Antibiootikumide avastaja Sir Alexander Fleming Nimi Klass Mis on antibiootikum? · Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi, see toimib mikroobe hävitavalt. Alexander Fleming · Kaheksakümmend aastat tagasi tegi soti arst Alexander Fleming Londoni haigla laboris bakteritega katseid, et leida tõhus vahend nakkuste vastu. Ühtäkki märkas ta, et kasvama pandud
kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhallik) nimetas ta aine penitsilliiniks. Esialgu üritas ta penitsiiliumiga ravida hiirt ja oma kolleegi silma, kuid ravimiks edasi arendada ta seda ei julgenud. Kümme aastat ei huvitanud Flemingi avastus eriti kedagi. Kuni 1939. aastal Oxfordi teadlased Ernst Chain, Howard Florey ja Edward Penley Abraham selle uurimuse taasavastasid ning hakkasid sellega rohkem tegelema. USAs tehtud katsed tehti peamiselt turult ostetud melonilt eraldatud hallitusega. Kuigi juba varem olid teadlased aimanud selle hallituse ravivat toimet, oli see meditsiinis raskesti kasutatav, sest see oli ebapuhas. Seetõttu lõppes ka selle katsetamine inimeste peal tavaliselt palaviku või mõne tõvega. Penitsilliini õpiti puhastama 1939. aastal. 1942
Ene Sarap Kuusalu Keskkool 2011 Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite,seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid. Samas ei mõju nad viiruste suhtes, näiteks gripi, külmetushaiguse või ägeda bronhiidi puhul.Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid. Mõnedel
Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid antiseptikumid patsientide immunoloogilise kaitse veel tõhusamalt kui bakterid. 1922 tegi Fleming olulise avastuse, avastas lüsosüümi. Töötades mõningate bakteritega, Flemingul nina tilkus,
ANTIBIOOTIKUMID Mis on antibiootikumid? · Antibiootikumid on peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite, elutegevust. · Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. Avastas... · Antibiootikumi nimega penitsiliin avastas A. Fleming 1929. aastal Kasutusala Kasutatakse selleks,et ravida inimeste,loomade, vahel ka taimede nakkushaigusi ning põletikke. nt.äge põskkoopapõletik. Ravivad bakteriaalseid haiguskoldeid nt.kopsupõletik. Antibiootikume on kahte tüüpi: Kitsa toimespektriga antibiootikumid · Toimivad kindlate bakteriliikide vastu. Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni.
bakterhaiguste ravi antibiootikumidega Margit Maide ja Triinu Margens antibiootikumid · Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne või ka rakkude paljunemist pärssiv toime. · Antibiootikumid on väga erinevad. · Tänapäeval kasutatakse looduslikke kui ka paljusid looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid Antibiootikumide liigitus: 1) kitsa toimespektriga antibiootikumideks need toimivad vaid teatud bakterite puhul ja neid kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegemist 2) laia toimespektriga antibiootikumideks need toimivad suurele hulgale bakteritele ja kasutatakse, kui bakter ei ole teada või bakterite liike on mitu.
RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE Vastata õpiku ja kaasõpilaste ettekannete põhjal. 1. Selgita, mis erinevus on biotehnoloogial ja rakendusbioloogial. 2. Missugused olid Sinu arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? 3. Koosta tabel või skeem bakterite ja seente biotehnoloogilisest kasutamisest erinevates valdkondades (toiduainetetööstus, meditsiin, põllumajandus jne) koos konkreetsete näidetega.Markeeri need, millega Sina oma elus kokku oled puutunud. 4. Nimeta L.Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse h
Amfiibidel tekkisid nahal haiguskolded ja arvatakse, et nad surid kuna ei saanud enam hingata normaalselt läbi naha. 4. Mis ajast ja mis eesmärkidel hakkasid inimesed seeni kasutama? Millised võisid olla esimesed kasutamist leidnud seened? Muistsetes ühiskondades kasutati seeni rituaalsetel eesmärkidel. Lisaks sellele kasutati pärmiseent õlle, veini ja leiva valmistamiseks, tuletaela tule süütamiseks ja kasekäsna esmaabivahendina. 5. Mis ajast on kasutusel antibiootikumid ja kellele kuulub nende avastamise au? 1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming. 1991. aastal leiti mumifitseerunud inimjäänused, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele, kellele anti hiljem nimeks Ötzi (elas u. 5000 a. tagasi) ja kes kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. 6. Kas jäämees Ötzi kasutas juba antibiootilisi aineid?
.............................................................4 Apteegis müügil olevad preparaadid, millega saame toetada oma organismi ja tugevdada immuunsüsteemi..........................................................................................5 Muid abivahendeid........................................................................................................7 Immuunsust nõrgendavad faktorid................................................................................8 Mis on antibiootikumid ja milline on nende toime immuunsüsteemile?.....................10 Kokkuvõtte...................................................................................................................11 Kasutatud allikad.........................................................................................................12 2 Sissejuhatus
mittebioloogiline orgaaniliste molekulide süntees anorgaanilistest. Elu tekkimisel Maal oli teiseks sammuks orgaaniliste ainete kontsenteerumise protsess ning kolmandaks ja viimaseks astmeks elu tekkimisel oli molekulide taastootmise protsessi tekkimine. Ivan Petrovitš Pavlov (1849 – 27. veebruar 1936) oli vene füsioloog, kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Alexander Fleming (6. august 1881 – 11. märts 1955) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga varakult, et bakteritel kujuneb antibiootikumiresistentsus, kui penitsilliini kasutatakse liiga vähe või liiga lühikest aega
püsivust, spooride morfoloogiat, spooride paiknemist, mütseeli värvust, peptidoglükaani ehitust, eriliste suhkrute esinemist rakukestas. Loomulikult ka 16SrRNA geenide järjestusi. Roll looduses ja elukoht: muld sobib aktinomütseetide elupaigaks väga hästi. · Looduses on aktinomütseedid orgaanilise aine lagundajad. On biotehnoloogiliselt olulised, kuna toodavad antibiootikume. Nende põhiasupaik looduses on muld. Nad toodavad eksoensüüme, mis lagundavad polümeerseid ühendeid mullas. Kuivanud mullas säiluvad aktinomütseetide spoorid ja sporangiumid hästi. Ka Arthrobacteri kokifaasi rakud on väga kuivataluvad. Mütseeli moodustamine on hea võimalus tungida mullaosakeste vahele ja toimetada sinna ka hüdrolüütilisi ensüüme. · Perekond Frankia fikseerib N2, moodustades taimedel juuremügaraid. Isoleerimine loodusest.
Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tema järgi nimetatakse sellist töötlemisviisi pastöriseerimiseks. · Avastas vaktsineerimise põhimõtte süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismis immunoloogilised kaitsemehhanismid. Alexander Fleming: · Avastas, et rohehalliku juuresolekul tema bakterikuurid ei kasva, vaid hävivad. Rohehallikust eraldatud antibiootikumi penitsilliini kasutuselevõtt sai sissejuhatuseks uuele meditsiinile. Joseph Lister: · Antiseptilise kirurgia rajaja uuris põhjust, miks nii paljud patsiendid operatsioonidel surid, kuigi operatsioon iseenesest oli õnnestunud. Hakkas
Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. Põllumajanduses Silo valmistamisel Mügarbakterid küntakse mulda. Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi · Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a · Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia (eelkõige biotehnoloogia) ajaloo tähtsündmused 2007: Nobeli preemia geeninokaudi tehnoloogia loomise eest (Mario R. Capecchi, Martin J. Evans ja Oliver Smithies). 2006: Nobeli preemia geenivaigistuse mehhanismi avastamise eest (Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello) 2004: USA Toidu- ja Ravimiamet kinnitab
.3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid...........................................................................................8-9 Arvuti.......................................................................................................................9 Kokkuvõte..............................................................................................................10 Kasutatud allikate loetelu.......................................................................................11
Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad
· kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid
Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19
Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19
Lisaks on lümfokiinid ka süsteemsed mediaatorid põletikuliste protsesside korral, meenutades funktsioonilt neuromediaatorite ja hormoonide toimet. Tsütokiinide hulka kuuluvad lümfokiinid, monokiinid (monotsüütide poolt produtseeritavd tsütokiinid) ja teised rakulised mediaatorid. Antibiootikumid Peruus inkad - kiniin - esimene kemoterapeutikum § Paul Ehrlich - "magic bullet", võttis kasutusele terapeutilise toksilisuse mõiste salvarasaan § 1929 - Alexander Fleming Inglismaal penitsilliin, kasutusele alles II MS ajal § 1935 Gerhard Domagk Saksamaal prontosiil, esimene sulfoonamiidide reas. § 1939 Florey taasavastab penitsilliini § 1944 Waksmann avastab streptomütsiini. Definitsioon § Antibiootikumid (AB) on bakterite - Streptomycs, Bacillus või seente - Penicillium, Cephalosporium poolt produtseeritavad ained, mis pidurdavad teiste mikroorganismide kasvu või surmavad neid ning mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud
Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid. Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis o Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks, savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. o Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis on vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele o SAVI PINNAL saab toimuda palju elu tekke aspektist olulisi protsesse o Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on võimelised suurenema, lülitades endasse uusi monomeere ja jagunema, kui neid suruda läbi peenepoorilise filtri
Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk)
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arva
Seega siis, kui vesi aurustus ja kontsentreeris monomeerid tahkele pinnale. Sellisel meetodil valmistas Sidney Fox abiootiliselt polüpeptiide, mida ta nimetas proteinoidideks. 3. RNA ahelate abiootiline süntees. Savi tähtsus abiootilises sünteesis Savi on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Ta absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil vee eraldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest. 4. Liposoomid, ürgrakk probiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi või võis koosneda ka peptiididest. Liposoomid moodustavad vees
Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt. Näha on alaniini, glütsiini (kõige rohkem), aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. (kokku 20 sorti aminohappeid) Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. RNA ahelate abiootiline süntees. Ribonukleotiididest saab nt savi pinnal moodustuda RNA-aheldad. Kui keemiliselt sünteesitud RNA-ahelale lisada RNA monomeere, saab sellest sünteesida 5-10 lülilisi komplementaarseid RNA ahelaid. Kui lisada katalüsaatorit (tsinki) saab ka pikemaid (kuni 40). Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere.
Mitokondrid varustavad energiaga 7. Tsütoplasmavõrgustik 8. Golgi kompleks 9. Lüsosoomid 10. Ribosoomid on erinevad taime- ja loomaraku omadest Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2. Tööstuses: toiduainetele pärm, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsilliin, tungaltera (alkaloidid) 3. Mükotoksiinid mürgistuse teke 4. Mükoos seenehaigus 5. Toituvad teiste arvelt (parasiitlus) majavamm, jahukaste, tungaltera 6. Rikuvad toitu hallitus, käärimine 7. On koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tagavad aineringe 8. Kasutavad toiduks tselluloosi ja ligniini, kahjustavad nii ka elusaid taimi 9. Sümbioidid aitavad teisi organisme (paljas- ja katteseemnetaimi) 10. Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga 11. Samblikud liitorganismid, mis moodustuvad seeneniidistikust ja rohevetikatest Penitsilliini valmistatakse rohehallikutest
käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt. Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV).
Prostaglandiinid (arahidoonhappe derivaadid, võivad vallandadasilelihasrakkude kontraktsiooni, panna agregateeruma vereliistakuid või avaldada pärssivat mõju munasarja kollakehale. Atsetüülkoliin (neuromediaator, substants, mis töötab närviimpulsside ülekandes keemilise signaalkmolekulina). Histamiin (neuromediaator, lõõgastab veresoonte silelihasrakke, muudab veresoonte endoteeli läbilaskvamaks ja ärritab kihelusetunnet vahendavaid sensoorseid närvilõpmeid) 30. Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid.
2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks
Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku (Penicillium) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud. Taime- ja loomaaretus muutus märksa edukamaks, kui võeti kasutusele Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasustel põhinevad
Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku (Penicillium) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud. Taime- ja loomaaretus muutus märksa edukamaks, kui võeti kasutusele Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasustel põhinevad
Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Pintselhalliku eosed sisaldavad kõige rohkem mükotoksiine, kuigi pinnaniidistik sisaldab neid samuti. Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Terviseprobleemidest jagu saamiseks tuleb hallitus ka eemaldada! Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Fusarium spp.(inglise keeles "common root rot=dryland root rot) kahjustab nii kõrrelisi teravilju kui heintaimi, mistõttu just selline nimetus on ka botaanikute poolt tunnustatud. Fusarium liikide kaasnemisel haigustekitajate kompleksis nakatatud juurekael, alumine leht ja juuretipud võivad omandada roosa kuni purpurpunase tooni. Kahjustatud kudede
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Albert Jan Klyuver Mikroobide biokeemia. Biotehnoloogiline aspekt mikrobioloogias. Penitsilliini tootmine. Cornelius van Niel Propioonhappebakterid. Hiljem huvi fotosünteesivad bakterite vastu. Näitas, et rakkudesse lülitunud CO2 hulk on proportsionaalne H2S hulgaga söötmes; taimede fotosünteesis eralduv hapnik on pärit veest, mitte CO2-st, nagu seni arvati. Pakkus, et elusloodus jaguneb pro-ja eukarüootideks. 6 Alexander Fleming Lüsosoom- ensüüm, mis lüüsib bakterite rakukesta peptidoglükaanis glükosiidsidemeid. PENITSILLIIN!!!!! Nobeli preemia. 7 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE 3 fülogeenset gruppi (eluslooduse domeenid)- eukarüoodid, bakterid (eubakterid), arhed (arhebakterid) Fülogeneetilise puu juure lähedal on termofiilid! Ribosoomi alaühik koosneb valkudest ja 16S rRNA. Tekitab subühiku ,,karkassi". Suurem subühik- oma spetsiifiline rRNA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
