kandidaadile tema kohta tehtud otsuse ning ametisse nimetamise õigust omavale isikule andmed esitatud kandidaadi kohta või kandidaatide esitamisest loobumisest. 24. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaazist - 5% ametipalgast; 2) 10-15-aastase teenistusstaazi korral - 10% ametipalgast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaazist - 15% ametipalgast. 25. Lisatasu akadeemilise kraadi eest Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast. 26. lähetuskulude hüvitamine (1) Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse
a) 30 EEK b) 65 EEK c) 150 EEK d) 500 EEK 18. Firma ärisaladuse objektiks ei saa olla: a) info toodete valmistamise kulude kohta b) info toodete hinnakujunduse kohta c) info firma kasumi kohta d) info firma finantsstrateegia ja taktika kohta 19. Pärast kõigi kinnipidamiste tegemist peab töötajale jääma väljamaksmiseks: a) vähemalt 50% tema brutopalgast b) vähemalt 80% kehtestatud palga alammäärast c) vähemalt tulumaksuvaba palgamäär d) vähemalt 75% töötaja palgamäärast (ametipalgast) 20. Firma majandusaasta aruanne tuleb esitada: a) hiljemalt kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu b) hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kalendriaasta lõppu c) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu d) hiljemalt ühee kuu jooksul pärast aruande allkirjastamist Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant C 1. Millist sajandit loetakse arvestuse (raamatupidamise) alguseks a) 14. b) 15. c) 16. d) 17. 2
Riigikogu liikme ametipalga saamiseks koefitsendiga 4,0; komisjoni ja fraktsiooni aseesimehe palga koefitsent on 4,5; fraktsiooni ja komisjoni esimehel 5; Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsent on 5,5 ning Riigikogu esimehe palga koefitsent 6,0. Palka arvestatakse eelmise aasta IV kvartali Eesti keskmise palga alusel. Lisaks hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumendi alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega loetakse nendeks kulutusteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud ning esindus- ja vastuvõtukulud .http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33263&parent_id=48478 7.Töötu abiraha - suurus, mis asjaoludel, kui kaua makstakse? · Töötu abiraha suuruse ühe tööpäeva kohta otsustab ETTA konverents või volikogu. Töötu abiraha suurus alates 1
8) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 2 ettenähtud tähtajaks; 9) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht viieks aastaks. 6. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015-aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik,
ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. 6. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015-aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik,
ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest
aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30) • Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast • Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) - Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; - Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta - Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu
Atesteerimistulemused. Lõpuosas on veel ergutused ja motiveerimised. 4370 kr on min palk ametnikele. Lisatasu on ettenähtud teenistuses oldud aastate eest. 5ndast aastast peale saab 5% juurde palka. Kellel saab 10 aastat täis, saab 10% juurde. 15 aastat 15% ja rohkemaks ei tõuse summa. Magistrikraad annab 10% ja doktorikraad annab 20% lisapalka. Lisatasu saab ka võõrkeevaldamise eest, kui tal läheb neid vaja. Töötasu diferentseerimine - selle korral max 50% ametipalgast. Puhkust on ette nähtud ametnikele 35 kalendripäeva. 4. aasta eest saab juba 1 päeva puhkusele juurde ja kuni 10 päeva max juurde teenitud aastate eest. Puhkusepreemia ajal makstakse ka talle 1 kuu palga järgi. Tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, asutuses viibimise kord töövälisel ajal. Palgamaksmise korraldus, teenistusalaste korralduste andmise kord. Töölt puudumisest teavitamise kord. Üldised tuleohutuse ja töökaitse eeskirjad. Üldised viisakusreeglid töökohal.
vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses. Kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist. Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse. Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat. Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni, kuna ta on: a) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31
Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 1 alusel. eenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. (4) Palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras. Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja
- hariduse kohta dokument - omakäeline kinnitus, et värske ametnik vastab tingimustele - tööraamat - soovitused, tõendid, diplomid - esmakordselt ametisse astumisel tuleb anda ametivanne (kirjalikult) - elulookirjeldus Ametnike õigused: - ametipalk - teenitud aastate eest ( al. 5 aastast makstakse 5% lisatasu; 10-15 aastat makstakse 10% lisatasu; üle 15 aasta 15% ametipalgast lisatasu juurde). - kraadid ( magister 10% ametipalgast, doktor 20% ametipalgast juurde). - võõrkeelte valdamise eest lisatasu (max 30%) - lisaülesannete täitmine - töötasu diferentseerimine (suurendada kuni 50%; otsustab ametiasutuse juht) 5 - puhkust saada 35 kalendripäeva (alates 3. aastast saavad ühe lisa puhkepäeva
tõttu, mis tekkis asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel või kuriteo tõkestamisel, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile. Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras. Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Osalise töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata. 30.09.2012. a seisuga maksis Kaitseministeerium (Sotsiaalkindlustusameti kaudu)
1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum. 10 15 aastat töötanud, 10% palgale juurde. Üle 15 aasta, 15% ametipalgast juurde. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest. Kolmanda võõrkeele valdamise eest makstakse 10% ametipalgale juurde. Niimoodi võib maksta kuni 30%. Lisatasu kraadi eest, magister 10% ja doktor 20%. Töötasu võib diferentseerida. 2. Puhkus: 35 kalendripäeva. Sellele lisandub 3 aasta pealt, saab 1 lisa puhkuse päeva juurde. Maksimum võib saada 10 päeva. 3. Teenistuskohustused on kirjas ametijuhendis. · Töö sisekorraeeskiri on kohustuslik töökohtades. · Ametnike ergutamine: 1
avalikku teenistust reguleerivat seadust. Pikka aega töötati uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kallal. Selle eesmärkideks seati tagada avaliku teenistuse avatus konkursside kaudu seejuures soosides liikumist era- ja avaliku sektori vahel ja loobudes staažist sõltuvatest hüvedest, kitsendada ametnike ringi, muuta palgakorraldus läbipaistvamaks pannes paika palgakomponentide suhte (põhipalk peab moodustama vähemalt 70% ametipalgast ja individuaalne lisatasu maksimaalselt 30%) ja määrata kindel organisatsioon valdkonna eest vastutavaks (Rahandusministeerium) (Reinsalu ja Tõniste, 2009.) 2012. aasta juunis vastu võetud uus ATS muutis vanaga võrreldes mõndagi, nüüd kohaldatakse ATS-i eelkõige ametnikele, töölepingulistele kohalduvad vaid üksikud sätted. Muutus ametniku mõiste, vana ATS-i kohaselt oli ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik
vastu otsuseid · Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju · Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega Vabariigi Presidendi ametihüved (vt Presidendi ametihüve seadus) · Ametipalk · President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast · Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada riigi kulul too-, elu- ja esindusruume ning ametiautot koos nende korrashoiu ja kasutamisega seotud · Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust · Ametivolituste lõppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist · Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab Vabariigi Presidendi Kantselei
a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: · ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduses. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel.
a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduse §-des 75 ja 76. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest (noomitus, rahatrahv jne). Kohtuniku ametist vabastamine Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
•Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS §30) •Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast •Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) -Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; -Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta -Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk
teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikekandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja -oskusi. 7. Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised? Sotsiaaltagatised: Ametipalk - seotud Eesti keskmise palgaga. Kohtuniku lisatasud - juhendamise eest 5% juhendamise ajal. Kohtumaja juhile määrab justiitsminister 5 - 15 % ametipalgast lisatasu. Kohtu esimehe ülesannete täitmise eest 15 -35 % ametipalgast. Kohtuniku pension - 75% tema viimasest ametipalgast. Õigus saada isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 aastat ja kes on jõudnud pensioniikka. Kohtuniku puhkus - enamusel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. 8. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase
a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: · ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduses. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel
Riigikohtu esimeest ja liikmeid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised PS § 147 KS 10.ptk Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Ametipalk Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus. Lisatasud, kohtunikupension, penisonieas ja 15 a staazi - 75% ametipalgast; kohtuniku vanaduspension kui 30 a staazi; suureneb pidevalt. Kohtuniku puhkus alates 1.04.2013 35 päeva. (Hetkel I ja II 49, RK 56 p) 9.6. Järelevalve kohtute ja kohtunike tegevuse üle Kohtu esimees -Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.
materjalidega. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga. 4. Presidendi ametihüved. Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ning muu presidendiks valitud isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega. Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas puhkust 35 päeva. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus). Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile pensioni, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal
Tegelikkuses saab Riigikogu liige teatud juhtidel pensionile ka varem ja seda on küllalt palju kasutatud. Nimelt võib seda pensioni saada 57-aastane mees või 52-aastane naine, kui nad olid sellisesse vanusesse jõudnud Riigikogu palgalt lahkumise päevaks. Igal juhtumil on parlamendi vanaduspensioni saamiseks vaja olla parlamendi ühe koosseisu liige vähemalt 2 aastat järjest. Parlamendiliikme vanaduspension on 75% viimasest ametipalgast ja seda korrigeeritakse igas kvartalis, lähtudes parlamendiliikme palgamuutusest. Pension on maksuvaba. Õigust saada parlamendipensioni pole nendel, kes lahkusid parlamendist omal soovil, tagasiastumise korral ja nendel, kelle volitused on lõppenud ennetähtaegselt seoses kohtuotsuse jõustumisega. VII teema: Valitsus § 1. Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Kõige üldisemalt võib valitsust defineerida kui üldpädevusega täitevvõimu teostavat kollegiaalset organit
annaabi.ee 
