Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andrus Veerpalu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassika, veerpalu, olümpia, sport, olümpiavõitja, sportlase, distantsi, otepää, maailmameister, alaver, distantsil, salt, pärnus, treener, angela, suusataja, hõbeda, lahtis, citys, teenetemärk, 4x10, inde, prev, 26um, 26hl, 3det, 26sa, 26tbs, 3disch, 1971, filiaali, sportima, tsik, aigro, jõulu, tammiku, hain, perega, andreas, anette, andersSissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders
REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis
Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 1999. aasta maailmameistrivõistlustel Ramsaus · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19
augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A
...................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud allikad........................................................................................................................8 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on koguda ja uurida informatsiooni Andrus Veerpalu kohta. Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse Andrus Veerpalust üldiselt. Teises peatükis antakse ülevaade Veerpalu tähtsamatest saavutustest. Kolmandas peatükis kirjutatakse dopingukahtlusest. Referaadi koostamisel kasutati erinevaid allikaid, mis olid pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja
Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel
aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikas võidetud pronksmedal ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 51 km klassikas võidetud hõbemedal. Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994
Saavutused olümpiamängudel: 1994 Lillehammeris 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud
.................................................................... 6 Kristel Viigipuu.................................................................................................................. 7 Sirli Hanni...........................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine............................................................................................................. 8 Andrus Veerpalu................................................................................................................. 8 Peeter Kümmel....................................................................................................................8 Timo Simonlatser................................................................................................................8 Jaak Mae..............................................................................................
Eesti kuulus sportlane. ANDRUS VEERPALU Sinimustvalge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra
Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini
Andrus Veerpalu Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14
rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). 6 KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (http://www.suusaliit.ee/? op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7). FIS MAAILMA KV ÜLDARVESTUS hooaeg üldarvestus pikk distants distants sprint 1994/1995 29 1995/1996 17
Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka treenerist isa Anatoli on olnud edukad suusatajad. Kristina elab praegu Eesti suusapealinnas Otepääl. 2007. aastal abiellus ta Kristjan-Thor Vähiga ning nimetab ennast nüüd Kristina ~smigun- Vähi. 2008. Aasta suvel sündis paaril tütar, kes nimetati Victoria Krisiks. Ta on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. 1993. aastal võeti ta vastu Eesti Suusakondisesse. Hetkel kuulub ta Otepää suusaklubisse, ent on olnud liige ka Tartu suusaklubis. Eestis on ta saanud 22 kulda ja 5 hõbedat. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal sai Kristina oma suusatamise eest tunnustada lausa presidendilt endalt Arnold Rüütel kinnitas tema rinnale Valgetähe I klassi teenetemärgi. KRISTINA JA SUUSATAMINE Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 12 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
......................................................................................................15 4.2.1 Sportlikud saavutused .............................................................................................15 4.2.2 Poliitikukarjäär........................................................................................................15 4.2.3 Muu tegevus............................................................................................................162 4.3. Andrus Veerpalu .......................................................................................................16 4.3.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................17 4.3.2. Tunnustused ...........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4
William Shakespeare Markus Marandi William Shakespeare • Elas 1564a.1616a. • Ta oli inglise luuletaja ja näitekirjanik • Sündis Stratford–upon–Avonis, Warwickshire`i krahvkonnas • Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Haridus • Ta õppis oma kodulinna grammatikakoolis. • Tema koolis pöörati suurt tähelepanu ladina keelele ning Rooma kõnemehe Cicero teostele. • William Shakespeare’il oli väga hästi treenitud mälu, mida ta kasutas oma teostes kellegi tsiteerimisel. • Vanemad õpilased ei tohtinud koolis enam oma emakeelt kasutada, nad tohtisid ainult ladina keeles rääkida. Perekond • Tema noorim vend Edmund töötas hiljem koos William’iga • Vend Gilbert oli puidukaubamees • Õde Joan oli abielus mütsitegijast William Hartiga • Vend Richard e
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko
Kolumbia referaat 2009, Tallinn Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõ
Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
Koostaja:Marii-Eliis Peets Õpperühm:EV09 Nälg on üks suuremaid globaal probleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt,et inimkond ära toita,pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada.Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud(eriti Aasias),kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest õunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Go
aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste poolfinaalis Saksamaa vastu löödud võiduvärav. Xavier Hernández sündis 25.jaanuaril aastal 1980 Terrassas, Kataloonias. Ta on FC Barcelona meeskonnas poolkaitsja ning ta kuulub ka Hispaania rahvuskoondisse. Tema silmapaistvamad saavutused: · Hispaania meistritiitel 1999, 2005, 2006. · Hispaania superkarika võit 2005, 2006. · Noorte maailmameister aastal 1999. · Olümpiamängude hõbemedal aastal 2000. 10 Real Madrid CF jalgpalliklubi meeskonnas on hetke seisuga 25 mängjat. Neist tuntumad on Iker Casillas, Cristiano Ronaldo, Pepe, Kaká. Iker Casillas Fernández sündis 20.mail aastal 1981 Móstoles. Ta on Hispaania ja Real Madridi esiväravavaht. Ta on kapten
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi PIERRE CARDIN REFERAAT Õppeaines: .... Õpperühm: Juhendaja: Lektor ... Tallinn 2009 Sisukord 1.1 Lapsepõlv.........................................................................................................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1.3 Edu saavutamine..............................................................................................................lk.
annaabi.ee 
