Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine on väljendatud abstraktsetes mõistetes Müüt Kr. k. mythos lugu, jutt Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7
Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik
Ja see oli koidula luule parem osa. Koidula kais ka Eestis,1876-78 tegi pika Kesk-Euroopa reisi,Liikuvust näitab seda,et lapsed sündisid Tartus,Tallinnas ja viimane laps Anna Viinis.Veel temal oli tütar Hedda ja poeg Hans Hedvig. On missioone,mis nõuavad kohalejäämist.Kroonlinnas ei saanud Koidula olla enam see,kes ta oli olnud Eestis.Pole vist olnud teist isikut,kelle lahkumine oleks nii rahvast masendanud.Rahvas vaikis.On inimesi,kelle funktsioon on olla kohal.See müüdiline teadmine tingis ka koidula ümbermatmise Kroonlinnast Tallinna aastal 1946.Koidula on traagiline märk inimesest,kes otsustaval hetkel polnud enam kohal. Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat. Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus. Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul. Looming. Luulelooming. Koidula kirjutas luuletusi,jutte ja näidendeid
5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika, moraal) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm. N. Smart : 1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid) 2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool) 3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest 4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed,
Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Kõne postdramaatilises teatris: kõne ja dialoogi dekonstrueerimine, polüloogilisuse ja mitmehäälsuse esiletõus, stiilide segamine, loogilise terviku lagunemine Anakronism - eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega Draama ajakontseptsioonid: Objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus Progresseeruv – staatiline Lineaarne – tsükliline (korduv) Müüdiline ehk tsükliline aeg on suletud, ringlev,taaskorduv, Diskursiivne (ajalooline, lineaarne) aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv. Ruumikontseptsioon – lava ja ruumi suhe Auditiivsed märgisüsteemid – lingvistilised ja paralingivistilised märgid Leitud koht – mittetavapärane teatriruum, lavastuse tarbeks kohandatud (loodus, tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud
Eepos on põhiliselt ilmaliku laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne. Selliste juttude kultuslik ja müüdiline sisu on tihti lootusetult tume. Meie kultuuris juurdunud Kreeka müüdid on algallikast mitmekordselt vöörandatud: vanade kreeklaste sünteetiline novaatorlus ja hiljem mütograafide süstemaatilise töötlemise läbi. Kreeka kultuuri ja müüdi kolme peaosist võib kirjeldada kui substraati ( egeuse, pealsgi, minoa ), superstraati ( indoeuroopa kreeka ) ja adstraati ( kestvat immutist Väike-Aasiast ja kaugemailt idamailt)
- Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude mõtlemist on nimetatud ühe ajupoolkeraga mõtlemiseks, kuna idealismi eirati ja järele jäi ainult materialism. Arvatakse, et peamine nõukogude kirjanduse vool oli sotsialistlik realism, aga tegelikult on seda järgivaid teosed suhteliselt raske leida. Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude
Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et
Nii võiks kõnelda maailmamõistmise ajaloolistest vormidest. Sellega on silmas peetud viisi, kuidas ühe ajalooliselt kujunenud maailmamõistmise raames on maailm tervikuks kujundatud, see tervik sisemiselt liigendatud ja missugusel viisil on maailmamõistmine väljendatud. Silmas pidades taotletavat eesmärk, kirjeldada filosoofia kui Euroopa kultuuri ühe osa ajalugu, paistab otstarbekana skemaatiliselt esile tõsta kolme sellist maailmamõistmise ajaloolist vormi: müüdiline maailmamõistmine, kristlik-religioosne maailmamõistmine, teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise ajaloos võib omakorda eraldi esile tuua kolme erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise eripära. Nagu sellest skeemist nähtub, võib filosoofiat lähemalt määratleda kui teoreetilise maailmamõistmise üht liiki ja Euroopa kultuuris nimelt ajalooliselt esimese teoreetilise maailmamõistmisena
Religioon kaasaegses maailma et religioonil oleks tähendus. Oma usu kaitsemine apologeetika. Religiooni ees on uued küsimused/väljakutsed, kuidas religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub pidevalt: teadus ja religioon, meditsiinieetika, abort/eutanaasia?, millal algab/lõpeb elu?, mis on elu? 2. Müüdiline õpetust antakse edasi juttudes müütides. Müüt on lugu jutt olulisest. Müüdil on algus ja lõpp (kosmoloogilised, eshatoloogilised), sageli räägib inimese algusest, maailma algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud väärtused on alati ühiskonna jaoks olulised. Müüt ei ole teaduslik teooria, vaid järeldus,
5. ESTEETIKA -- filosoofiline õpetus ilust. Noorim filosoofia haru, Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. 2. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Vahetud: (Müüdiline, kristlik-religioosne) Teoreetilised: (filosoofia, teoloogia,teadus) MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etumoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena
pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Lavaline kaksus, rääkiv madu, proovilepanek, sarnased tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu ja sõnakuulmatuse eest, karistamine. 26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone? Straussi põhimõtte järgi põhineb müüdiline mõtlemine alati opositioonide tundmisel, müüdi eesmärk on anda loogiline mudel, mis oleks võimeline ületama vasturääkivust. Proppi arvates 27. Kõrvuta sumeri ja muinaspõhja arusaamu teispoolsusest. Sumeri teispoolsus tähendas kahte allmaailma: Kur (surnuteriik, mis asus maapinna all ja mida valitsesid Nergal ja Ereskigal. Surnuteriigi jumalaks sai pärast surma ka Gilgames. Kuri siseneti maapinnas oleva avause kaudu) ja Apzu (veemaailm, sealt said alguse kõik veekogud
Vetemaa näidendid - „Õhtusöök viiele“ (1972) *teemaks alkoholism ja abielukriis *Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti - „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975) *ulmeliste varjunditega tragikomöödia *hoiatus igasuguse fanatsismi eest Komöödia „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ (1974) - Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama rada minna) - Müüdiline tasand: *kurjus hävitab iseennast *meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine Moraalne tasand: *kasuahnete meeste uuestisünd *ühiskonnakriitika *püha Susanna naiivsed reageeringud toovad välja elukorralduse veidrused Modernlistlik proosa Tunnusjooned: - Vormieksperimendid: *romaani vorm ja keel ei ole passiivsed *vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu
.. · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika;
annaabi.ee 
