Filosoofia ajalugu Antiikfilosoofia I Filosoofia ajalugu Filosoofia ajalugu jaotatakse perioodideks: Antiikfilosoofia Keskaja filosoofia Uusaja filosoofia Kaasaja filosoofia Maailmamõistmine Filosoofia kui maailmamõistmise viis Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia
Teisiti pole lugu ka antud kursuses aluseks võetud filosoofia-määratlusega. Too on kujundatud silmas pidades just selle kursuse sihti – kirjeldada seda, milline on olnud filosoofia kui Euroopa kultuuri ühe osa kujunemiskäik. Nimetatud eesmärki arvesse võttes olgu esmaseks määratluseks, et filosoofia on üks maailmamõistmise viisidest. Järgnev käsitlus lähtub eeldusest, et mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia, küll aga vastupidi. Niisiis on maailmamõistmist käsitletud filosoofia suhtes laiema mõistena. Termin “maailmamõistmine” tähistab siinkohal üht inimsoo kui liigi olemasolust lahutamatut tunnust: niikaua kui on olemas olnud inimsugu, on eksisteerinud ka maailmamõistmine. Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil. On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest
suhteliselt asjakohane. Kui me leiaks Augustinuse lausesse mingi sobivama sõna jumala asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad üksteist päris selgelt. Armumine kui väga sügava kiindumise tekke ja esmase oleku aeg läheb üle armastuseks, mis on kiindumuse ja sõltuvuse teatav koos eksistents. Nii oleksid
SODIAAGIMÄRGID Kristin Kõrv XII klass ASTROLOOGIA Taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem Uurib taevakehade omavaheliste suhete (aspektide) mõju inimese iseloomule, psüühikale ja käitumisele Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus ASTROLOOGIA RAKENDUSSUUNAD Isiku- ehk geneetilile astroloogia Astropsühholoogia ja meditsiiniastroloogia Sünastria Mundaanastroloogia Astrometeoroloogia Agraarastroloogia Majandusastroloogia
Põlvkondade vahelised erinevused Eri põlvkondi lahutab paarikümne-aastane intervall, mis tähendab, et sajandisse mahub 4-5 põlvkonda. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga uue põlvkonna elutingimused ja sellest tulenevalt ka maailmamõistmine erinevad tunduvalt eelnevast. Kui mõelda 20. sajandile, siis on põlvkondade erinevused eriti drastilised. Sajandi esimese poole inimesed pidid üle elama kaks maailmasõda, teise poole põlvkonnad on neist viletsustest pääsenud. Iga järgneva põlvkonna elu läheb aina lihtsamaks. Võrreldes 19. sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi
Lapseeas on elumõistmine pealiskaudne, arusaamatu või üldse puudub, kuna laps kui indiviid ei ole veel väljaarenenud. Nende jaoks hea elu võib olla see, et lasteaias on palju sõpru ja mänguasju, kodus hoolitsevad lapsevanemad, lemmikloomad ja lõbus, asjalik ning õpetlik ajaveetmine. Loomulikult lapse jaoks pole nii olulised elutähtsad probleemid, kui täiskasvanute jaoks. Muidugi selles maailmas on paljud asjad suhtelised ja iga isiku jaoks erinev maailmamõistmine. Noorte inimeste puhul on paljud asjad ja nähtused palju keerulisemad. Esiteks on igal noorel erinev kasvatus, arusaam tulevikust ja elust. Seega on erinevad väärtushinangud, suhtumised ja arusaamad. Osa noorte jaoks tähendab hea elu seda, et nad on vanemate poolt kindlustatud rahaga ning ei pea millegi eest hoolitsema. Lihtsalt kasutada vanemate finanse ja ühiskondliku positsiooni, et midagi saavutada on minu arust mõttetu ja ebaaus teiste suhtes. Hea elu käia
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Originaaltekstiga on arvestanud mõlemad rezissöörid. Ning kes julgeks väita, et "Lolita" filmid pole iseseisvad kunstiteosed? Romaaniga kõrvutades justnimelt seda nad on. Filmidel on oma elu ja oma väärtus. Nii romaan kui filmid jutustavad meile oma visiooni Lolita ja Humberti saatusest. Nii mõneski mõttes täiendavad linateosed ja raamat teineteist. See, et üht ja sama lugu on võimalik jutustada väga erinevate meediumite abil, tugevdab neid suuri narratiive, mille najal meie maailmamõistmine üleüldse püsib. Seda mõtet ning ettekande lõppu sobivad illustreerima suurepäraselt Humberti viimased laused Vladimir Nabokovi romaani lõpus "...Mõtlen nüüd ammu väljasurnud loomadele ja inglitele, tuhmumatute värvide ja prohvetlike sonettide saladusele, otsin pääsu kunstis. Üksnes niisugust surematust me ju võimegi loota, mu Lolita." (Vladimir Nabokov, "Lolita", lk 253) Kasutatud materjalid 1. Vladimir Nabokov ,,Lolita" 2
võimalused ei võiks avarduda. Gadamer toetub Wilhelm von Humboldti nägemusele keelest kui mõtlemise peeglist. Kui iga uut võõrkeelt õppides laiendame oma arusaama senisest maailmast, siis on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt pööras tähelepanu keele vormile, hermeneutiline kogemus ei saa aga sisu ja vormi eristada, sest sisu jõuab meieni vormi kaudu. Võõraga suheldes on alati kohal ka enese maailmamõistmine ja keelekogemus. Inimese maailmas olemisel on keeleline iseloom ning keele tõeline olemus on selles, et temas väljendub maailm. Erinevalt teistest elusolenditest inimesed omavad maailma, sellal kui muu elav on Eingelassen, maailma heidetud või lastud. Muud olendid sõltuvad Umwelt'ist. Inimene on vaba ja see vabadus seostub maailma keelelise struktureeritusega. Gadamer viitab Nietzschest lähtuvalt inimese positsioonile maailmas; omada keelt tähendab omada maailma. Samas pole
on inimesesarnased. Selle asemel rääkis Xenophanes ühest jumalast, kes on abstraktne, universaalne, muutumatu, liikumatu ja ka alati ning kõikjal kohalolev. See jumal ei olnud inimesekujuline ega tal ei olnud ka mingeid inimlikke iseloomuomadusi ega nõrkusi. Jumal oli piirideta. Xenophanese mõtlemist peetakse panteistlikuks, ka peetakse teda esimeseks monoteistikslääne filosoofia ajaloos. Parmenidese maailmamõistmine pani Aristotelese väitel hiljem aluse atomistide koolkonnale, kes arvasid olevat leidnud lahenduse, kuidas mitte-olev siiski olla võib ja samastasid mitte-olevaga tühjuse, kuna olevaga samastasid nad jagamatud aineosakesed. Sinna koolkonda kuulusid Demokritos (460-371 e.m.a. tunnetusteooria), Leukippos, Epikuros ja Lucretius. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest – aatomitest
See erineb arupärasest mõtlemisest just oma küsimuse suunaga. Küsimus on siin suunatud mõtlemise enda eelduste selgitamisele ja kontrollimisele. Mõistuspärane mõtlemine on ka spetsiifiliselt filosoofiline mõtlemine, mille üheks eripäraks on taotlus oma eeldusi eksplitsiitselt fikseerida ja kriitiliselt õigustada. Sellist filosoofilist mõtlemise eelduste uurimist nimetab Platon dialektikaks. Viimane algab “Mis on X?”-küsimuse seadmisega mõne mõiste suhtes, millest maailmamõistmine lähtub. Selline küsimus nõuab vastuseks olemusdefinitsiooni küsitava kohta. Niisuguse definitsiooni leidmiseks tuleb aga paratamatult tunnetada vastavat ideed ja selle idee vahekorda teiste ideedega. Viimane eeldab aga antud idee koha määratlemist “ideedepüramiidis”. Ühe idee definitsioon peab nimelt paratamatult viitama ka sellele kõrgemale ideele, mille liigiks antud idee on. Ühtlasi ei tohi
Kultuuriajalugu. Kulturwisshenschaft. Kulturoloogia Kultuurifilosoofia · kultuuri uurimine filosoofilisel viisil · kultuur ajaloofilosoofia kontekstis · kultuur keelefilosoofia kontekstis Kulturwissenshaft · mõiste Kultur saksa kultuuriruumis · Kulturwissenshafti juured · Olulisemad esindajad · Olulisemad ideed Sissejuhatus Maailmamõistmine ja selle kandjad. Filosoofia esmaseks määratluseks võiks olla, et filosoofia on üks maailmamõistmise viisidest. Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia, küll aga vastupidi. Niisiis on maailmamõistmist siin käsitletud filosoofia suhtes laiema mõistena. Termin "maailmamõistmise" tähistab siinkohal üht inimkonna kui liigi olemasolust lahutamatut tunnust. Niikaua kui on olemas olnud inimsugu, on eksisteerinud ka maailmamõistmine oma erinevates vormides ja viisides. Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil
võrreldavate objektide vahel. Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja mingi kindla realiteedi võrdlemisest, mingi teo ja maailma võrdlemisest, mis sellele teole ei vasta. Absurd on oma olemuselt lõhe. Ta ei ole ühes ega teises võrreldavas elemendis. Ta sünnib nende vastandamisest. Aru tasapinnal võib seega öelda, et absurd ei ole mitte inimeses ega maailmas, vaid nende samaaegses olemasolus. Ta on esialgu ainus side, mis neid ühendab. [ -- ] Inimlik maailmamõistmine see on eeskätt maailma inimlikuks taandamine, selle inimliku pitseriga märkimine. Kui inimene veenduks, et ka universum võib armastada ja kannatada, oleks ta lepitatud. Sokratese ,,Tunne iseennast" on niisama palju väärt kui meie pihiisade ,,ole vooruslik". Nad mõlemad väljendavad igatsust ja ühtlasi teadmatust. Kui tuleks kirjutada inimmõtte ajalugu, millel on tõesti mingi tähendus, siis tuleks sellest lakkamatu kahetsuse ja võimetuse lugu.
8.loeng HARIDUS Indiviidile- mis indiviidiga toimub, haridus täiustaks ja arendaks Haridus on: 1 Kui ppõrgimus jumalanäolisuse poole (keskaeg) 1 Kui inimese võimete- valmiste esiletoomine (uushumanism) 1 Kui inimese eneseloomine harmooliseks tervikuks (humanism) 1 Kui kriitikavõime võõrpoolse äramääratuse vastu (valgustus) 1 Kui inimese püüd end teostada antud ajaloolis- ühiskondlikes elusseotes (materialism) 1 Kui maailmamõistmine ja vastutus maailma eest (modernism) 1 Kui rikkalikud õppimisviisid (postmodernism) 1 Inimese ja maailma ühenduse teke, inimese saamine mõnituseks vabaks olendiks 1 Inimlik jõupingutus, et asuda maailmaga produktiivsesse suhtesse nii omaenese võimalusi leides kui häid ühiskondlike eluvorme luues 1 Üritus leida traditsiooni ja tulevikunõudmiste vahelist pingest need kultuurisisud, mil oleks tähendus ka tulevikus
Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja
eelsokraatikud, kõik filosoofid räägivad ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade tõelist olemust otsib meist väljaspoolt, tema arvates peab seda otsima just meist endist. Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam
ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade tõelist olemust otsib meist väljaspoolt, tema arvates peab seda otsima just meist endist. Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses
sügavad. Salakoekirjaga vana kantud vöö, mida koi ei söö jutt käib Piiblist. Liivakell inimelu, ajalisus, meil tuleb ükskord siit ilmast ära minna. Viide verele piibli mõttes inimese hinge kandja. Savi viide inimese loomisele savist. Tõnis Mägi ,,Vikerkaar" näitab, kuidas religioosse inimese vaatenurgast on ka loodusnähtused väga tähenduslikud. Vihm veeuputus, 7 surmapattu. Vikerkaar Jumala leping inimestega pärast veeuputust. Religioosne maailmamõistmine ei ole midagi ainult välispidist, igapäevased sündmused omandavad selgelt religioosse tähenduse. Chris Rea ,,Tell me there is a heaven" temaatika, mida ta puudutab võiks haakuda suure hulga eestlaste mõttemaailmaga. Tahaks millessegi uskuda, aga kuidas see on võimalik tänapäeva maailmas. Norah Jones ,,Carnival town" seos Rouault' klounidega(eelmisest loengust). Kas me olemegi ainult juhuslikud sündmused tähenduseta maailmas? Kus on väljapääs? Sellega
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
