Refereering ajalehest "Roheline Värav" (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Uurimistöö alused

töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või  tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid!

Uurimistöö alused

27

doc

Uurimistöö vormistamine

kui on oluline edasi anda sõnastust, kui see on eriti tabav. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (...). Mitmest kohast võetud lause- katkendeid ei tohi meelevaldselt üheks tervikuks liita. Iga eraldiseisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis oma sõnadega. Autor võib seejuures refereeringu sisu kommenteerida ja lisada omapoolseid seisukohti, sulatades selle teksti vastavalt oma sõnastusstiilile. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile. Ulatuslikum refereering algab autori nime mainimisega ja lõpeb viitega kasutatud kirjandusele. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb

Uurimistöö

40

doc

Loo KK uurimistöö koostamise juhend

Tsitaat esitatakse jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaat võib olla ka originaalkeeles, ent sellisel juhul tuleb lisada eestikeelne tõlge joone all. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega, kuid autori mõtet moonutamata. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll aga on vajalik viitamine allikale või autorile. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti. Näide: Kui me toitume, siis me peame ka jälgima, kuidas me kulutame energiat (Arak, 1998). 2.7 Kasutatud allikate kirjete koostamine Kasutatud kirjanduse nimestik õpilase töö lõpus peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma viide.

Eesti keel

22

pdf

Uurimuse vormistamine

Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud sõnade asemele väljajätupunktid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele pannakse koolon. Näide: ,,/.../ üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm);

Eesti keel

9

doc

Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus

viletsus mis tahes ühiskondlikust tegevusest välja: ja õnnetutel polnud võimuringi naasmiseks muud teed kui võimu omavate klasside revolutsiooniline hävitamine, see tähendab verine sotsiaalne kulutus, mida mitte miski ei piira." (Bataille 1995: 72). Oma kulutuse-mõiste väljatöötamisel on Bataille suuresti inspireeritud antropo-loog Marcel Maussi potlatchi-käsitlusest, mida Bataille ise ohtralt argumenteerimisel kasutab [Akadeemias on avaldatud Huizinga refereering Maussist: Huizinga, J. Mängiv inimene. Tlk. Mati Sirkel. Akadeemia 1992, nr. 5, lk. 1123jj.]. Bataille näitab, et kaubavahetus polnud sugugi tänapäeva kaubanduse esiisa, vaid seda oli potlatch. Viimane tuvastati Põhja-Ameerika indiaanlaste juures ning seda on hiljem leitud üle maailma. Potlatch seisneb "tavaliselt märkimisväärsete rikkuste ärakinkimises, ilmse eesmärgiga rivaali alandada, talle väljakutset esitada ning teda kohustada." (Bataille 1995: 73)

Filosoofia

21

docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

polnud mäletamist väärivana meelde jätnud, vastukaaluks ,,ei mäletanud" Sherlock mitte midagi päikesesüsteemist ja selle toimimisest, väites, et Tema töös ei muuda see midagi. 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD 1. Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. (Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu ­ E.Tulving, Mälu (lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 3. Veebiakadeemia. Refereering Endel Tulvingu videoloengust. Toimetanud Astra Kallasmaa http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/endel-tulving/mis-on-malu/ . november 2013 4. Euroopa Liidu rahastatav teavitusprojekt. ELDEM. http://www.eldemproject.eu/est/g17s55 . november 2013 5. Orav, L. Toitumistarkus.http://toitumistarkus.ee/7-supertoitu-malu-parandamiseks/. november 2013 6. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License. Sissejuhatus Psühholoogiasse:Mälu

Psühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

25

docx

UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS

Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel

Psühholoogia

Lisainfo

Kommentaarid (1)