ega nimetavas ametis. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. Ka kaitseväe teenistuse kohustusest on Riigikogu liige oma volituste ajaks vabastatud.
Kas EV on suurem võim presidendil või parlamendil? EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia. 14. Mitu presidenti ( tänase seisuga) on EV? Nimeta kõik. Neli: · Konstantin Päts (1938-1940) · Lennart Meri (1992-2001) · Arnold Rüütel (2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006-...) 15. Ül 3 lk 64 §82. 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 16. Mis on võimude lahusus? Demokraatliku valitsuse tunnus ja põhimõte, kus võim on jaotatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 17. Millistel juhtudel vahetub valitsus Eesti Vabariigis? Kuidas valitsus moodustatakse? Mis on üheparteiline valitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Valitsus vahetub: ·...pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus oma volitused maha paneb. ·..
kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 7) Inimväärikuse printsiip Inimväärikuse printsiip on tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." 7. Millal lõpevad presidendi võimuvolitused? § 82. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 8. Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd? § 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. 9. Millised on EV valitsuse peamised ülesanded? § 87. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
• Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist • Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees Vabariigi Presidendi volituste lõppemine • Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: • ametist tagasiastumisega; • teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; • tema surma korral; • uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega Vabariigi presidendi asendamine • Kui Vabariigi President on puhkuse, haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu täitma oma ülesandeid, teeb ta Riigikogu esimehele selle kohta kirjaliku avalduse, milles nimetab põhjuse • Kui Vabariigi President on võimetu nimetatud avaldust esitama või tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, teeb seda õiguskantsler • Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma
lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need tagasi, nimetab ametisse peaministri ja kutsub vajadusel tagasi, annab autasusid jm 7. Millal lõpevad presidendi võimuvolitused? 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 8. Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd? Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse. 9. Millised on EV valitsuse peamised ülesanded? 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
ajutiselt täita või ta volitused on enne tähtaega lõppenud, siis asendab teda Riigikogu esimees. Vabariigi Presidendil endal pole õigust asendajat määrata. Praktikas pole sellist olukorda ette tulnud ja ka välisreiside ajal on Vabariigi President oma ülesandeid täitnud. Vabariigi presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumise, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise, surma või uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Vabariigi Presidendile pole võimalik avaldada umbusaldust. Presidendi ülesanded ja pädevused seonduvad väliste ehk riigi esindamise, siseste ehk riiginotari funktsioonidega ning iseseisva otsustamisõigusega siseriiklikus poliitilises juhtimises. Vabariigi Presidendil on esindusfunktsioon välissuhetes, mis soodustavad välispoliitika elluviimist, olulised on Vabariigi Presidendi kõned ja avaldused välisriikides
ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." §82. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. §83. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu
toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks ning üks isik võib olla presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu nii ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. 1.2. Presidendi kohustused Eesti Vabariigi president peab esindama Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, peab nimetama ja kutsuma tagasi Vabariigi valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad
tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja rollis. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Ametite puhul ei ole kriteeriumiks mitte tasu saamise või mittesaamise fakt, vaid ametist tulenevad kohustused, seal hulgas tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmeks olemine. Ülesanded: § 78. Vabariigi President: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
Valimised varemalt 60 päeva enne ametiaja lõppemist Kõige rohkem toimub kolm häältevooru. Presidendi ülesanded: Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes Nimetav ametisse ja vabastab ametist diplomaate Kuulutab välja seadusi Annab riiklikke autasusid ja auastmeid On riigikaitse kõrgeim juht Annab süüdimõistetutele nende palvel armu Presidendi volituste lõppemine: Ametist tagasiastumisega Süüdimõistev kohtuotsus Surma korral Uue vabariigi presidendi ametisseastumisega Presidendid: Konstantin Päts: 1938 1940, Lennart Meri: 1992-2001 Arnold Rüütel: 2001-2006 Toomas-Henrik Ilves: 2006- praegu Õigus kehtivate normide kogum. Kohtuvõimu teostab õigsriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtud tegelevad õigusemõistmisega. Eraõigus Kõik eraõiguslikud suhted on tsiviilasjad Avalik õigus avalik õigus tuleneb avalikest suhetest ja üheks osapooleks on riik.
karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. 11.2 Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine Vabariigi President on Eesti riigipea. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu
10 põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 7) Inimväärikuse printsiip Inimväärikuse printsiip on tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. 1.3
muutmist; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga Presidenti; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud jne. 11.2 Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Predidendi ametisseastumisega. 12. Õiguskantsler 12.1. Õiguskantsleri ülesanded ja staatus ÕK - sõltumatu riigiametnik, kelle peamine ülesanne on järelevalve seaduste ja teiste õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle. Seadusega on õiguskantslerile pandud ka muid ülesandeid, sh isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontroll ning eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluste lahendamine
sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid
· Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist · Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees Vabariigi Presidendi volituste lõppemine · Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: · ametist tagasiastumisega; · teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; · tema surma korral; · uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega Vabariigi Presidendi asendamine · Kui Vabariigi President on puhkuse, haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu täitma oma ülesandeid, teeb ta Riigikogu esimehele selle kohta kirjaliku avalduse, milles nimetab põhjuse · Kui Vabariigi President on võimetu nimetatud avaldust esitama või tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, teeb seda õiguskantsler · Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma
Jiangi aegne poliitika sisepoliitiliselt jätkas kurssi mis oli konsrvatiivne, välispoliitikas suures tagasilöögid. Hakati rkitiseerima Hiinat pärast taevase väljaku intsidenti. Päris paljud kolisid Hiinast ära, mõned saadeti ära. Hakati rohkem panustama propaganda tegevusse. Nt luuakse riiklikud telekanalid, CTV. Töötavad selleks et Jiang Zemini koguaeg näidata. Üheks kampaaniaks Falun Gongi vastane kampaania. 4. põlvkond Astub ametisse 2002 Hu Jintao, tema ametisseastumisega algas uus periood. Juhtkond hoopis teistsugune. Nende deviisiks harmooniline ühiskond ehk hexie shehui. Tähendas sisuliselt ebavõrdsuse kaotamist keskklassi suurendamise kaudu. Tasakaalukam majanduskasv, tegelemine sots- ja keskkonnaprobleemidega. Hexie sehui slogan seotud Konfutsiusega, konfutsianismi esile tõstmine jälle. Neljas põlvkond rehabiliteeritakse konfutsianism, 2004 Konfutsiuse instituudid. Hiinast ilusa kuvandi loomine. Maine paranes lühikese ajaga.
riigikogus on minimaalne. 4. Olulisim probleem on häälteenamuse nõue valimiskogus viimases valimiste voorus. Ka teises voorus võib president valimata jääda..Sellisel juhul hakkab valimine uuesti riigikogus pihta. 3.2.2.2 PRESIDENDI VOLITUSTE LÕPETAMINE Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega, teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, surma või uue presidendi ametisseastumisega. Presidenti pole võimalik tagasi kutsuda, eg aavaldada talle umbusaldust. 3.2.2.3 PRESIDENDI ASENDAMINE Riigikogu esimees asub presidendi ül täitma juhul, kui viimane on riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ül täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tem avolitused enne tähtaega lõppenud. President ise asendajat määrata ei saa. 4 IV LOENG : VALITSUS, KOHTUD, PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE 4.1 Vabariigi Valitsus
kolme võimu: seaduste tegemise võimu, avalike otsuste täideviimise võimu ning kohtumõistmise võimu kuritegude või eraisikute tüliküsimuste asjus." Põhiseadus: § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. § 84. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. § 99. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
asendamine Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Vabariigi president peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad (PS § 82): 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. VP asendamine toimub vastavalt PS §-le 83. Riigikogu esimees asub VP ülesandeid täitma juhul kui viimane on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud. 11. Riigikaitse 11.1
4. Olulisim probleem on häälteenamuse nõue valimiskogus viimases valimiste voorus. Ka teises voorus võib president valimata jääda..Sellisel juhul hakkab valimine uuesti riigikogus pihta. PRESIDENDI VOLITUSTE LÕPETAMINE Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega, teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, surma või uue presidendi ametisseastumisega. Presidenti pole võimalik tagasi kutsuda, eg aavaldada talle umbusaldust. PRESIDENDI ASENDAMINE Riigikogu esimees asub presidendi ül täitma juhul, kui viimane on riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ül täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tem avolitused enne tähtaega lõppenud. President ise asendajat määrata ei saa. 4 IV LOENG : VALITSUS, KOHTUD, PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE 4
valimine valimiskogus hakkab otsast peale! Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest + KOV esindajad (kuni 10 000 elanikku 1 esindaja; kuni 50 000 elanikku 2 esindajat; kuni 100 000 4 esindajat (Tartu ja Narva); üle 100 000 elanikuga 10 esindajat (Tallinn) Valitud President annab ametivande Riigikogu ees. (§81) Vabariigi Presidendi volitused lõpevad (1) ametist tagasiastumisega; (2) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; (3) tema surma korral; (4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. (§82) + §83 Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. Presidendi funktsioonid: - Integreeriv institutsioon (ühiskonna ühtsuse sümbol ja esindaja; konstutitsiooniline organ, mis tõuseb teistest esile)
erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 7. Inimväärikuse printsiip Inimväärikuse printsiip on tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. 8
ja erpooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. Inimväärikuse printsiip — tuletatud põhiseaduse §-i 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
annaabi.ee 
