Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga. Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim. Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt:
Lastekaitsetöötaja peamisteks tööülesanneteks on laste ja perede nõustamine, informeerimine, probleemide lahendamise koordineerimine, toetuste, teenuste ning muu abi seostamine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse korraldamist ja järelvalvet selle üle, lastele ja peredele teenuste korraldamist, koostööd ametiasutustega, organisatsioonidega, lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Lastekaitsetöö teostamiseks võtab omavalitsus tööle lastekaitsetöötajad või sotsiaaltöötajad. Konkreetse lastekaitsetöötaja kohustused sõltuvad omavalitsusest. Väiksemates omavalitsustes (laste koguarvuga kuni 1000) on palgal üks lastekaitsetöötaja, kellel tuleb täita kõiki eelpool loetletud funktsioone
muud vastuolud ning see tekkitab märkimisväärseid lõhesid võrgustikutöös. Ma arvan, et paljud töötajad on seda tähele pannud ning loodan, et on üritanud anda oma panuse selle efektiivsemaks toimimiseks. Lastekaitsetöö hõlmab laste ja perede informeerimist,erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse korraldamist ja järelvalvet selle üle, lastele ja peredele teenuste korraldamist, koostööd ametiasutustega, organisatsioonidega, lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Mõningatel juhtudel on neid tööülesandeid veelgi, aga see kõik sõltub kogukonna suurusest. Lastekaitsetöös on olulisemaks printsiibiks lapsekesksus. Lapsekesksus üldisemalt tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ehk siis ka tema õigustest kinnipidamist. Juhtumi lahendamisel on oluline, et laps oleks protsessi kaasatud, st tal on sõnaõigus, ta saab
halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses. • Õiglane otsus kui ülim eesmärk. Tutvu resolutsiooni tekstiga Resolutsiooni 77(31) põhimõtted: 1. Õigus ärakuulamisele 2. Õigus tutvuda enda kohta käiva informatsiooniga 3. Selgituste saamine ja esindus 4. Otsuste põhjendamine 5. Õigus kahju hüvitamisele Euroopa Kohtu praktika • EK on rõhutanud menetluslike garantiide
Töökoht asub esimesel korrusel, sissekäigust edasi liikudes ja paremale. Aknad asuvad töökoha suhtes vasakul (vt Foto 1 ja Foto 2, 6 lk). Arvutiga töötades muutub ekraanil kuvatav info ruumi sisenejatele või mööda käiatele nähtavaks, mis ei ole hea lahendus. Info, mida kuvatakse võib olla konfidentsiaalne. Arvutiga töötades ei ole kõige parem kehaasend sisenejate suhtes. Peamised ülesanded: Ametlike visiitide ettevalmistamine. Kontakteerumine erinevate ametiasutustega. Igapäevaste objektide ettevalmistamine (turvalisuse tagamine objektil). Füüsilise vormi arendamine ja hoidmine. Töö kuvariga: Kuvar asub otse ees, silmade ja ekraani vahekaugus on 60 cm. Heledus ja kontrast on piisav. Peegeldused ekraanil puuduvad, mis segaks ekraani jälgimist. Kuvari asendit saab ainult üles alla liigutada. Klaviatuur asub töölaual, töötamisel on käed pooleldi laual. Klaviatuur ja hiir asuvad üksteisele lähedal.
eca.europa.eu). Seetõttu peab Kontrollikoda tõhususe huvides olema sõltumatu institutsioonidest ja asutustest, mida ta kontrollib. Selle tagamiseks võib ta vabalt otsustada, et mida ta kontrollib, kuidas ta seda teeb, kuidas ja millal ta tulemused esitab. Kontrollikoja töö keskendub peamiselt Euroopa Komisjonile, mis on peamine ELi eelarve täitmise eest vastutav asutus. Samuti teeb ta tihedat koostööd riikide ametiasutustega, kuna komisjon haldab suuremat osa (ligikaudu 80%) ELi rahalistest vahenditest nendega ühiselt. Õigusraamistik Aluslepinguga asutatud ELi institutsioonina teeb Euroopa Kontrollikoda oma auditeid institutsioonidevahelises raamistikus, mis tugineb eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingule ja ELi üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele. ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Kontrollikoja põhiülesanne tagada liidu
kokku NB! UUEMAT STATISTIKAT MA INTERNETIST EI LEIDNUD Kust saab tuge? Eestis on praegu 10 naiste varjupaika, mis pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega): · turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohu korral ja võimalust rahuneda, välja puhata; · vajadusel ajutist elupaika; · psühholoogilise nõustamise ja kriisiabi võimalust; · abi ametiasutustega (nt politsei, sotsiaalamet) suhtlemisel; · informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt kohus, lahutus, lastekaitse) ja võimalusel ka juristi konsultatsiooni; · tuge nn uue elu alustamisel; · võimalust alati varjupaika tagasi pöörduda, et koos arutleda järgmisi samme. Varjupaikade kontakttelefonid on rahaliste võimaluste piires avatud reeglina ööpäevaringselt , sinna tasub helistada ka siis, kui hetkel ei ole vaja mitte ajutist
1. X ministeerium kavatses korraldada isadepäeva tähistamiseks piduliku aktuse kontserdi ja hilisema koosviibimisega. Selleks soovis ministeeriumi esindaja üürida AS Tants ja Trall saali. Kokkuleppe kohaselt pidi ministeerium maksma pool üürist enne ja pool pärast üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast. 1. Kas tegemist on ametiasutustega? Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus) 2. Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki? Ministeerium on avaliku halduse kandja, AS ei ole. Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada?
4. 130 m 30 m 7,4 m 3. Sadama struktuur ja töötajate ülesanded Kunda sadama töötajate kohustused ja ülesanded: Sadama direktor: Sadama direktori ametikoha eesmärk on lähtuvalt ettevõtte strateegilistest eesmärkidest kindlustada Kunda sadama efektiivne toimimine optimaalsete ressurssidega. Peamisteks kohustusteks on : 1.)sadama strateegiline juhtimine, 2.)kliendisuhete arendamine ja 3.)koostöö erinevate ametiasutustega. Sadamakapten: Sadamakapteni ametikoha eesmärgiks on see, et tagada ohutu laevaliikluse korraldamine sadama akvatooriumil ning kliendisõbralike sadamateenuste osutamine. Põhikohustusteks on 1.)korraldada ohutut laevaliiklust, 2.) koordineerida sadama töökorraldust, 3.) arendada koostööd sadama klientide ja koostööpartneritega, 4.) tagada veesõidukitega veetava ohtliku lasti arvestuse pidamine, 5.) tagada sadamaeeskirja ajakohasus 6.) täita sadama turvaülema kohustusi Stividor:
korvamine, pere- ja lastetoetused, sotsiaaltoetused puudega inimesele, sünnitoetus, toetus represseritutele, toetused töötutele, toimetuletoetus, vanemhüvitis. Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega) turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohtu, vajadusel ajutist elupaika, psühholoogilist nõustamist ja kriisiabi, abi ametiasutustega suhtlemisel (nt politsei, sotsiaalosakond, ohvriabi), informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt lähenemiskeelu taotlemine, lahutamine, lapsega suhtlemis- ja hooldusõiguse määramine jms) ja sõltuvalt varjupaiga võimalustest juristi konsultatsiooni, tuge nn uue elu alustamisel (tugi eluaseme, töökoha leidmisel vms) lähtuvalt kliendi vajadustest. Kõik varjupaigad kuuluvad eraõiguslikele juriidiliste isikutele. 2010. aastal osutasid ajutist
11 [WWW] Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/TNVS Mõnda aega tagasi arvati, et CE-märk tähistab Hiina eksportkaupa või täpsemalt Hiina elektroonikat (China Electronics CE), sest mõned Hiina tootjad kasutavad väga sarnast märgistust enda toodetel. Kuna Hiina eksportijad kasutasid CE-märki valesti, tõstatati küsimus EL parlamendis 2008. aastal ja komisjon otsustas, et nad uurivad antud märgise kaubandusliku kasutamise jälgi ning peavad arutelu Hiina ametiasutustega, et tagada vastavus Euroopa standarditele. Lõpuks selgus, et Hiina poolt oli tegemist CE-märgise halva võltsinguga ja Hiina ei esitanud märgi kasutamise suhtes edasisi nõudmisi.[12] 4.7 Vastavuse kontrollimine [13] Ametiasutuste järelevalvet müügil olevate toodete üle nimetatakse turujärelevalveks. Eestis teostab Tarbijakaitseamet järelevalvet mänguasjade üle, Tööinspektsioon isikukaitsevahendite
68. Milliseid võimalusi pakub riigi infosüsteemi esitluskiht (eesti.ee)? - Pakub usaldusväärset infot, kontaktandmeid, avalikke e-teenuseid (ligi 100 teenust, 300 ametlikku e- vormi/blanketti, üle 1000 artikli erinevatel teemadel, üle 1500 lingi). Sisenemine ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega. Riiklike registrite teenuste kasutamine. Uks e-maksuametisse, e-kinnistusraamatusse, patsiendiportaali, digilugu.ee keskkonda jm. Eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks. 69. Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? - Erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. Digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine. Seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu,
Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta koguvat teavet järgmiste tulude kohta: 1) Töösuhtest saadud tasu ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu 2) juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu 3) elukindlustuslepingu algusel makstud kindlustussumma ja –hüvitis 4) makstud pension 5) kinnisvaratulu
projekteerimine ja rekognostseerimine, geodeetiliste märkide valmistamine, punktide ehitamine, välimõõtmised ja andmetöötlus. Allpool on tööde etapid pikemalt kirjeldatud. 1. Ettevalmistustööd. Olemasolevate märkide ülevaatus, käikude rekognostseerimine, uute märkide asukoha valik, GPS-punktide horisondi avatuse määramine. 2. Projekteerimine. 2.1. Märkide ehituse-ja remonditööde projekteeerimine ja paigalduskohtade kooskõlastamine pädevate ametiasutustega ja maavaldajatega. 2.2. Mõõtmistööde projekteerimine ja projektide kooskõlastamine raie-ja kaevelubade saamiseks. 3. Märkide valmistamine. Betoonmonoliitide, -kraede, katteluukide , tunnuspostide ja kaitsepiirete valmistamine. 4. Ehitustööd. Olemasolevate märkide remont, uute märgikomplektide paigaldamine, välisvormistamine ning asukohaskeemide koostamine. 5. Mõõtmistööd. GPS-mõõtmised. 6. Kameraaltööd.
OLUKORD OBJEKTIL Tutvumine objektiga, instruktaaz. Ehitustelgede mahamärkimine, märktara ehitamine. Vundamendi taldmiku saalungite ehitamine telgedel Y/1-Y/2 ja Y/A-Y/H. Armatuuri painutamine ja lõikamine. ALLTÖÖVÕTJAD 8. TELLIITUD MATERJALID, SEADMED, JOONISED Puitmaterjal 25*100mm;25*150mm; 25*50mm Armatuurteras Ø12mm A500HW, Ø16mm A500HW 9. VASTU VÕETUD MATERJALID 10. MUUD MÄRKUSED JA ASJAOLUD. (Saadud ja antud juhised, ilmastikutingimuste ja segavate asjaolude mõju, load, side ametiasutustega jm.) Pinnasevesi on vundamendi kraavis,takistab tööde tegemist.Kaevatakse kuivenduskraavi 11. KONTROLL AMETIISIKUD, PROJEKTEERIJA, MUUD 12. AMETNIKE, TELLIJA JA JÄRELVALVE JUHISED 13. KOOSTATUD AKTID JA DOKUMENDID 14. ALLKIRJAD NIMED ETTEVÕTJA ESINDAJA (vastutav töödejuht) TELLIJA ESINDAJA/JÄRELVALVE Ettevõttepraktika aruanne LISA 2 OÜ 2010. a. majandusaasta aruanne Ettevõttepraktika aruanne
seetõttu on võimalik paluda abi kooli sotsiaalpedagoogilt, kellel on võimalus süvenenumalt õpilastega tegeleda. Ametlikult võttes selgitab sotsiaalpedagoog klassijuhatajate ning aineõpetajate abiga välja probleemsed lapsed ja pered, tegeleb nende nõustamise, sotsiaalse tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamise ning ilmnevate sotsiaalsete probleemide ennetamise ja lahendamisega. Ta teeb koostööd erinevate ametiasutustega ning suunab lapse vajadusel koolivälise spetsialisti juurde. Sotsiaalpedagoog on koolis kõigile ja kõigele vahendajaks, suhtekorraldaja kooli, kodu ja õpilase vahel. Usaldusisik, kelle poole võivad nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad alati pöörduda oma mure või probleemiga ning kellega võib turvaliselt rääkida asjadest, mida muidu koolis või kodus rääkida ei julge. Olgu see seotud kooli, pere või sõpradega.
Kasulik on teada järgmisi põhimõtteid: *narkootikumide ja relvade ülepiiride toimetamine on keelatud. *teatud ravimite riiki toomine on keelatud. *reisile minnes reisikondlustus, terviskindlustus. *kanna alati kaasas kehtivat PASSI. *äärmises olukorras pöördu abi saamiseks Eesti Vabariigi Saatkonna v konsulaar teenistuse poole. *abi paluda Rahvusvahelise Punaseristi esinduselt. TEABE SUHTLUS RIIGIS JA OMAVALITSUS ASUTUSEGA. Igapäeva elus peab inimene tihti suhtlema erinevate ametiasutustega, nt 10-kaart v passi taotlemine, elukoht, abielu jne.. inimene vajab pidevatinfot. Tihti nim tp ühiskonda infoühiskonnaks. Igasugust infot võib kuritarvitada. Sp on hulgaliselt vastuvõetud seadusi mis reguleerivad kuidas infoga ümber käia: *statistika amet-informatsiooni hankimise ja töötlemisega tegeleb riigiasutus, korraldab rahva loendusi kogub asutustele ja organisatsioonilt aru andeid ja teeb nende põhjal üldusi.
Eelkäija: Perlman - probleemilahenduslik individuaaltöö MIS? ajaliselt piiratud, fokusseeritud lühiaegne individuaaltöö (rakendatav ka pere- ja grupi puhul) MIKS? lahendada problem(id), anda probleemilahenduse kogemus tulevikuks KELLELE? territoriaalne (asumi) avalik hoolekanne, probatsiooni, suitsiidiennetuste, koolivägivalla jne puhul - kui probleem on klassifitseeritav, näiteks: · Isikutevaheline konflikt · Rahulolematus sotsiaalsete suhetega · Raskused ametiasutustega · Ei saa rolliga hakkama · Otsustamis-, enesekehtestamisraskused · Emotsionaalne stress · Ebapiisavad ressursid KUIDAS? I Sihitus neile probleemidele, mida: · klient tunnistab, võtab omaks, on täpselt määratletavad · saab lahendada tegevusega, mis on lahus STja vastuvõtust · tulenevad kliendi rahuldamata soovidest, kus klient on motiveeritud · seotud kliendi poolt soovitud elumuutustega
vormi/blanketti, üle 1000 artikli erinevatel teemadel, üle 1500 lingi). Sisenemine ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega. Kolm vaadet: kodaniku-, ettevõtja- ja ametnikuvaade. *riiklike registrite teenuste kasutamine, *uks e-maksuametisse, e-kinnistusraamatusse, patsiendiportaali, digilugu.ee keskkonda jm, *igal isikukoodi või ID-kaarti omaval kodanikul e-posti aadress, *igal registrikoodi omaval asutusel e-posti aadress, *eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks (elukohateade, vanemahüvitise taotlemine jm) 69. Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? DVK on erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. *DVK on turvaline, üle X-tee e-post ebaturvaline; *digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine; *seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks;
Haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet: 1) välisriigi pädevale asutusele välislepingus ettenähtud korras; 2) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras. ** Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või
teenuste ajutist osutamist (vt altpoolt siseturu infosüsteemi kohta); · kõrgemad nõuded, mida siseriiklikud asutused toovad põhjuseks oma sekkumisele teisest ELi või EMP riigist pärit teenuseosutajate tegevusse. Näiteks peavad liikmesriikide ametiasutused järgima sekkumismenetlust, kui sekkumine käsitleb teenuse ohutust. Nimetatud menetlus hõlmab halduskoostööd selle riigi ametiasutustega, kus välismaine teenuseosutaja on asutatud, ning kohustust teavitada komisjoni; · direktiiviga kehtestatakse ka teenuseosutajale kohustus esitada teavet oma teenuste sisu kohta ning nõuete kohta, millele teenused peavad vastama riigis, kus ettevõte on asutatud. Teenuste direktiivi kohane kontaktpunkt Selleks et hõlbustada piiriülest teenustekaubandust, peavad liikmesriigid looma riiklikud kontaktpunktid
2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Maksu- ja Tolliamet vahetab välisriigi pädeva asutusega teavet riigi, kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate nõukogu direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12) artiklis 2 sätestatud maksude ja maksete ning nendega seotud kõrvalkohustuste, rahaliste karistuste ja makstavate toetuste (edaspidi kogutavad maksud) kohta. (MKS § 512 lg 1)
Kuuba, Bangladeshi, Pakistani ja Kameruni teadlastega. Teises programmis oli ühetaolise metoodika alusel töötavaid riike veidi rohkemgi – Ungari, Vietnam, Mauritius, Indoneesia, Senegal, Ekuador ja Argentiina. Mõlemad programmid algasid 1996. aasta teisel poolel ja lõppesid 1998. aasta suvel. SEI-Tallinna Keskuse juurde moodustati kolmest inimesest koosnev projektijuhtimiskeskus, kes kandis hoolt programmide töö sujuvuse eest. Kaks aastat tegi keskus koostööd teadurite ja ametiasutustega ning hoidis uuringute käiguga kursis Eesti valitsust ja üldsust. Kliimaprogrammidega hõlmati kahe aasta jooksul Eestis ligi 15 teadusasutust ning rohkem kui 60 teadlast ja spetsialisti. Projekti lõppdokument, üle 150-leheküljeline aruanne esitati kevadel ÜRO Keskkonnaprogrammile, sügisel ilmus see SEI-Tallinna Keskuse väljaandena (toimetajad T. Kallaste ja A.Tarand). Kirjastati ka artiklite kogumik, kus rohkem kui 20 Eesti autorit käsitlevad üksikuid
toideti ja toiduks veristati. Pilt 4 Sakslaste poolt 1944. aasta sügisel deporteeritud sõrvelaste nimekiri, kes elasid Neuenkircheni laagris. Foto SMF SMF 3848:111 Danzigi ja Gotenhafeni (tänapäeval Gdask ja Gdynia) sadamates tegutses juba augustikuust alates Eesti Omavalitsuse organiseerimisel Eesti Toimkond. Toimkonna ülesandeks oli sinna evakueeritud eestlaste abistamine asjaajamisel kohalike Saksa ametiasutustega: kuhu saada majutuskohta, toidukaardid, kõikvõimalike lubade-dokumentide vormistamine jne. Põgenikud ja evakueeritud, kellel ei olnud omal kindlat reisisihti, paigutati ajutistesse põgenikelaagritesse. Esimesed 218 sõrulast saabus Saksa miinitraaleri pardal Gotenhafeni sadamasse 31. oktoobril 1944, teele oli asutud 27. oktoobril. Teel sinna oli eelmisel päeval pommitabamusest põhja läinud aurik ,,Bremerhaven". Auriku pardal oli olnud 259 sõrulast,
4 Riskianalüüsid tegemine valitsusasutustes Ankeetküsitlusele vastanute hulgas on asutusi, kes on hinnanud riske dokumendi- ja arhiivihalduses. Võib täheldada, et suuremat tähelepanu pööratakse infotehnoloogilisele valdkonnale. Põhjuseks võib olla teadlikkus, et infotehnoloogiliste tõrgete tõttu võib tekkida katkestusi igapäevases töös, suhtluses kodanikega ja teiste ametiasutustega. Põhjus, miks kõik asutused ei ole teinud dokumendi- ja arhiivihalduse riskianalüüsi, võib olla selles, et tänaseni ei ole välja töötatud asjaomase valdkonna ühtset riskianalüüsi metoodikat. Rahvusarhiivi ohuplaanis on küll öeldud, et tuleb teha 45
keeleoskajad. Endine Riikliku Propagandatalituse informatsiooniosakonna juhataja Ilmar Raudma sattus sinna korraks tööle ning püüdis oma ülesannetes ajakirjandust abistada, kus vähegi võimalik. Tal õnnestus sellest ebameeldivast ametist peagi vabaks rabeleda. 2. detsembrist 1941 hakkas Linna Teataja asemel ilmuma "Eesti Sõna". Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe tahtis omapoolset kontrolli eesti lehtede üle. Neid õigusi tuli tal aga jagada saksa ametiasutustega (mh saksa julgeolekupolitsei SD) ja saksa tsensuuriga. Kui on mitu peremeest, siis olid mõnes küsimuses tihtipeale erinevad nõuded, mis üksteisele risti vastu käisid. Eesti Sõna palge kujundas peamiselt tegevtoimetaja August Oinas, kes oli suure kirjutamisvõimega. Peatoimetaja Albert Kivikas oli märksa tagasihoidlikum ja püüdis kirjutada nii vähe kui võimalik ja ainult siis, kui see oli möödapääsmatu. Kivikas
annaabi.ee 
