Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,
1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid,
küllaltki stabiilsed. Töökihtide täpne koostis on reeglina tootjate poolt salastatud. Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid. 3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid
........................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...................................................
CD, DVD ja BLUE-RAY plaatide põhimõte on aja jooksul jäänud samaks. Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga
See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on
....................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.........................................................................................................14 3. Emaplaat...............................................................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade...................................................................................................................18 4.2. Kõvaketas......................................................................................................................21 4.3. CD-ROM.........................................................................................
Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi
18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27
Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB.
Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX?, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid (andmesalvestusseadmed) võivad omada juurdepääsu eraldi kantava (teisaldatav) salvestusmeediumi juurde või alalise iseloomuga teabe üles- ja allalaadimiseks. Disketiseade Väikeste failide salvestamiseks Kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada Tundlik magnetväljale
(iga 2048 andmebaidi kohta on 280 baiti veaavastus -ja paranduskoodi). 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A 1.4.Pöörlemiskiirus CAV (Constant Angular Velocity) - püsiv pöörlemiskiirus. CD-ROM seadmete tööprintsiip, mille puhul ketas pöörleb alati ühesuguse kiirusega sõltumata sellest, kas infot loetakse tema sisemiselt või välimiselt osalt. Rakendatakse tavaliselt alates 12-kordsetest seadmetest. CD-ROM seadmete lugemiskiiruste võrdlemisel tuleb arvestada, et neile märgitud kordsuse arv käib vaid ketta välisosa kohta, väiksema raadiusega siseosalt lugemine võib olla isegi 60% aeglasem. Kahjuks algabki CD-del info plaadi keskosast.
Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu
käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s
Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
Mälu (Memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010) Kettaseadmed: 1) Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada. 2) CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või DVD-seadmetega, mille abil saate laserplaatidele salvestatud sisu vaadata ja faile talletada. Enamik CD-seadmeid kannab
Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks. Komplektis on kõvaketta hooldamiseks vajalikud abiprogrammid (Disk Cleanup ja Disk Defragmenter). Iga programmi failid paiknevad oma kaustas. Programmide kustutamisel ei jää kõvakettale liigseid faile. Kui arvuti pärast mõne uue draiveri installeerimist korralikult ei tööta, võimaldab System Restore taastada eelmise töötava seisundi. Võimas Windows XP sobib nii võimsate tööjaamade kui ka sülearvutite töökeskkonnaks. Ta suudab efektiivselt kasutada mälu, suuri kõvakettaid ja mitut kuvarit, toetab proffidele mõeldud
Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu. Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.
hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga ,
Personal computer Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Aku, Mini PCI liides Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimesena PC-tüüpi arvuti? MS-DOS Mis on CPU? Protsessor Mida tähendab inglise keeles lühend RAM? Random access memory Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mis on RAM? Muutmälu Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ka laptop arvutites? CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas Toiteplokk/toiteadapter DVD.lugeja/kirjutaja Kas SATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory 2 Protsessorid 1 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid
(nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend- ja kuueteistküm- nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI-kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist?
Enamik Linuxi distributsioone toetavad 2 operatsioonisüsteemi üheaegset olemasolu, kuid selle viisi miinuseks on kindlasti võimalik põhi operatsioonisüsteem failide korruptsioon, kaotatud andmed partitsioneerimisel ning hiljem on ka paigaldatud operatsioonisüsteemi raskem eemaldada, kui enam vajadust ei ole. 3) Kui kasutaja on valinud ainult kasutada Linuxi süsteemi, on parim viis asendada olemasolev operatsioonisüsteem ning kõvaketas täielikult tühjaks kustutada ja välja valitud Linuxi distributsioon paigaldada. 4) Viimaseks paigaldamise võimaluseks on olemasoleva distributsiooni uuendamine või taastamine. Juhul kui olemasoleva süsteemi failidega on midagi juhtunud, on alati võimalik need taastada. Samuti on võimalik vanemad versioonid uuendada, ilma, et andmed kaduma läheks. 4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED
masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Mälu Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud: põhimälu (RAM random access memory, nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms.) - siin asuvad arvuti töö ajal vajalikud programmid ja andmed
Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema master ja teine slave. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades. SATA e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s. SSD e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte. Northbridge - Kiip emaplaadil, mis suhtleb riistvaraga: CPU, RAM, BIOS ROM, PCI Express (või AGP) ja ka southbridge'iga. Mõned inteli kiibid kontrollivad ka integreeritud graafikat(Graphics and Memory Controller Hub (GMCH)).
17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine
........................................................ 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) .................................................................................................................. 41 o Pehme ketas (Floppy) .............................................................................................................. 41 o Kõvaketas (Hard drive) ........................................................................................................... 41 o Magnet ketas ........................................................................................................................... 42 o Lint (Tape).........................................................................
......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41 Pehme ketas (Floppy)............................................................................................................ 41 Kõvaketas (Hard drive)..........................................................................................................41 Magnet ketas..........................................................................................................................42 Lint (Tape).....................................................................................
vormingus filme peale prsessida. Puuduseks selle lahenduse juures oli, et 90- minutiline film tuli jaotada kahele kettale. Detsembri keskel 1994. aastal demonstreerisid Sony ja Philips oma High-Density-CD-d, mille maht ulatus 3,7 gigabaidini. Toshiba ja Warner töötasid 1995. aastaks välja Super Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD ja VHS-kassetid. DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d nii audio kui ka data omi. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil
õhupadja peal. Kui positiivne või negatiivne vool läheb läbi pea, siis see magnetiseerib pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule või paremale poole vastavalt draivi voolu polaarsusele. Kui pea läheb üle magnetiseeritud ala, positiivne või negatiivne vool indutseeritakse peas, tehes võimalikuks eelnevalt salvestatud bittide lugemine. CAV (Constant Angular Velocity) -püsiv pöörlemiskiirus. CD-ROM seadmete tööprintsiip, mille puhul ketas pöörleb alati ühesuguse kiirusega sõltumata sellest, kas infot loetakse tema sisemiselt või 10 välimiselt osalt. CLV (Constant Linear Velocity) Väiksema kiirusega CD-ROM lugejates on pöörlemiskiirus muutuv ja seda väiksem, mida kaugemalt ketta keskkohast lugemine parajasti toimub, sest seda rohkem infot ühele täistiirule mahub. Nii saavutatakse püsiv info ülekandekiirus, mis näiteks heliplaadi jaoks on ka hädavajalik.
Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav
FAT32 kasutab väiksemaid klastreid (4 kB klastrid kuni 8 GB ketastel), sest võimalik klastrite arv on oluliselt suurem. Kuigi võiks eeldada, et FAT32 kasutab 32-bitist adresseerimist, pole see tegelikkuses päris nii. Kasutusel on vaid esimesed 28 bitti igast 32-bitisest kandest ning 4 bitti on reserveeritud. Seega on kokku 268 435 456 adresseeritud klastrit, millest osad on reserveeritud. Klastrid on suurustega 1 sektor (512 baiti) kuni 64 sektorit (32 kB), lubades kuni 2 TB ketast. Faili võimalik maht FAT32 kettal on 4 GB miinus 1 bait, mis tähendab, et suuremate failide kasutamiseks peab kasutama mõnd muud failisüsteemi, näiteks NTFS-i. FAT32 on edasiarendus[8] FAT16-st. Peamine edasiminek on maksimaalse klastrite arvu suurendamine, mistõttu on võimalik kasutada partitsioone suurusega kuni 2TB. Sarnaselt FAT16-ga on FAT32 erinevate operatsioonisüsteemide poolt hästi toetatud. Hea toe ja suure lubatud partitsiooni
Kiire ülekandega summaatorid nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. OPTILISED MÄLUSEADMED Kõige levinumad optilised mäluseadmed on kindlasti CD ja DVD seadmed. Nii CD kui DVD ehitus meenutab vinüülplaati andmed kirjutatakse meediale spiraalina. Andmete kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatakse laserit. Optilised mäluseadmed on aeglasemad, kui kõvaketas, seda eelkõige selle pärast, et CD ja DVD seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
