Ta soovis jlle koolipoiss ollla ning ppida, ta tahtis oma muretut elu tagasi ning just raamatud meenutasid talle seda 8.Miks pakkus Paul end prast puhkuselt tulekut luuresalka, kes pidi kindlaks tegema, kui sgav on nende rindeligus vastase kaitseliin? Ta tundis ennast reetjana et vahepeal puhkust sai ning kodus sai olla. Ta tahtis ennast mingil moel testada. 9. Miks satuvad Paul ja Albert ht asulat evakueerima minnes hoopis vlilaasaretti? Nad saavad mlemad haavata. Albertil amputeeritakse jalg. 10. Kuidas saab surma maakaitsevelane Stanislaw Katczinsy? Paul kannab teda seljas kui ta on haavata saanud, teepeal aga saab ta mrsukilluga tabamuse mis on surmav tema jaoks
Tal on olemas nt kujutlus- ja aistimisvõime, ilma milleta saab end selgelt mõista, aga ilma mõtleva substantsita, milles need võimed on, mitte. Loomus õpetab, et valu, nälja jm tajude kaudu on autor oma kehaga tihedalt seotud. Muidu ta olemata midagi muud kui mõtlev asi ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuks haava mõistusega. Erinevus keha ja vaimu vahel seisneb selles, et keha on oma loomult jaotatav, vaim aga jagamatu. Nt kui amputeeritakse jalg, siis ei tunnetata, et midagi oleks vaimust ka võetud. Kõiki kehalisi asju on võimalik mõttega osadeks jaotada, seepärast on keha jaotatav. 3. Autor oma keerukate arutlustega tõestabki, et tema kui inimene siiski on olemas ja eksisteerib ning vaim ja keha on erinevad.
rindele ning ägenenud pommitamise tõttu ta jäi ühte pool vett täis kraatrisse. Kui saabus taas hämarik läks Paul oma meeste juurde tagasi ja rääkis mis juhtus. Peagi saadeti 8 meest küla valvama, seal olles nad tegid omale siga ja said kõhud täis, kuid küpsetamise tõttu tuli maja korstnast tossu ja seda pommitati tänu sellele. Järgmises külas olles saavad Paul ja Albert pihta, peagi pandi nad rongi peale ja seal on ka Franz kes seal ka suri, Alberti jalg amputeeritakse. Paul oli jälle kodus puhkusel kus ema oli veel rohkem haigemaks jäänud, kuid Paul pidi naasema rindele mida ema ei soovinud kuid Paul siiski läks tagasi. Lahingus hukub enamus mehi ning 1918 aasta suvi oli kõige raskem ning ohvriterohkeim. Pauli klassist on elus veel vaid tema ja temagi sureb peagi 1918 aasta oktoobris.
hakkama, aga kindlasti mitte enda omata. Kui pole keha, pole ka mõistust. Autor käsitles seda, mida Jumal on andnud kui vaimust ja kehast kokku panduna. Seega peaks kõik meie väliste meelte otsused olema ekslikud, absoluutselt kõik. Kuna aga iga inimene mõtleb erinevalt ja on erinev, siis see tähendab, et väliste meelte otsused on ka erinevad ja see, milline on vaim ja keha, ei puuduta Jumalat. Autori sõnul on kogu vaim ühendatud kogu kehaga. Kuna ta mainis, et kui jalg amputeeritakse, siis ei tunneta ta, et midagi oleks ka vaimust võetud. Ma ei saa sellest aru, sest kui keha pole enam tervik, siis pole ka tõenäoliselt vaim enam terviklik. Lõpetuseks võiks mainida, et väliste meelte otsused on tõesti ekslikud. Samuti on sisemiste meelte otsused ekslikud. Seega kõik otsused, mida meelte kaudu tehakse, ei tohiks kohe tõeseks pidada, samuti ei tohiks neis kahelda.
"Nelikümmend küünalt" äratas huvi uudse ainestikuga. Romaan rõhutab inimese vastutust oma ühiskondliku valiku ja tegevuse eest. Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus". Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale meenutamisi selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise kõrval on raamatus teinegi liin sündmusi ja konflikte. Selles jutustatakse Simmo haiglakaaslase Valteri perekonnasisestest pingetest ja nende lahenemistest. Viljakalt ja mitmekülgselt on Kaugver töötanud näitekirjanduses
Ja nii otsustabki ta vastvõttu rindel luurekoha. Kui see on läbitud, saab ta kokku taas oma sõpradega, kellega veedab oma päevi. Paul satub koos oma ühe sõbraga tule kätte. Tema sõber hukkub. Järgmise sõbraga Marili Maar MT-12 nad satvad jälle tule kätte, ning mõlemad viiakse rongiga hosbidali. Pauli sõbral amputeeritakse jalg, Paul ise pääseb kergemini. 3. Peamisteks probleemideks raamatus on sõda, inimeste vaheline usaldus, teistega arvestamine, ise samal ajal ellu jäädes. 4. Teose peategelaseks on Paul Bäumer. Ta on noor mees, kes on otse keskkoolist saadetud, koos oma sõpradega, sõjarindele. Ta suudab tihti leida väljapääsu mingist olukorrast. Paul on inimene, kelle jaoks on sõbrad elu. Seda näitab teoses, tema abivalmisus ja teistega arvestamine. 5
(Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488) Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa. Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega, mille puhul kehaosa tavaliselt amputeeritakse. Lokaalne külmumine on salalik trauma, sest inimene saab teada trauma tõsidusest alles jäseme sulamisel. (Tervishoiuakadeemia 24.10.2015) Üldine külmumine tekib siis, kui organism sooja suurenenud äraandmise puhul ei suuda eluks vajalikku kehatemperatuuri taastada. Üldist külmumist soodustavad samad tegurid, mis kohalikku külmumist. Üldise külmumise algastmes tekib kerge hüpotermia, kehatemperatuur on langenud 35-36 kraadini. Sümptomiteks on külmavärinad, külmatunne, naha ja
o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Keha on oma loomult alati jaotatav. vaim aga täiesti jagamatu. Kui ma vaadelda vaimu, ehk iseennast, niivõrd kui ma olen mõtlev asi, ei ole ma võimeline eristama endas ühtki osa, vaid mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana. Kuigi näib, et kogu vaim on ühendatud kogu kehaga, siis ometi, kui amputeeritakse jalg või käsi või mõni muu kehaosa, ei tunneta inimene, et midagi oleks vaimust ka võetud; samuti ei saa öelda, et võime tahta, aistida, mõista jne oleks vaimu osa, sest üks ja sama vaim on see, mis tahab, mis aistib, mis mõistab. Descartes väidab tõe teadmine kuulub üksnes vaimu juurde, mitte aga keha ja vaimu kombinatsiooni juurde. 3. 1) Argumendid meelelise tunnetuse poolt · Descartes ei mõista komnurka kui üksnes kolme joonega haaratud figuuri, vaid ta ühtlasi
Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Paul on juhtunust vapustatud. · Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. · Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. · Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. · Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. · Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Seos kaasajaga - Olulisemaid seoseid pole võimalik raamatust välja tuua. Maailmasõja
Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Pual on juhtunust vapustatud. Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb indelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. Viimaks langeb sõjategevusest ka Paul Bäumer. 5.Peategelane: Paul Bäume- ta oli traumeeritud ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas
Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Paul on juhtunust vapustatud.Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller.Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud.Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Peategelane: Paul Bäumer ta oli traumeeritude ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased:
Ta leiab mehe sõjaväepileti ning loeb sellelt kadunukese nime ning ameti Gerard Duval, trükkal. Alles siis, kui ta omade juurde tagasi jõuab ja juhtunu südamelt ära rääkida saab, hakkab tal kergem ning ta unustab selle ajapikku ära. Järgmine, kes tõsiselt haavata saab, on Kropp. Ka Paul saab vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Siiski suudab ta end lasta koos Albertiga katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeritakse ja ta saab taas terveks, Kropil aga amputeeritakse jalg kuni kubemeni ning ta tahab ennast maha lasta niipea, kui revolvri kätte saab. Tasapisi suutis ta siiski oma olukorraga leppida ning talle pandi protees. Pärast seda ei näinud nad Pauliga enam kunagi. Bäumer sai veidi kosumispuhkust, kuid oli peagi tagasi rindel. Järgmisena lahkus nende hulgast Detering, kes üritas Saksamaale põgeneda, kuid võeti kroonupolitseinike poolt kinni. Rohkem ei kuuldud temast midagi. Ei möödu palju aega, kui on kord Mülleri käes
Temaga koos arreteeritakse ka ooteruumis olev Tyrone. Siin lõppeb sügis ja algab talv. Talveepisoodis algab tegevus ema hullumisega. Ta alustab amokkijooksu tänaval ja satub varsti kiirabisse. Vanglas süveneb poiste võõrutusnähud ja Harri käes tekitab suuremaid probleeme arenev gangreen. Marion on jäänud suurde linna üksi ja ka temal on tugevad võõrutusnähud. Ta leiab võimaluse teenida narkootikume pakkudes seksuaalteenuseid. Harril amputeeritakse käsi. Ema jääb psühhiaatriaosakonda ravile ja Tyron jääb vanglasse. Filmi lõpp. 1.2. Seos rehabilitatsiooniga Rehabilitatsiooni vajadusi on filmis mitmeid. Emaga oleks Eesti tingimustes saanud teha peale abikaasa surma leinatööd. Hiljem oleks pidanud teda suunama eakaaaslaste gruppidesse koostööle. Selleks oleks sobinud kas hobiringid, enesetäiendus kursused või religioonil põhinevaid üritused, Minu arvates oleks ta vajanud juba
Kroppil tõuseb rongis palavik ning ta viiakse teise haiglasse, kus töötavad nunnad. See oli korralik haigla. Mõlemad on samas palatis, kus on veel mitu haavatut. Hommikul hakkavad nunnad palvetama. See häirib mehi ning Paul viskab pudeliga vastu ust, kuid hiljem võtab süü enda peale hoopis üks teine mees. Kõik mehed imestavad, miks ta süü enda peale võttis ning selgub, et tal on priipilet ehk ta on vabastatud sõdimisest. Kroppi vigastatud jalg ei taha paraneda ning ta jalg amputeeritakse. Paul saab terveks ning läheb rindele tagasi. Eelviimases peatükis saavad kõik rindel olevad Pauli klassivennad surma. Elus on veel Kat ja Paul. Valitseb toidu ja varustuse puudus. Kat saab mürsu killuga jalga ning Paul viib ta sanitari juurde. Kahjuks selgub, et transportimise käigus sai vigastatu veel ühe killuga pähe ning sureb selle tagajärjel. Viimases peatükis räägitakse rahust, kuid seda ei näi tulevat. Paul sureb, kui kaotab teadvuse kaevikus istudes.
kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud. Autori järeldusel õpetab loomus tajude kaudu, et keha on midagi millega olen väga tihedalt seotud. Peale selle on loomuse abil selge, et minu ümber eksisteerib teisi minust erinevaid kehasid. Keha võib vaadelda autori seisukohalt, kui jaotatavat aga vaimu, kui täiesti jagamatut. Vaadeldes vaimu ei ole võimalik eristada ühtki osa. Kuigi vaim on ühendatud kehaga, siis ometi, kui amputeeritakse jalg või mõni muu kehaosa ei muutu vaimu tunnetus. Seejärel väidab autor, et vaimu tunnetus kaoks, kui ära võtta aju või selle osa, milles arvatakse olevat ühismeel. Kui me lööme ära jala tundub nagu eksisteeriks valu jalas, kuigi tegelikult ajus. Närvide abil kannab keha valuaistingut , nii et vaim tunneb paratamatult sama. Ja seda sama võib arvata ka mistahes muude aistingute puhul. Kõik see mis on meile loomu poolest antud on tõenduseks Jumala vägevusest ja hüvelisusest.
mõisa. Ta ostis mõisa hiljuti ja olevat vägagi rikas. Tema sulasel oli tervisega probleeme ja see tahtis endal aadrit lasta.. Hiljem, põllutöönäitusel Rodolphe ja Emma armuvad.. Nendest saavad armukesed, nad kohtuvad metsas, aias, nad käivad koos ratsutamas. Puupea Bovary ei saa aru miks Rodolphe on koos Emma kogu aeg , linna kuulujutte peab ta laimuks . Dr.Bovary teeb apteekri ja Emma survel kompjalgsele Hippolyteile operatsiooni. Selle tagajärjel tekib jalga gangreen ja jalg hoopis amputeeritakse, Emma tõdeb jälle ,et ta mees on tühine. Ta meenutas oma luksusenälga, oma hingelist kehvust, abielu ja majapidamise vääritust, oma unistusi. Ta oli püüdnud meest armastada aga ei suutnud... Emma armuafäär Rodolpheiga läks hoogsalt edasi, ta laristas olematut raha, võttis riidekaupmehelt võlgu kingitusi oma armsamele, lõpmatuseni end kavala kaupmehe võrku mässides. Ta tahtis ära põgeneda koos Rodolphega elada õndsalt rahulikus mereäärses keskkonnas
Anna mulle andeks, kamraad, kuidas võisid sa olla mu vaenlane? Kui me need relvad ja mundrid minema viskame, oleksid sa mulle samasugune sõber ja kamraad nagu Kat ja Albert. Võta mult kakskümmend aastat, ja tõuse üles võta rohkem, sest ma ei tea, mis mul nendega veel peale hakata." Lk 138) 8. Kolm nädalat turmtule alt evakueeritud külas asuvat toiduladu valvamas. 9. Haavatasaamine koos Kropiga. Hospidal. Vähe arste, palju haavatuid. Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta.
haavata. Lõpuks õnnestub neil välislaatsaretti pääseda. Hiljem viiakse nad sanitaarrongile. A olukord halveneb ja ta tõstetakse rongilt maha. Ka P teeskleb oma tervisliku seisundi halvenemist, et koos A-ga olla. Nad viiakse katoliku hospidali. Palatis olevatele meestele ei meeldi nunnade palvetamine. Surema hakkavad mehed viiakse suremisruumi, kust nad tavaliselt tagasi ei tule. Ka üks nende palatikaaslasi Peeter viiakse sinna. Ta lubab, et tuleb sealt veel tagasi. A jalg amputeeritakse. Päevad mööduvad. Ükskord avaneb palati uks ja kõigile üllatuseks tuuakse Peeter tagasi. P jalg paraneb ja ta liigub juba palatis ringi. Sellisel juhul on A pilk talumatu. Ühe palatikaaslase naine tuleb teda vaatama. Ta pole oma naist 2 aastat näinud. Ta on enne koos palatikaaslastega kokku leppinud, et nad valvavad abikaasa tulle palati ust, et arst ei tuleks. Ta ütles, et pole oma naist nii kaua näinud ning ei tea kuna teda jälle näeb seetõttu peab ta teda lihtsalt saama
kilduteks. Josef Hamacher võtaba aga süü enda peale, sest tal olid niinimetatud hullupaberid. Öösel hakkas Franz Wächteril side verd läbi laskma. Esialgu ei tulnud õde. Kui ta mehe kätt märkas oli ta pahane, et nad varem abi ei kutsunud, kuigi nad olid seda teinud. Franzi olukord muutus halvemaks ning ta viidi surituppa. Peetergi viiakse minema, kuid ta lubab tagasi tulla. Seda ei usu aga keegi, sest seda on varemgi lubatud. Ometigi tuleb Peeter tagasi. Alberti jalg amputeeritakse. Ta oli välilaatsaretis lubanud endalt elu võtta, kui ta jalg ära lõigatakse. Albert muutus kinnisemaks ning sõnaahtramaks. Kõige vanem patsient oli 40-aastane Lewandowski. Ta sai naiselt kirja lubadusega teda vaatama tulla. Naine elas Poolas ning nad polnud teineteist seetõttu peaaegu kaks aastat näinud. Samuti polnud ta näinud oma last. Kui ta naine saabus tegid teised palatikaaslased kõik, et õed paltisse ei tuleks kui paarike õrnushetki jagab. Peagi saab Paul kosumispuhkusele
tuleks eemale hoida ja milline keha jällegi nö ligi meelitada. Inimkeha võib vaadelda, kui masinavärki, mis on valmis seatud liigutusteks. Kui aga inimene on haige, siis eksitakse asjades, mille poole loomus neid viib. Näiteks haiged ihkavad juua või süüa, ent see teeb neile peatselt kahju. Kuid siin võib öelda, et nad eksivad, kuna nende loomus on kahjustatud. Descartes märkas suurt erinevust keha ja vaimu vahel keha on jaotatav, vaim aga jagamatu. Kui näiteks amputeeritakse jalg, siis ei tunneta me, et midagi oleks vaimust ära võetud; kui aga mõtleme kehalisest ehk ulatusega asjast, siis saame selle osadeks jaotada ja seepärast on ta jaotatav. Descartes tegi ka tähelepaneku, et vaimu ei mõjuta mitte kõik kehaosad, vaid aju või üksnes väike aju osa, milles arvatakse olevat üksmeel. Descartes jõudis lõpuks välja selleni, et iga üksik liikumine, mis sünnib aju osas, mis vahetult
Tegin nii,et me saaksime koos Albertiga minna ja andsin sanitaarveeblile sigareid. Lamame katolikus hospitalis, seal on parem ravi ja toit. Öösel ärkame kisa peale ja tahan, et uks kinni pandaks, aga ei panda, viskan pudeli maha puruks ja uks pannakse kinni, Järgmise päeval tuleb inspektor ja tahab teada, kes seda tegi, Josephi taoline mees võtab süü enda peale, ta pole midagi kaotada, kuna tal on priipilet. Mind opereeritakse uuesti, kuna kondid on valesti kokku kasvanud, Albertil amputeeritakse jalg, ja ta lubab, et kui relva saab, siis laseb end maha. Laatsaret näitab, mis on sõda. Tean elust nii palju, kui meeleheidet, surma, hirmu, maailma targad leiutavad uusi relvi, et sõda kauem kestaks. Deteringil oli koduigatsus nii suur, et ta üritas põgeneda, aga inspektorid said ta kätte, rohkem teda ei näinud. Berger suri nii, et üritas koera päästa. Ka Müller on surnud. Enne, kui suri andis mulle kirjatasku ja säärikud, mille Kemmerichilt päris, peale seda saab selle Tjaden
Näitus kesti 13 aprillist kuni 27 ndai (the Galeria de arte contemporaneo´s) . frida arstda, ütleb talle et ta ei ole piisavalt terve et avamisel osaleda, sellegi poolest frida läheb avanemisele. Tema haiglavoodi laetakse kastikasse ja sõidetakse avanemisele, frida sõidab ise viiakse kiirabiautoga kohale. Kohale saabudes naaseb frida voodise ja neli meest kannavad ta galeriise. Augustis, ta parem jalg, mis on gangreeni nakatunud, amputeeritakse alt poolt põlve. 1945. 19ndal aprillil viiakse frida teadmata põhjustel haiglasse. Mõned ütlevad, et see võis olla enesetapu katse, teised aga, et tervis vedas jälle alt. 27 ndal aprillil kirjjutab ta oma päevikusse kolme leheküljelise tänukirja oma arstidele, õdedele ja kõikidele, kes ta eest hoolisid ja hoolt kandsid. 6 mail kukub ta endale süstla tagumikku, uuesti reis haiglasse, et see eemaldada Juuni alguses jääb ta bronhiiti. Uuesti voodireziimil
(5) soolsus (organismis väga täpne soola kontsentratsioon), 9 (6) suhkru sisaldus (hommikul 3,5-5,5; öösel ärkvel olevatel sagedamini suhkruhaigus-> insuliini jaoks vaja 10-11 ajal magama minna, sest kella 5 paiku see on laes; I-tüüpi diabeet kõhunääre üldse ei tooda insuliini -> glükoosi rikas veri -> üks varvas amputeeritakse, siis teine, kogu jalg jne; aju ja süda vajavad suhkrut), (7)vere näitajad (hemoglobiin ühineb hapnikuga, punane verelible, sisaldab rauda hemoglobiini tase oleneb lihasmassist, M rohkem kui N, kuid N lihasmass puhtam M on rohkem rasva lihaste vahel; leukotsüüdid kaitsevad organismi, depressiooni korral väheneb, valged verelibled), (8) pH (happe-leelise tase arteriaarses veres, 7 383, puhver reaktsioon hingeldamine) jne. Psüühikahäired:
sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele
ning seega jääb siin küsitavaks, miks Jumala hüvelisus ei takista nii mõistetud "loomust" petlik olemast. Esiteks täheldan siin suurt erinevust keha ja vaimu vahel selles, et keha on oma loomult alati jaotatav. vaim aga täiesti jagamatu; sest kui ma vaatlen vaimu, ehk iseennast, niivõrd kui ma olen mõtlev asi, ei ole ma võimeline eristama endas ühtki osa, [1661] vaid mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana; ja ehkki näib, et kogu vaim on ühendatud kogu kehaga, siis ometi, kui amputeeritakse jalg või käsi või mõni muu kehaosa, ei tunneta [cognosco] ma, et midagi oleks vaimust ka võetud; samuti ei saa öelda, et võime tahta, aistida, mõista jne oleks vaimu osa, sest üks ja sama vaim on see, mis tahab, mis aistib, mis mõistab. Seevastu aga ei suuda ma mõelda ühestki kehalisest ehk ulatusega asjast, mida poleks kerge mõttega osadeks jaotada, ja just seepärast mõistan seda jaotatavana: sellest ühestki piisab mulle tõestuseks, et keha on vaimust täiesti erinev,
Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga. Simmo lugu on kurb: tütar ei taha teda enam koju viia, ta saadetakse invaliididekoju, kus ta raamatu lõpul ka sureb. 10. "Meie pole süüdi" (1984, 1996) Poistekamp peksab jõhkralt läbi kaks vanainimest, kellest üks hiljem sureb
Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus" (1971). Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugver ja alkohol on teada-tuntud teema, talle ja kirjanik Ardi Liivesele kuuluvat Eesti kestvusjoomise rekord - nad olevat joonud 49 päeva kaineks saamata. Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju" (1983). Peategelasel, vanal kaevuril Artur Simmol amputeeritakse haiglas mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Teine liin sündmusi ja konflikte käsitleb Simmo haiglakaaslase Albert Valteri perekonnaprobleeme ja nende lahenemist. Üks Kaugveri teemaringe on noorte- ja pereprobleemid. Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad
o *töötaja ei saa tööülesandeid täita 4 kuu jooksul – kas peab olema järjest või kuue kuu jooksul 4 kuud haige – ei pea olema järjest vaid võib olla kokku mingi perioodi jooksul. TA problemaatiline, kuna ta peab kogu aeg asendajaid otsima. o TA peaks T rääkima, kas tuleb pikaajaline töövõimetus või mitte. Ei pea olema arsti hinnang. Nt kui on autoõnnetus ja jalg amputeeritakse ja T on liikuv töö ja pole teist tööd ka pakkuda, siis ei pea ootama nelja kuu täissaamist. o Olukorra selguse jaoks oleks kindlasti mõistlik T rääkida (täpselt diagnoosi ei pea ütlema). Töötervishoiuarst ei pruugi väga täpset hinnangut anda vrd tippspetsialistiga. - (TLS § 88 lg 1 p1) - ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu:
annaabi.ee 
