moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli
moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: lihtsus, rangus sirgjoon ülekaalus sümmeetria suured siledad (liigendamata) seinapinnad antiikkunsti elemendid (sambad!) hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia
Klassitsism ja romantism Iseloomulikud tunnused Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Esineb selge ja reeglipärane vormitäius Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Filippo Juvarra Superga kuppelkirik Romantism Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära.
KLASSITSISM 1.Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt(2) ja Prantsusmaal(3)? Üldiselt: 1)Varaklassitsism-kuni 1800 2)Kõrgklassitsism-peale varaklassitsismi Prantsusmaal: 1)1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumistiil 3) 1800-1820 ampiirstiil 2)Arhitektuur.Kust võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskuju? Eeskujuks antiikehitised.Kasutati palju üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitised. Levinumad motiivid-meander, munavööt, hammaslõige. seinapaneelide dekoratsioon muutus sümmeetriliseks. varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiivi. ampiirstiil- vaasid, urnid, looberpärjad, tiivulisd sfinksid. direktooriumistiil- pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. 3)Skulptuur.Kust võeti eeskuju?Materjal.Kuidas kujutati inimesi(ka kaasaegseid)?. Eeskuju võeti antiigist.Materjaliks oli marmor.Keha kujutati
Klassitsism Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. Klassitsismi perioodid Prantsusmaal: 1) Louis XVI stiil 2)Direktooriumi stiil 3)Ampiirstiil(keisririigistiil) Klassitsismi perioodid Euroopas: 1) varaklassitsism 2) kõrgklassitsism Arhitektuur Eeskujuks võeti antiikehitisi, üldlahenduses ja üksikasjades. Kolossaalorder(üle kahe korruse ulatuvad sambad). Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji
koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba
Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. · Eestis esindab klassitsismi näiteks Tartu Ülikooli peahoone
Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati
· Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati teistele prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli CLAUDE PERRAULT. · Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele korrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi. · Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART
Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur Kreeka temlid alguses olid megaroni stiilis, valmistatud puidust, mis kaeti pehme lubjakiviga ning hiljem marmoriga Krüselefantiintehnika puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust Kuros mehe skulptuur Laokooni grupp isa koos lastega võitleb maoga Order antiiktempli smmasfassaadi osad, tehtud kindlas proportsioonis Pharose tuletorn ehitas Sostraatos
mõtteviis · Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised · Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine · Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt
tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum
J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine. 5) Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. a) Hammaslõige b) Munavööt c) meander Ornamendi elemendina armastatakse rippuva vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid)
v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Restaureerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati
v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Reustareerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati
alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a
levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. o Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid
° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistlik ARHITEKTUUR oli antiikarhitektuurist inspireeritud. Selles stiilis ehitisi ehitati üle kogu Euroopa. Ehitati kirikuid, esindushooneid, mõisaid, isegi triumfikaari. N: Madeleine'i kirik Pariisis näeb välja antiiktempel, on kristlik kirik, aga pole aknaid. Mitmete esindushoonete, kirikute juures kasutati fassaadi puhul antiiktempli otsaseina ja ülesehituse puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon. Kuulsaim näide: USA Valge Maja. Sarnasel põhimõttel on ehitatud suur osa Eesti selle aja mõisaid ja TÜ peahoone. Romantism Tekkis 2 uut samaaegset ja osaliselt läbipõimunud kunstivoolu: klassitsism ja romantism. Romantism väärtustas üksikisikut ja tema kordumatut sisemaailma. Omapärane ellusuhtumine, mõtteviis, erinevad stiilid vormid kunsti loomisel. Sõna ,,romantism" viitab
Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17. sajandil oli asutud rekonstrueerima Lüübeki kabelit. Nüüd püstitati siia ka mitmed matusekabelid. Chr. W. vonMünnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst vonMünnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid
Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest on võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke
aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss. Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles' lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad
a, asub põhjalöövis. (Giacomo Quarenghi ) (materjal Carrara marmor mitte paekivi. ) · Ferdinand von Tiesenhauseni obelisk-hauamonument, 1806.a, asub kooriosas. (V.Demut-Malinovski ) 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Antiikkunsti eeskujude järgimine ( selge ja reeglipärane vormitäius) ,Andrea Palladio mõju ( üle 2 korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafasaadi meenutavat väljaehitist), lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus, ümarkaare ja kupli kasutamine.Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. ( Hammaslõige, munavööt, meander )
Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud
2.Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3.Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J.J.Winckelmanni teos"Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1)Varaklassitsism ca 1770-1800 2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1)Louis XVI stiil 1760-1790 2)Direktooriumistiil 1790-1800 3)Ampiirstiil 1800-1820. Klassitsismi tunnused: 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine(selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Pallaudio mõju(üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. 4)Ümarkaare ja kupli kasutamine. 6 ROMANTISM Tuleb prantsuse keelsest sõnast "romaanis" (mitte nagu elus). Romantism järgnes klassitsismile ja levis 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Romantism tõi esile üksiku inimese tavalise hinge. Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust,
Kus nad seda ise kasutasid? Templid 20.PEATÜKK Kirikuehituse algus, mosaiigid 1. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus. Ta suri märtrisurma, ta löödi pea alaspidi risti. 2. Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Vana antiiktempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempli kunstiline väljendusjõud koondus välisilmseesse, kuid kristlased panid põhirõhku siseruumidele. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks. 3. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Kohtu- ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. 4. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus 5
1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a
saj barokist kujunes aia- ja pargikunstis iseseisvaks ansamblitüübiks. 8 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a order antiiktempli fassaadi kandvate (sammaste) ja kantavate (talastiku) osade arhitektooniline süsteem. Ordereid: dooria, joonia, korintose, toskaana. orto (< it.) lillede-rohttaimede-ürtide aed itaalia renessanssaias. Korrapärase kujuga, madalast hekist või tarast ümbritsetud, peenardeks jagatud. palatso (it. palazzo) palee, vürstlik elumaja linnas, renessanss-stiilis loss palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest.
Temaatika rohkesti muna emaili, mis oli püsiv ja tehtud ikoonid on alles võeti eranditult alati Piiblist. tänapäevani. Seda müüdi ka teistesse maadesse. ARHITEKTUUR Bütsantsi kunsti varaseimate näidete hulgas on Itaalias Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus Ravennas asuva San Vitale kiriku mosaiigid. jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli Kirikus oli peamiseks kujundiks altari kohal Kristus ja tema kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel kõrval inglid ning annetajad. Kirikud olid väga säravad, palju põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi kasutati kulda ja tehti mosaiike. esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi
Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17. sajandil oli asutud rekonstrueerima Lüübeki kabelit. Nüüd püstitati siia ka mitmed matusekabelid. Chr. W. von Münnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst von Münnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati
Juba algusest saadik (Palladio'st peale) kandis klassitsism teatud kunstlikkuse märki küljes, ehitusesteetika oli pea kogu aeg ülekaalus ehitustehnika üle. Oma arengu viimases faasis (antikiseeriv, helleniseeriv klassitsism) muutub klassitsistlik arkitektuur täielikuks petikarkitektuuriks; vastolu ehitusesteetika vahel ühelt poolt ja ehitustehnika ning praktiliste nõuete vahel teiselt poolt küünib tihti absurdini: Vignon'i Madeleine Pariisis on väliselt täpne antiiktempli koopia, ilma akendeta; valguse saab ta katusesse tehtud ja väliselt täitsa maskeeritud avaustest! Nii oli klassitsism jõudnud surnud punktini ja pidi vaibuma, seda enam, et võimule pääsnud praktiliselt mõtlev kolmas seisus otstarbekohasust rohkem hinnata oskas kui puhtesteetilisi väärtusi. Klassitsismi lagunemine annabki ennast tunda kõige pealt just linna-elumaja arkitektuuris. Klassitsismi katsutakse nüüd päästa sellega, et temasse tuuakse renessanssi elemente
Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR: Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum
idakülg. Töö juhtivaks arhitektiks sai Claude Perrault. Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse. Ta on kolmekorruseline, alumisele soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad 23 paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. 18. saj keskel levis Peterburis ja selle lähiümbruses toretsev hilisbarokk. Selle järjekindlaim esindaja oli itaalia päritolu Rastrelli. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. Barokk maalikunst Roomas oli barokkmaalis kaks suunda:
annaabi.ee 
