2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD Nafta ammutamine: puuraukude kaudu, millest purskab ta vahel gaasi survel, kuid enamasti kompressorimeetodil; mandrilaval mere põhjast. Nafta töötlemine: töödeldakse tööstusriikides; eeltöötlemine (vesi, mineraalsoolad, gaasid, happelised ühendid; destilleerimisseadmes jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks; jääk (masuuti) destilleeritakse uuesti. Firmad: Exxon Mobile, Royal Dutch Shell, BP 5
mitmekülgsed millest us ühe keskkonnal jääkaineid kasutusvõimal saab toota massiühiku e on väike used eri tüüpi kohta, keemiatööstus kütuseid, näiteks 1kg es, mugav aga ka uraani käideldavus. muu sisaldab Selle otstarbega umbes sama ammutamine, aineid ja palju transport ja materjale energiat kui töötlemine ei 3000 tonni ole niivõrd kivisütt, energia- ja tuumkütused töömahukas ei tekita ka kui tahkete kasvuhooneg fossiilkütuste aase puhul
nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia -> Kõikjal Hüdroenergia ->Veekogu lähedal Nafta ->Venemaa Gaas ->USA Kuidas jõuab tarbijani? 1. (nafta ja gaasi Looduslike energiavarade hankimine ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandmine, rikastamine jne. ) 2. Elektri-, soojusenergia, mootrikütuste tootmine (elektrijaamad, naftatöötlemistehased) 3. Energia toimetamine tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad jne.) Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist.
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2
Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine. hüdroenergia mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades. loodete energia elektri tootmine. geotermiline massiline soojus, kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks. biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4
Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (elektri tootmine) 4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks). Kolmandased: 1) maagaas, varud 50-60a 2) nafta, varud 40a 3) kivisüsi, varud üle 200a 4) pruunsüsi, varud 240a 5) põlevkivi 6) turvas, varud 715a. Nafta töötlemise etapid: I nafta ammutamine (maismaal (puutornid) odav; merest (naftaplatvormid) kallis, õnnetused platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal). Maagaasi tootmine: positiivne: kõige suurem kütuseväärtus; kütus katlamajades, elektrijaamades; ammutamine maismaal puutornide abil on odav; transport
........... 7 1.3.2. Naftaga kaasnevad ohud ............................................................................... 7 2. GLOBAALSED NAFTARESERVID ........................................................................ 8 2.1. Naftareserv ja naftaressurss ................................................................................. 8 2.2. Metoodikad naftakoguse määramiseks................................................................8 2.3. Nafta ammutamine reservidest .......................................................................... 10 2.3.1. Nafta ammutamisprotsess reservist ............................................................ 10 2.3.2. Nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamine .............................. 11 2.4. Naftareserve maailmas....................................................................................... 11 2.4.1. Toornafta reservid OPEC riikides ................
transportida ka suure maa taha. 20. sajandi algul leiutati ja arendati sisepõlemismootorit. 4. Erinevate energiavarade eelised ja puudused võrreldes teiste energiavaradega. Suuremad leiukohad ja suuremad tootjad. Tead nafta, maagaasi ja kivisöe olulisemaid voogusid (vedu) maailmas. Nafta Eelised: Lai kasutusala, suure kütteväärtusega, lihtne transportida. Puudused: Töötlemine on kulukas ja keeruline. Merest ammutamine on kulukas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Venemaa(Lääne-Siber), Kariibi mere piirkond, Mehhiko laht, USA. Suuremad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA. Peamised kasutusalad: Mootorikütus, keemia tööstustooraine, elektri tootmine. VEDU: Venemaalt Euroopasse, Pärsia lahest Euroopasse, Põhja-Ameerikasse. Aafrikast Lõuna-Ameerikasse. Maagaas Eelised: Suure kütteväärtusega. Ammutamine on lihtsam, ei vaja erilist töötlemist, odav transportida
tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest Puurimisel tuleb arvestada väga pajude teguritega. Tänapäeval on puuritavast august võimalik välja puurida ligi 60% sealolevast naftast. Õli kättesaamisel on mitu (3) taset. Esmane taastumine, teisene taastumine ja tõhustatud taastamine. Merel ehitatakse naftaplatvorme, kus võib esineda mitu puurauku. Mõned videod. http://www.youtube.com/watch?v=WPOi1WY Tf2c - nafta ammutamine merest http://www.youtube.com/watch?v=Utmao53
3.2. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Nafta · Kõige enam kasutatud energialiik · Peamine mootorikütuse tooraine · Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Mootorikütus Naftakeemia Ahjukütus Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades kogused pole piiratud, odavam kiire, pole tööjõu mahukas Puudused Puudused
• Suvel suur sääskede ja tuuled ja talvel kestab teiste putukate hulk tuisk mitu päeva. Muld Inimtegevus Majandus • Huumusevaesed ja happelised • Toimub gleistumine • Vähe toitaineid • Kalandus, jahindus, põhjapõdrakasvatus, maavarade • Mulla teke väga kaevandamine (nt. hõbe, kuld), maagaasi ja nafta ammutamine • Turism aeglane • Asustus on hõre, elatakse • Suvel pidevalt kaevanduste ümbruses liigniiske, muld hakkab turvastuma • Tekib vähe orgaanilist ainet
Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt Millised on kivisöe tootmise ja kasutamise eelised ja millised on selle puudused
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja
neljast tõsisest kriisiperioodist on kõik tehnoloogilised ja teadlikud eeldused elektriautode kasutuselevõtuks on olemas. Esimene kriis oli II maailmasõda, sellele järgnes 1973.aasta naftakriis,mille põhjuseks oli OPECi protest juudi-araabia sõja vastu, ning 1979.aastal tingis naftakriis Iraani revolutsiooni. Aga miks siis ikka elektri jõul liikuvad autod? Eks ikka sellepärast, et vedelkütuse allikaid napib ja nafta-gaasi ammutamine on vaevaline. Elektriautod sõidaksid seevastu tuulegeneraatorite või fotoelektriliste paneelide abil toodetud elektrist. Artikkel kirjutas veel, et eelmisel sajandil olid elektrisõidukuid märksa sagedasemad kui tänapäeval. Kui 1990.aastal lõi General Motors elektrisõiduki EV1, mida valmistati Ameerikas mõni tuhat ja inimesed said neid ainult liisida, siis mõne aja pärast korjas firma autod tehniliste vigade tõttu kokku
sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE
Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades tööstuslikus püügis ei oma tähtsust suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport 1 miil - 1.85km tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku) *Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene)
keemiatööstuse tooraine, Venemaa, Kariibimere pk, *erineva koostisega suur eksport, Nafta ~ 37% ~ 10% Hiina, Iraan, Kanada, kütteväärtusega *merest ammutamine - USA veel soojusenergia, Mehhiko lahe ümbrus, USA, *kerge- Mehhiko, AÜE, *lihtne ja odav oht reostuseks impordib + EL
Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i teooria põhineb sellel, et maavara hulk on lõplik, selle varude ammutamine toimub algul kiirenevas tempos, aga vastavalt varude kahanemisele muutub maavara kättesaamine üha raskemaks ning kallimaks. Maavarade ammutamine järgib üldjoontes varude avastamist, aga ajalise
Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale, et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust
rahvastikus f) meditsiiniline tase g) hea haridus h) soodne kliima i) parem töökoht/palk 7. Linnastumine? Linnastumine- majanduse ja rahvastiku linnadesse koondumine ja linliku elulaadi levik 8. Etnos? Etnos-ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm, kellel on oma keel ja asuala. 9. Energiamajandus? Energiamajandus- on rahvamajandus haru, mis tegeleb: a) Looduslike energiavarade hankimisega (ammutamine, kaevandamine) b) Nende ümbertöötlemisega elektriks c) Kätte toimetamine tarbijale. 10. Energia majandus etapid? 1. Hankimine 2. Ümbertöötlemine 3. Tarbijale kätte toimetamine 11. Kaasaegse energiamajanduse peamised energia allikad? Nafta,maagaas,kivisüsi,vesi,tuumaenergia,veeenergia... 12. Erinevate energiavarade kasutamise positiivsed ja negatiivsed jooned? Energiavara Positiivne Negatiivne
Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainetevastane tõke, mis on hävitab randu ja mereäärsete linnade tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiamajanduse skeem looduslike energiavarade elektri-, soojusenergia, energia toimetamine tarbijale hankimine mootorikütuse tootmine nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)?
merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes. Mullad Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turg. Energiamajandus Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega(primaarenergia),nafta ja gaasi ammutamine,söe,põlevkibi,turba,uraani jm kaevandamine nende töötlemisega elektriks(elektrijaamad),mootorikütuseks(nafta töötlemistehased) ja ahjukütuseks(kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale(kõrgepingeliinid,jaotusvõrgud,torujuhtmed,tanklad) TAASTUVAD energiaallikad: tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja pruunsüsi,põlevkivi,turvas,uraanimaak(FOSSIILSED KÜTUSED)
Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune: Soojuse ammutamise ring Soojuspumba oma ring Soojuse äraandmise ring (küttesüsteemi oma ring) Sooja ammutamine aurustiga -> külmaine aurustamine -> kompressoriga pressitakse aur kokku(muudetakse rõhku) -> soojuse ära andmine külmaine kondenseerumine -> rõhkude tasakaalustamine rõhuregulleer ventiiliga, külmaine muutumine auru ja veeldunud aine seguks 4. Küttekehad Vesiküttekehad: Radiaatorid (75% konvektiivne soojusülekanne, 25% kiirguslik) (malmsektsioon-, alumiinium-, terasplekkradiaatorid)
otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine lahendus on nende tankerite iga-aastane tihe kontroll rahvusvahelise asutuse poolt, mis määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad hakkaksid ostma tankereid, millel on topeltpõhi. Nafta ammutamine ja töötlemine on riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju. Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa
NAFTA ja MAAGAAS Tootmine, transport ja töötlemine Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis Põhiline koostis : C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris)
halvenemine, ergutab probleemide lahendamist (tehniline lahendus). Keskkonnamõju = f(Rahvastik,Rikkus,Tehnoloogia) Keskne võimalus on optimisti vaadetes asendada tulevikus loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. 7. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? See sõltub inimeste arvust, isiku tarbimisest, hüviste tootmise tehnoloogiatest, toodetud hüvistest. Mõõtmine= I≡ P * A * T Mõju (I) - ressursside ammutamine keskkonnast (süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) - mõõdetakse loendades. ajanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), Jõukus (A) - m mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) - mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku
kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk
tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused)
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus
Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus. Informatsiooni alalhoidmise ehk säilitamise ehk asjade mäletamise juures on oluline roll tajumisel. Seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab nimetatakse kodeerimiseks. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine sõltub suuresti salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist. Õppides gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks siis õpetajana töötades pean tulevikus kokku puutuma vanuseastmelt just teismelistega. Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib
3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt 8
Tsiili Venemaa Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad · Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb. Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel. Energiamajanduse struktuur tänapäeval: Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20% Vee-energia 5% Tuumaenergia 5% Naftatööstus: · Tootmise etapid: 1) Ammutamine ning transport (toornafta) 2) Töötlemine erinevateks frantsioonideks 3) Naftra produktide kasutamine · Nafta tootmise importimise / eksportimise piirkonnad: Iraak, Nigeeria Saksamaa Iraak, Nigeeria USA Iraak Jaapan, Austraalia Kesk-Ameerika Põhja-Ameerika · Nafta kriisid: Toimusid 80-ndatel aastatel ja põhjustasid kogu maailmamajanduse tugeva languse. 1. 1973/74 2. 1979/80 Vee-energia e. hüdroenergia
I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3. Kattetsoon – eri meelte abil hangitud teabe süstematiseerimine. Areng ja küpsemine 1 – 2 a hiljem 2. tasandist.
suutervist edendavat mõju. Kõige kindlam on suuvett osta apteegist. Apteeker oskab nõu anda erinevate suuvete kloorheksidiini- või fluorisisalduse osas. Nii saab patsient valida vastavalt arsti juhistele endale sobivaima suuvee. Kaheksas etapp: Pakendi liikumine tarbija kodust prügikasti ja sealt edasi jäätmekäitlusesse. Taaskasutamine, Ressursside ümbertöötlemine, ammutamine Tooraine ja ladestamine prügilasse materjalide tootmine Tootmine Tarbimine Logistika ja transport Pakendamine Joonis 1. Suuvee olelusring joonisena 2. SEEP
HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE
1995.a liitumine ELiga eksport kaupade tootmine Norra NATO liige kalandus Põhjamaade nõukogu nafta ja gaasi ammutamine Põhjamerest Soome Põhjamaade nõukogu sõjamaksude maksmine NSVLle 1990 ndatel hakati lähenema ELile ja põllumajandus, tööstus lääneriikidele 1995 liitumine ELiga
3) kalavarud maailmameres on vähenenud: väärtuslikumad liigid kannavad ühe püügiala, püütakse enam väärtusliku. Kalavarud vähenevad tänu veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili.
Gröönimaal ja Arktikas. Üleujutusvee alla jääks mitmeid miile rannikualasid, põhjapoolsed taime- ja loomaliigi kooslused häviksid. Selline vaatepilt oleks kohutav, kuid vägagi reaalne lähitulevik. ,, Oh aegu, oh kombeid!" Cicero appikarje on vägagi paikapidav. ,, Musta kulla" varud on peaaegu otsakorral. Suuremad varud on alles jäänud poolustel, kus riikidevaheliste kokkulepete tõttu on nafta ammutamine keelatud. Inimkonnal oleks aeg midagi uut välja mõelda, mis oleks keskkonnasõbralikum. Tänapäeval on hakatud rajama hulgaliselt tuuleparke ja hüdroelektrijaamu. Seoses viimase ehitamisega jääb aga tuhandeid hektareid maad üleujutusvee alla. Loomad ning linnud kaotavad elukoha, alles jääb ökoloogiline surnuaed. Kahjuks on tuulikute ja hüdroelektrijaamade rajamine tohutult kallis ning tehnoloogia alles täiustamisel
arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 67.Tähtsamad energiavarade ammutamis-, töötlemis ja tarbimispiirkonnad: Ammutamine Töötlemine Nafta Lähis-Idas(ligi naftavarudest) ;Ladina- maailma naftast Ameerika( Mehhiko; Venezuela;Brasiilia)Ida- ja toodetakse Lähis- Kagu-Aasia (Hiina; Indoneesia); Põhja-Ameerika Idas, millest enamus (USA; Kanada); Euroopa riigid (Venemaa; Norra; ekspordiks Suurbritannia) Maagaas Venemaa; USA; Kanada; Suurbritannia; Venemaa; USA;
õnnetus, kaevandused meres mille rajamine kallis - nafta platvormid. Vajab ümbertöötlemist. 4. OPEC - mis on selle roll? Millised riigi sellesse organisatsiooni kuuluvad? Tagada naftale stabiilne turg ja hoida hind tulus. Saudi-Araabia, Iraan, Iraak, Alzeeria, Nigeeria. 5. Loodusvara ressurss - kõik kindlaks tehtud naftakogumid. Reserv - see osa ressursist, mille ammutamine on majanduslikult tasuv. Muutuv. 6. Fossiilsed kütused Eestis. Nende eelised ja puudused? Põlevkivi on Eestis päris palju. On lasknud Eesti energiamajandusel püsida suhteliselt sõltumatuna teiste riikide energeetilise tooraine kättesaadavusest ja hinnakõikumisest maailmaturul. Kütteväärtus pole väga suur. Põlevkivienergeetikaga kaasneb tohutu vee raiskamine, põhjaveetase alaneb. Põlevkivienergeetikaga kaasneb suur keskkonna reostus. 7. Nafta vedu tankerite ja torujuhtmeid pidi
Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. 9) Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. 10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. 11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia,
Ainult lääne ja lõunarannikul on laiguti sega ja lehtmetsa, seal kasvavad mänd, kask, lepp, tamm, saar, pärm, jalakas ja saarepuu. Lõunaosas asub metsapiir 1100-1200m kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on kõrgeltarenenud tööstusmaa, kus tugev riiklik sektor ja suur väliskapitali osatähtsus. (joon. 9.). Norralaste peamised tegevusalad seonduvad iidsest ajast merega. Varem tegeldi meresõidu ja kalapüügiga, tänapäeval on neile lisandunud nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning
8. Miks tavaliselt ei töödeta naftat maautamispaigas? Sest seda toodakse sisse nii töötlemiseks kui ka otseseks tarbimiseks. Naftast töödeldakse nii palju erinevaid tooteid, et neid on kulukas töödelda ja transportida. 9. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 10. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Too näide! · Ammutamine: põhjavee reostumine, pinnavee saastumine · Transport: tankerite avariid reostavad merevett, õlireostused. · Kasutaine: kasvuhooneefekti tekitamine, tekib bensiini põlemisel; autosõidul eralduv pollutsioon. 11. Selgita, mis määral ja kuidas mõjutavad järgmised tegurid nafta hinda? · Nafta leiukoha paiknemine mida kaugemal tarbimiskohast, sügavamal maa sees, seda kallim hind.
sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Palju spetsialiste.Info omamine muutub üha tähtsamaks. kõrgtehnoloogilised sidevahendid tegid info liikumise väga kiireks, telefon, raadio, inimesed hakkavad liikuma vabamalt ja rohkem. Peamiselt areneb elektroonikatööstus.Oluline osa inimeste meelalahutusel.Perede suurused vähenevad ja inimeste hulk hakkab kahanema.Jätkub maavarade liigne ammutamine ning kasutamine (eriti oluliseks muutuvad nafta ja selle saadused).Endiselt suureneb jäätmeteke.Võetakse kasutusele üha uusi kemikaale, mille omadused pole teada ning nende tekitatud kahjud keskkonnale.Reostatud õhk, vesi, pinnas jne. Me liigume vaikselt teadmusühiskonna poole kuid me veel ei ole seal. Oleme siiski infoühiskonnas. Kasutatud kirjandus: Majanduse õpik Gümnaasiumile, EE 5 Tallinn kirjastus "Valgus"
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara?
põhjustest KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid SAASTEKVOOT- ühele riigile või riikide rühmale määratud kasvuhoonegaaside õhku paiskamise piirmäär ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2%
annaabi.ee 
