tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Kui Rabaraual polnud enne raske lahti lasta eelmised teenijad, kes lahkusid pisarsilmil või vihasena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui
tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Kui Rabaraual polnud enne raske lahti lasta eelmised teenijad, kes lahkusid pisarsilmil või vihasena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui
Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle
A.Gailit ''Leegitsev süda'' kokkuvõte. Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima. Korra käis Taavet teda vaatamas. 2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis
1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene
"Leegitsev süda" analüüs "Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle. Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi, kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on. Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?Kaiele annab tants leiva lauale. See on pigem töö kui meelelahutus. Uue katsetamine ja enese proovile panemine meeldib naisele
perenaise. Teades, et miski ei tule kergelt ei õnne saavutamiseks, siis võib hakata loobunud ta kunagi. Ta oli täis tahtejõudu ja püüdlema edu poole ja hea tulemus on pühendumist. Kuid Brede Olsen, kelle põhiline garanteeritud. eesmärk oli kiirelt rikastuda, ei hoolinud oma maast, vaid loobus kergelt. Brede arvas, et sind peab kohe algusest peale saatma edu, kui seda ei juhtunud, loobus ta maa harimisest üldse. Wilde „Dorian Gray Dorian Gray oli ääretult ilus noormees, kellest Elupõletamine. Kõige maha salgamine. portree“ kunstnik Basil portree maalib. Läbi Basili tutvub Armastuse puudumine. Kibestumus. → see kõik
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga
sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III Anres pllanis nüüd põllu tegemist, kuid Madis tegi selle idee taas maha. Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees
vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära
et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud ikka veel nõus, aga järgmine päev kui Madis tuli juba labidaga, läks Pearu oma ettepanekut tegema Andresele: kraav ja mättas tema maale, vesi Andresele. Ja saidki naabrid kokkuleppe. VI Kätte olid jõudnud Nelipühad
Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema talle naise Egiptusest
Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema talle naise Egiptusest
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja
Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi. Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt. Mari tunneb endiselt, et on Sauna-Mari, mitte perenaine. Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said peapesu Andreselt, Andres ähvardas isegi saunalised välja visata. Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Jussi lapsed Juku ja Kata, Mari ja Andrese poeg Indrek. Indrek oli teistsugune laps, nõrgem, vajas rohkem hoolt
(2002) Soome keelest Sofi Oksaneni romaan "Puhdistus" ("Puhastus") (2009) Soome keelest Riikka Pulkkineni romaan "Totta" ("Tõde") (2011) Illustraator 3 Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) Triin Soomets, "Varjatud ained" (2009) 4 TEOS Raamat on kirjutatud kahest tegelasest. Teos räägib korda mööda Edast ja Joosepist ning sellest kuidas nad lõppus kokku saavad. Eda ja Joosep olid parimad sõbrad. Seda kuni hetkeni kui Eda rasedaks jäi. Tegevus toimub Eestist ja linnas nimega Tallinn. Raamat algab sellega, et Eda jalutab võõras linnas ringi ja "puhkab" oma elust. Oma lapse, Jakobi, on ta jätnud oma ema juurde. Seal näeb ta jalgratturit, kes meenutab talle Joosepit. Eda ja Joosep said kokku ühel bändi esinemisel. Bändi nimi oli "Karums" ja Eda mängis kitarri seal, Joosep aga tantsis teise bändi laulude ajal laval. Nendest said
naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes- perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1
eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta „ei “- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne
Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud. IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe
,,vahenditele" jälle koju lasti. Selle aja peale oli Miinal laps käes poeg. Pärast kroonust ,,äralubamist" hakkaski Jaagup Miina ja lapsega koos elama Miina lapsepõlvekodus, sest viiasel oli ema hiljuti ära surnud. Vargamäe Andrese pojad Andres ja Indrek olid erinevad nii oma väliumselt kui ka loomult. Kuna Andres oli suurem ja tugevam, siis tegi ta nii mõnigi kord endast väiksemale Indrekule oma tahtmist selgeks rusikate või kepilöökidega. Eespere Liisi ja Tagapere Joosep olid kindlasti otsustanud pulmad teha ning seejärel Vargamäelt igaveseks lahkuda. Nad kohtusid esialgu salaja ning tundus, et nende vastu oli vaid Eespere koer Pollo, keda Joosepil ei õnnestunud kuidagi ära meelitada. Siis otsustasid Liisi ja Joosep koera vagaseks teha. Seepeale võeti Mäele uus koer, kuid ka see ei leppinud poisiga ning käis juba varakult Oru akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub.
2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele"
omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi pulma minna, kuid teisi selles osas ka takistada ei tahtnud. Oli vähemalt ühe korra Vargamäel südamest rõõmustanud kui Krõõdal sündis poeg. Andres tegeles algul Vargamäega nagu mingisuguse eesmärgi või unistuse teostuseks, nüüd teeb seda juba nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest
nime, et nad mööda maailma laiali ei hajuks. Nad põletasid telliseid ja kasutasid maapinda sideaineks. Jumal nägi seda ja mõtles, et inimestel on kõigil üks keel ja see seob neid. Neile ei ole mitte miski võimatu. Ta otsustas, et segab nende keele ja paneb nad mööda maailma laiali elama, et nad liiga tugevateks ei saanud. Seda linna ei saanud inimesed kunagi valmis. Nad panid sellele nimeks Paabel, sest seal segas Jumal ära nende keele ja pillutas mööda maailma laiali. 3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal
Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus. "Ei põld meid toida, kui meie ta nälga unistaja tüüp, aga Andresele meeldis rabelda, nii et särk seljas liibus. jätame," arvas peremees (Andres). Juss üritas üle jõe ujuda, aga peaaegu Indrek viskas ema kiviga, nii et tollel külg aastateks haigeks jäi. Indreku uppus. Kraav sai valmis, aga Pearu lõhkus tammi enne, kui nad olid kokku ja Mari vahel on eriline hoolitsus, millest Andres kõrvale jääb. leppinud. Andrese hobused pääsevad koplist välja ja teevad Pearule kahju, XXXII Vanemad inimesed Vargamäel ja ka mujal ümbruskonnas mis on Pearu järjekordne temp. Sellest sündis tüli
Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. LK 366 XXXV Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt. Liisi püüdis midagi välja mõelda et isa nende abielule vastu ei oleks, plaaniks oli kohe laps saada. Mari kartis kohe et tüdruk nii mõtleb aga ta ei saanud sinna midagi parata. Andrese viis kogu see jutt ja siis veel kõrtsis toimuva pärast rivist välja ja haavas teda. Suvel ei käinud Maret ega Liisi
I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid
,,Vana testament" Tegelased: Jumal, Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Soodoma,Aabram, Lott, Doodoma ja Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Raahel, Joosep, Mooses, Aaron, Korahi, Daatan, Abriami, Bileam, Joosua, Raahab, Giideon, Simson, Noomi, Saamuel, Eel, Saul, Taavet, Koljat, Joonatan, Naatan, Absalom, Saalomon, Eelja, Eliisa, Joas, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob. Maailma loomine: Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal ta puhkas.Esimesed inimesed olid Aadam ja Eeva, kellel olid ka pojad Kain ja Aabel. Eeva ja Aadam visati paradiisist välja kuna nad sõid keelatud vilja. Noa laev:
I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid
juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata, ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss. Esimesed kolm last olid tüdrukud, selles oli Andres väga pettunud ja ta oli lausa kade naabrimehe peale, kellel kaks esimest last olid pojad. Matused on suured ja paljud jäävad naist taga nutma. Ka Andrest valdab masendus ja tühjusetunne, kuigi ta ei märganudki kuidas naine viimast last kandes aina nõrgenes. Krõõt palub Marilt, et tema uueks perenaiseks saaks ja laste eest hoolitseks
"Kristus, kui eriline inimene" Palestiinas elas naine nimega Maarja. Tema ette ilmus ingel ning teatas ,,Sa saad endale poja ja paned Talle nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ning Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja Issand annab Talle Tema isa Taaveti trooni ja Ta valitseb kuninga Jaakobi soo üle igavesti ning Tema valitsemisele ei tule lõppu." Samal ajal oli Maarja kihlatud Joosepiga, kui Joosep sellest teada sai võttis ta nõuks salaja hüljata Maarja, et teda avalikult mitte häbistada. Kuid ka Issanda ingel ilmus tema ette ja ütles talle et ta ei hülgaks Maarjat, sest see laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Möödusid kuud. Rooma keiser Augustus andis käsu impeeriumi elanikud üles kirjutada. Kuna Joosep oli Taaveti soost, kes oli Iisraeli valitseja ning tema kodumaaks oli Pettlemm siis pidi Joosep sinna naasma ning võtma Maarja endaga kaasa.
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse.
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
