oma nõudmisi teiste valdkondade vastu "kaitsta". Kui klassikaliselt lõppeb äripoole töö nõudmiste kirjeldamisega, siis ärianalüüsi projektides peetakse otstarbekaks seda, et äripool oleks tehnilise lahenduse väljatöötamisega tihedalt seotud. Kuna äripool teab täpselt, kuidas ettevõtte protsessid toimivad ja millised on infovajadused, saavad äripoole esindajad aidata eriti järgmiste tehniliste ülesannete juures: 1) andmemudeli väljatöötamine 2) andmete integreerimine (tulemuste valideerimine ja andmekvaliteedi kontrollimine) 3) kasutajaliidese arendamine ("kasutajakogemuse" testimine) Traditsiooniliselt osales IT-pool projektide plaanimises koos äripoolega vaid projektijuhtimise ning kasutajaliidese kirjeldamise juures. Ärianalüüsisüsteemide rajamisel on oluline, et IT pool töötaks koos äripoolega ka andmemudeli väljatöötamise, andmete integreerimise ja andmekvaliteedi tagamise ülesannete juures.
.........................8 2 1. Projektist NB! Projekti lõpptähtajaks on 27.02.2007. Olen lõpuaruande koostamisel kujutlenud, et käes on 2007. aasta kevad ja projekt on juba lõppenud. 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning implementeeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007
...................................................................................................6 2 1. Taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest
visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega.
...............................................................7 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest
13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19. Nimetage teisendusreegleid, mille põhjal saab kontseptuaalsest andmemudelist tuletada esialgse loogilise disaini andmemudeli. (teema 10) 20. Loogiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 10) 21. Normaliseerimine (teema 9) 22. Esimene normaalkuju (teema 9) 23. Kolmas normaalkuju ja Boyce/Coddi normaalkuju (teema 9) 24. Ortogonaalse disaini printsiip (teema 9) 25. Füüsiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 12) 26. Indeks (teema 12) 27. Andmebaasiserveris talletatud rutiinid (teema 13) 28. Triger (teema 13) 29. Kuidas saada surrogaatvõtme veergu unikaalseid väärtuseid
Vastus 1 Info on kindlates dokumendipiirkondades Piirkonnapõhine (zone) väljund Vastus 2 Diagrammid, joonised, skeemid jne Graafiline väljund Vastus 3 Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loogilise andmemudeli atribuut on alati seotud ainult ühe füüsilise atribuudiga Vali üks: Tõene Väär Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tagasipööratav dokument võib iseluumustada järgmiselt Vali üks või enam: a. On olemas ettevõtte logo b. Reeglina, dokument on ettenähtud ekraanil kuvamiseks c. Osa dokumendist tuleb tagasi d. Dokument ei lähe ettevõttest välja e. Dokumendi on ettevõtte nimi, aadress ja muud andmed
..................................... 8 5. Ajaline vaade................................................................................................................... 9 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning realiseeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007
otseselt kontseptuaalse klassidiagrammi vastavate elementidega (atribuutidega). 7. Mustrid kui näidismudelid Üheks modelleerimise meetodiks on mustrite tundmaõppimine ja kopeerimine - e taaskasutatavad mudeliosad. Nt müük on selline asi mis ilmselt kattub mitmes süsteemis, keegi annab ca$hmoney, keegi võtab jne. Analüüsimustrid on taaskasutatavad objektmudel või (Süsteemi Analüüsis) domeenimudeli fragmendid. Sünonüümid: Andmemudeli muster, Arhetüüpmuster. Äri(nigga pls)modelleerimine - Väärtused ja Transaktsioonid Äriprotsessid ja -eesmärgid Domeenimudel Kontsep. Klassid. Analõõsimustrite kasutamine Nõuete analüüs Kasutusjuhtude mudel UC kirjeldused UC diagrammid Süsteemi jadadiagrammid Süsteemi operatsioonid/lepingud Mittefunktsionaalsed nõuded 8
2 Treeningute arvestus ..........................................................................................................................10 2.1.3 Klientide arvestus................................................................................................................................11 2.1.4 Töötajate arvestus ..............................................................................................................................12 2.2 Andmemudeli registrid ..................................................................................................................................13 2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika..........................................................................................................15 2.4 CRUD maatriks ..............................................................................................................................................17 2.5 Infosüsteemi ajaline vaade .....
• Milline on ainus skalaarne tuup, mida iga relatsiooniline andmebaasisüsteem igal juhul peab toetama? (BOOLEAN) • Mida tähendab, et andmebaasisusteemis on tuup/operaator su ̈ steemidefineeritud? (see on loodud andmebaasisüsteemi loojate poolt) • Relatsiooni/tabeli aste ja voimsus. (aste on atribuutide/veergude arv ja voimsus on korteezide/ridade arv) • Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas? (relatsiooniline ei ole, kuid vorkmudelil ja hierarhilisel mudelil pohinevad on, sest kasutavad viitasid kirjete vaheliste seoste loomisel) • Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel. Olemi terviklikkus: igal baasrelatsiooni primaarvõtmel peavad kõik atribuudid väärtustatud olema. Viidete
Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks 39. Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad Kontseptide kategooriate kasutus Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust/kategooriaid Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit. Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile saab kontseptuaalmudeli koostamisel kasutada ka valdkonna analüüsimustreid –
andmebaasiga. Enim kasutatakse kõrgtaseme keelt Groovy, mille baasil luuakse GRAILS projekte. Avastasin, et GRAILS suudab koos hoida SPRING-i ning HIBERNATE ilma tohutuid XML konfiguratsioone kirjutamata. Turvalisus koos logimistega näiteks töötab SPRINGSECURITY baasil. Suhteliselt lihtne on luua rollide ning õiguste süsteem. GRAILS-i domeenimudelis vaid üks käsk ,,belongsTo" või ,,hasMany" ehitab kokku terve andmemudeli seoste süsteemi. Kuna kasutusel on laisk väärtustamine, ei tee nende seoste kaasas kandmine andmebaasi päringuid keerulisemaks, küll on vajadusel lihtne pöörduda etteantud muutuja poole. Uurisin GRAILS pluginate toimimist ning nende tohutuid võimalusi. Samuti on võimalik luua oma pugin, mingi spetsiifilise tegevuse jaoks. Mõistsin, et GRAILS programmeerimine on suund, kuhu on mõttekas pürgida.
See on loodud andmebaasisüsteemi loojate poolt. Relatsiooni aste ja võimsus Relatsiooni astmeks (ingl. k. degree) nimetatakse relatsioonis olevate atribuutide arvu. Unaarses relatsioonis on üks atribuut, binaarses relatsioonis on kaks atribuuti, ternaarses relatsioonis on kolm atribuuti ja naarses relatsioonis on n atribuuti. Relatsiooni võimsuseks (ingl. k. cardinality) nimetatakse relatsioonis olevate kirjete e korteezhide arvu. Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas? Navigatsioonilised andmebaasid on hierahilised ja võrkstruktuuriga andmebaasid (kirjete vahelisi seoseid luuakse viitade kasutamise abil). Navigatsioonilised pole relatsioonilised andmebaasid. Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity) reegel: Kõik primaarvõtme atribuudid peavad olema alati väärtustatud.
62. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide Andmemudelid (ER, OM) annavad ülevaate säilitatavatest andmetest ning nende vahelistest seostest (reeglitest). Vastavad diagrammid on juba selgeks juhiseks infosüsteemi teostajatele. Lihtsustatult on andmemudel andmete struktureerimise viis andmebaasis, millega üritatakse kirjeldada reaalse maailma andmeobjekte. Andmed on koondatud ühte või mitmesse tabelisse. Täpsemalt mõeldakse andmemudeli all mitme-tabelisüsteemi erinevate tabeli kirjete vaheliste seoste fikseerimise moodust. Enamlevinud on relatsiooniline mudel, mille pakkus välja 1970. aastal E. Codd. Andmemudelit kujutatakse · E(ntity)-R(elationship) ehk olem-seose diagrammil. · UML-is klassidiagrammil (loogiline) ja andmemudeli diagrammil (füüsiline) Andmemudel (OM)
Traditsiooniline arendusprotsess, kus ei ole iteratsioone ja seega pole vaja otsustada, mis on esimene, nimetakse – kosemudeliks, Iteratiivne arenduse protsess, kui esimeste iteratsiooni valikul peamiseks argumendiks on kliendi riskide vähendamine – on client-driven approach Küsimus 2 Lähenemine, mis keskendub andmete liikumisele ja teisendamisele erinevate süsteemikomponentide poolt – nimetakse protsessile orienteeritud lähenemiseks, Lähenemine, mis keskendub ideaalse andmemudeli loomisel – nimetakse andmetele orienteeritud lähenemine, Lähenemine, mis kombineerib andmeid ja protsesse (neid nimetakse meetodid) ühtseks tervikuks - objektiks – nimetakseobjekt - orienteeritud lähenemine Küsimus 3 Mis ei ole põhjus mudeli kasutamiseks? Vali üks: a. Mudeli abil saab teha simulatsioone, et testida uusi ideid b. Mudel on lihtsam ja kiirem ehitada, kui reaalmaailma objekt. c. Mudeliga saab igapäeva elus asendada reaalmaailma objekt Küsimus 4
..........................................................................21 2 1. Elutsükli üldised mudelid Süsteemiarenduse elutsükli mudel on arendusprotsessi üldistatud (abstraktne) kirjeldus. See on protsessi kirjeldus teatud vaatenurgast lähtudes. Protsessimudelite kirjeldustes räägitakse tavaliselt tegevustest nagu andmemudeli kavandamine, kasutajaliidese disain jne, kuid nad võivad sisaldada ka dokumentatsiooni ja rollide kirjeldusi. Protsessimudelites võib kohata kahte põhimõttelist lähenemist. Tugev planeerimine. See vanem lähenemine seisneb tegevuste ja tarkvara põhjalikus planeerimises ja järgnevas kindlalt plaani järgivas arenduses. Arendustegevuse progressi mõõdetakse sama plaani abil. Agiilne ehk paindlik arendus, kus planeerimine toimub osade kaupa (inkrementaalselt)
võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile) 66.ANDMETE MODELLEERIMINE Andmete modelleerimisega näidatakse ära toimimisprotessides kasutatavad andemed. Kontseptuaalmudeli koostamine lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis" valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid otsida ja üldistada mõisted (objektid) sidestada mõisted lausendite järgi Andmemudeli koostamine eesmärk fikseerida infosüsteemi baasandmed olemitena (andmeobjektidena) ja nendevaheliste suhetena olem (andmeobjekt) esitab (kirjeldab) reaalse maailma objektide hulka, mille kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada edasise kasutamise eesmärgil 67.REALITSIOON,TÜÜBID suhe (relatsioon) esitab seoste hulka andmeobjektide vahel suhte iga eksemplar esitab seost
objekti modelleerimise ja redigeerimise tööriistu peegeldamaks reaalset maailma; analüüsi tööriistu võrgu jälgimine, pinnase loomine ja manipulatsioon; ühe objekti kohta mitut geomeetriat - tagamaks nii ühe objekti mitmekülgse kujutamise; kaardi projektsiooni ja koordinaatsüsteemi definitsiooni ja konfiguratsiooni; mitme koordinaatsüsteemi manageerimist; andmebaasi päringute tööriistu nii Smallworldi skript kui ka SQL; Integraal CASE vahendit andmemudeli defineerimiseks ja dokumenteerimiseks. 14 15 GeoMedia GeoMedia ning teised MGE tooted on populaarsed GIS tarkvarad. GIS ja teised produktid on toodetud firmas Integraph, mis praeguseks on juba üle 30 aasta tegutsenud. GeoMedia pakub suure valiku võimalusi andmete sisestamiseks, analüüsimiseks ja salvestusmeetodeid. Osta on võimalik kõike hõlmav üldpakett redigeerimistööriistu, kaasaarvatud need, mis on mõeldud
organisatsiooni eesmärkide muutmine paberi peal olevate andmete muutmine elektrooniliseks töötajate vahel andmetega seotud tegevuste ümberjagamine 1. Valige VALE väide. Infosüsteemi protsessid on: objekti elutsüklit menetlevad protsessid, mis võimaldavad objekti seisundeid andmeliselt hallata organisatsiooni infotehnoloogiliselt toetatud protsessid ainult klientide teenindamise protsessid 2. Valige VALE väide. Milleks on vajalik andmemudeli normaliseerimine? Lihtsustada andmete muutmist. Tagada parem andmete kvaliteet. Lihtsustada kasutajale andmete sisestamist ekraanivormi kaudu. Kõrvaldada andmete kordumine (liiasus). 3. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel: on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud 4. Valige ÕIGE väide
5. Analoogne vs digitaalne. Väljutus, väljund Kartograafia GIS Ainult trükkimine Kaart on vaid üks väljund, palju muid Erinevad formaadid Erinevad formaadid Muutmine seisneb lisamises n. Kartodiagrammi Saab lisada kõikvõimalike lisaandmeid erineval lisamine jms. kujul(tekst, tabelid, graafikud, jms) Raster andmemudel: • Raster andmemudeli (graafika) kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. • Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks e. võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi (ruutu) e. rakku nimetatakse piksliks. • Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektor andmemudel: • Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide baaride kaupa (matemaatikas: vektor
andmefaktina saab · andmemudelit lisades manipuleeritavat äriobjekti tähistavale andmetabelile seisundeid tähistava andmetabeli (NB! Andmemudelis peab olema seisundeid omavat äriobjekti tähistavandmetabel! Pakkumise protsessis on oma elu elavaks ja seega seisundeid omavaks äriobjektiks ,,Pakkumus", millele peab andmemudelis vastama samanimeline andmetabel) Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid ja reeglid Andmete modelleerimise ehk andmemudeli koostamise eesmärk määratleda ettevõtte ja täpsemalt selle protsesse puudutavad äriobjektid andmeobjektitüüpidena (andmetabelitena) ja neid iseloomustavad atribuudid andmetabelite veergudena ning joonistada need üles andmemudelina. Andmete modelleerimise eesmärgid on: · määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena
graafilise ning atribuudilise struktuuri; kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse: · geomeetria punkt, joon, pind, tekst · atribuudid tabelite struktuur · topoloogiareeglid kuidas digida 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? Esitusmudel on kaardi legend, milles on kujutatud leppemärk ning selle selgitus. Esitusmudel on vajalik, sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitatavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süsteemi (suurusi millimeetrites); kaardi värve (värvikoode); raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberi mõõtusid jne. Paberkujul olevate kaartide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend.
2 Kontrollib, kas sisselogija on "paigaldaja", "klienditeenidaja" või "laopidaja" 5.2 Kuvab kasutaja enda andmed (OP11) 16 2.2 Töötajate register 2.2.1 Andmemudel 2.2.1.1 Olemi-suhte diagramm Siikohal esitame töötajate registri andmemudeli Amet id : Integer nimetus : String 1 Töötamine palk : Currency tööalgus : Date töölõpp : Date
topoloogia reegleid( reeglid paiknemise kohta, kuidas kujundada 2 asju), generaliseerimise reegleid(min, max mõõdud). Kuidas antud looduse alamhult modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid, millega nähtusi kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? MILLISEID leppemärke kasutada? Kujutab endas leppemärkide süsteemi. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse kaardilegend. Kaardikirjad. Kaardi legend on esitusmudel. 7. Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardiväli(kaardisisu e informatsiooni, mis kaardilt saadakse; kartograafiline kujutis e. LM süsteem) Matemaatiline alus(kaardivõrk koos kaardiraamiga; mõõtkava; projetsiooni info;
konkreetne klient, tellimus, arve, leping jne mingil ajahetkel on või oli ja kui palju üldse mingil ajaperioodil äriobjektide eksemplare mingis seisundis on või oli. Süsteemianalüüsi tehes on vaja tellijalt küsida, kas ettevõttes on vaja ühe või teise äriobjekti seisundeid andmetena meelde jätta, et oleks võimalik äriobjektide elutsüklit andmeliselt jälgida. · Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid ja reeglid Andmete modelleerimise ehk andmemudeli koostamise eesmärk määratleda ettevõtte ja täpsemalt selle protsesse puudutavad äriobjektid andmeobjektitüüpidena (andmetabelitena) ja neid iseloomustavad atribuudid andmetabelite veergudena ning joonistada need üles andmemudelina Andmete modelleerimise eesmärgid on: määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena
Nähtusteklass -> olemiklass. · Andmemudel kirjeldab, kuidas reaalsusmudeliga (infomudeliga) defineeritud looduse alamhulk arvutis modelleeritakse. Tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil. Andmemudelis loetletakse ka atribuudid, millega nähtuseid kirjeldatakse. Võimalikult sõltumatu kasutatavast tarkvarast. Kui nähtusi ja objekte on vähe või nende struktuur on lihtne, siis ühendatatakse andme- ja reaalsusmudel. · Esitusmudel valitakse andmemudeli alamhulk ja moodustatakse sellest visulaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis, paberil või viimasel ajal ka plotteril. Andmebaasihalduri õiguseta isikud saavad andmetele ligi vaid esitusmudel vahendusel. Kaardi legend paberkujul olevate kaartide esitusmudeli näide. Esitusmudel määrab sisuliselt ära mingi toote (kaardi). · Vormistusmudel kirjeldab, kuidas tuleb tööd organiseerida, et saavutada
6) Topoloogia (Topology) - geomeetriliste kujundite omadusi käsitlev matemaatika haru. Geoinformaatika valdkonnas käsitleb topoloogia objektide omavahelis t paiknemist geograafilis es ruumis. Topoloogilisi seoseid kasutatakse ruumiliste modelleerimise ülesannete korral, mis ei kasuta koordinaatinfot ning kus objektide omavahelised omadused jäävad muutumatuks ka kuju muutmise (venitamine, moonutamine jne) korral. ESRI® ArcGIS topoloogia võimaldab kasutajal vastavalt andmemudeli nõuetele seadis tada ruumilised seosed objektide geomeetriast lähtuvalt. Geoandmebaasi elemendid Tabelid Nähtuse andmekogud Raster andmekogud (Raster Dataset) Kaardi matemaatiline alus Raster kataloogid (Raster Catalog) Objektiklassid (Feature class) Pinnad Marsruudid Mõõdistusandmed Jooned Ulatused
c. generaliseerimise reegleid (miinimum, maksimum, mõõdud) d. Kuidas antud looduse alamhulk modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid millega nähtuseid kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 9. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? a. Kujutab endast leppemärkide süsteemi. b. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse. Kaardi legend. Kaardikirjad. 10. Millist koosneb kaardi kompositsioon? a. Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline
muuta. Tellimuse tarnimise kuupäev ei tohi olla kinnitamisele saatmis kuupäevast suurem kui üks kuu. 19 Mitteaktuaalseid menüü ridu ei tohi näidata kliendile ja neid ei tohi lisada uutele tellimustele. Kliendil saab olla maksimaalselt 10 tellimust, mis võivad olla seisundis ,,loodud" või ,,vajab parandust". 1.3.7 Registri kontseptuaalne eskiismudel Tegemist on esimese versiooniga analüüsi andmemudeli olemi-suhte diagrammist. Sellel on välja toodud põhiobjektid. loob alusel koostatak se Klient Tellimus Menuu rida (f rom Isikute register) (f rom Tellimuse register) (f rom Menuu register) Joonis 3. Tellimuse registri kontseptuaalne eskiismudel.
o objektitüübis TELLIMUS omadus "kliendi nimi" jääb samaks sõltumata sellest, millist väärtust omab TELLIMUS võtmeomadus "tellimuse number" Kokkuvõte toimimisobjektide modelleerimisega näidatakse ära mõisted, millega toimimisprotsessides opereeritakse andes aluse otsustamaks, milliste toimimisobjektide kohta milliseid andmeid on vaja informatsiooni jaoks koguda andmed ja nende omavahelised seosed esitatakse andmemudelil, mis on aluseks andmebaasi loomisele hea andmemudeli alusel tehtud andmebaas täidab andmetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ja võimaldab hoida kokku tarkvara arenduskulusid IS-i loomis- ja muutmistegevused · analüüsitegevused - määratlemine, milles seisnevad probleemid olemasolevas infosüsteemis ja mida muudetud (parendatud) infosüsteemis peab olema võimalik teha (millistele nõuetele infosüsteem peab vastama)
2002) 25 Järgnevalt kirjeldatakse põhjalikumalt IMS metaandmete struktuuri ja rakendamist projektijuhtimise e-konspekti õpiobjektide kirjeldamisel. 2.2.3.2 IMS Meta-Data spetsifikatsioon IMS Meta-Data spetsifikatsioon esitab reeglid, kuidas kirjeldada õpiobjekte (Learning Object Meta- Data - LOM). Kõik IMS spetsifikatsioonid koosnevad kolmest osast: 1. Information Model - andmemudeli üldine kirjeldus; 2. XML Binding - juhised spetsifikatsiooni rakendamiseks XML formaadis; 3. Best Practice – rakendusnäited ja soovitused. (IMS LM Specification 2003) IMS LOM kattub suures osas IEEE metadata spetsifikatsiooniga. Sisaldab vaid üksikuid modifikatsioone, mida kirjeldatakse andmemudelis eraldi. Käesolevas magistritöös vaadeldakse vaid IEEE spetsifikatsioonil tuginevat osa. 2.2.3.3 IMS LOM andmemudel Spetsifikatsioon esitab metaandmed struktureeritud loeteluna
annaabi.ee 
