Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune tagasihoidliku seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa- ja emalind on ühesugused. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kelle laulu on on vaiksetel öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele.
Valgeollus Koosneb närviraku jätketest, ümbritseb hallollust. Valgeollusest eritatakse sambaid, asukoha järigi eesmisi, tagumisi ja külgmisi sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste sarvede vahele, tagumised tagumiste sarvede vahele, külgmised eesmiste ja tagumiste vahele. Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha
abaluuharjale, õlanukile ja rangluule), tõstab ja langetab õlavöödet Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded Rinna lihased Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse
selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele. 4. Trapetslihas- Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet) KÕHULIHASED 1. Kõhusirglihas- algab alumistelt pärisroiedelt ja kinnitub häbemeluule (AITAVAD PAINUTADA LÜLISAMMAST) 2. Sisemine kõhupõikilihas: algab niudeluuharjalt ja kinnituvad kolmele alumisele roidele. KEREPÖÖRDED 3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale. RINNALIHASED 1. Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2
roidelt kõhuvalgejoon keret ette, lähendab rindkeret vaagnale ja fikseeritud rindkere puhul tõstab vaagnat Sisemine Nimme-seljafastsia, VII-XII roie Painutab ja pöörab ringkeret kõhupõikilihas niudeluuhari Kõhuristilihas Alumistelt kulgeb horisontaalselt Kaasa aitamine tugevale roidekõhredelt, ning läheb kõhu väljahingamisele, surve avaldamine rindkere-nimme keskjoone suunas üle kõhuõõne elunditele, aitab kõhuseina sidekirmelt, stabiliseerida suure pingutuse ajal laiaks kilekõõluseks
nurk tõstmine kuni vertikaalasendini Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased Välimised roietevahelised Roide alumine serv Naaberroide ülemine serv Roiete tõstmine, s.o sisse-hingamine (interkostaal-) lihased Vahelihas (diaphragma) Alumistelt roietelt, Lihaselised osad Hingamislihas; kontraktsioonil laskuvad nimmelülidelt suunduvad külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, kõõlustsentrisse mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse,
Laserimpulsi peegelduste järgi hinnatava puistu takseeritud kõrguse seoseid mõjutavad mitmed tegurid: metsa läbipaistvus, liigiline koosseis, skanneri seadistus ja muidugi ka skaneerimise tihedus, millest sõltub tekkivate peegelduste arv pinnaühiku kohta( Lang ja Arumäe 2014). LIDARi on tendents kõrgusi alahinnata. Selle põhjused võib olla mitmeid: märkimisväärne osa võrastikust läbitungitud kiirgusest ei peegeldata tagasi maapinnalt vaid võra alumistelt osadel või alustaimestikust, laseri poolt välja saatetud infrapunavalgus peab emalt läbima võrastiku välisseina kihi, enne kui tekib skanneris peegeldus registreerimiseks piisavalt tugeva signaaliga peegeldus. Vea vähendamiseks on võimalik puistu jagada väiksemateks osadeks, ning nende kohta arvutada eraldi keskmised kõrgused. Eestis on laserandmetest metsa kõrguse ennustamiseks osutunud kõige edukamaks
Konkursile kutsuti Alvar Aalto Soomest, Ragnar Östberg Rootsist, Gyula Rimanoczy Ungarist, kutsutud olid valitud vastava maa arhitektide ühingu poolt. Esimene preemia jagati aga Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby vahel. Aalto sai kolmanda preemia. Alvar Aalto Kunstimuuseumi projekt pakkus muuseumihoonet avara siseõuega, mille ümber koondusid näitusesaalid. Siseõue küljel paiknes ruumikas astmeliselt tõusev ning kitsenev fuajee, mille alumistelt tasanditelt pääses parempoolsetesse näitusesaalidesse (rahvakunst, tarbekunst, kirikukunst, skulptuur), kõrgematelt galeriil asuvasse maali ja graafika ekspositsiooni. Astmelisuse rakendamine andis suurepärase võimaluse ühendada erinevate kõrgustega saale (lähtuvalt kunstiliikide erinevusest) harmooniliseks tervikkompositsiooniks. Mahulises lahenduses tõusis esile suur 9
! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre
7) Lihaste üldosa ; millistest osadest koosneb pikklihas (pea, kõht, kõõlused), millised omadused on nn. valgel (müofibrill kiire) ja punasel lihaskiul (varuained aeglased). 8) Vahelihas: kuidas nim. ladina keeles (diaphragma), millistelt luudelt algab (rinnak, roided, lülisambalülidelt), kuhu kinnitub (kõõluskeskmele), peamised funksioonid ( kõhupress, hingamine). 9) Selja lailihas, kust algab (niudeluu harjalt, nimme sidekirmelt, alumistelt roietelt), kuhu kinnitub (õlavarreluu väikeköbrukese harjale), peamine funksioon ( tirib taha, keskele, keerab sisse), tõmbenurk ülevalt-alla põhijõud). 10) Kõhu sirglihas lad keeles (musculus rectus abdominus), millistelt luudelt algab (roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1
7) Lihaste üldosa ; millistest osadest koosneb pikklihas (pea, kõht, kõõlused), millised omadused on nn. valgel (müofibrill kiire) ja punasel lihaskiul (varuained aeglased). 8) Vahelihas: kuidas nim. ladina keeles (diaphragma), millistelt luudelt algab (rinnak, roided, lülisambalülidelt), kuhu kinnitub (kõõluskeskmele), peamised funksioonid ( kõhupress, hingamine). 9) Selja lailihas, kust algab (niudeluu harjalt, nimme sidekirmelt, alumistelt roietelt), kuhu kinnitub (õlavarreluu väikeköbrukese harjale), peamine funksioon ( tirib taha, keskele, keerab sisse), tõmbenurk ülevalt-alla põhijõud). 10) Kõhu sirglihas lad keeles (musculus rectus abdominus), millistelt luudelt algab (roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1
Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa. Püramiidi põhjaks on liikumine kui tervisliku eluviisi lahutamatu osa. Kehtib reegel: rohkem ja sagedamini alumistelt korrustelt, vähem ja harvem ülemistelt korrustelt. 1. Tase: ole aktiivne ja joo iga päev piisavalt vett 2. Tase: kartul, teraviljatooted (puder, pasta, riis, leib, täisterasai) 3. Tase: puu- ja köögiviljad 4. Tase: piima- ja lihatooted 5. Tase: lisatavad toidurasvad 6. Tase: maiustused, suhkur, karastusjoogid Ka taldrikureegel on hea abivahend tervisliku lõunasöögi taldriku kokkupanemiseks.
katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast, suurajust. Närvikiud, mis lähtuvad ülemistest küngastest suunduvad silmaliigutajanärvi, plokinärvi ja eemaldajanärvi tuumadesse, samuti seljaaju ülemisse osasse. Seal kontakteeruvad nad motoneuronitega, mis kontrollivad silmi ja pead liigutavaid lihaseid. Anne-Ly Padrik HT-16 Keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavad punatuumad, mis on seotud
Siiski on vesipapil olemas ka teatavad kaitsemehhanismid nahklappide näol, mis katavad tema kõrvaalasid ja nokal olevaid ninasõõrmeid. Väga huvitava eluviisiga haruldase linnuna on vesipapp võetud looduskaitse alla. 9 Header and footer ; nimi Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab.
Funkts: keha sirutamine ja kallutamine. b) Romblihas - Algab: kaela- ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõmbab abaluid ja seega õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. c) Abaluutõstur Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõstab abaluid üles. d) Seljalailihas (suurim pindala)Algab: rinnalülidelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja alumistelt roietelt. Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. e) Trapetslihas Algab: kuklaluult, turjasidemelt ja rinnalülide lt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Funkts tõstavad õlavöödet, lähendavad abaluid lülisambale, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast 61. Kõhu lihased:
· plahvatuslik ehk reaktiivjõud (korvpall, võrkpall, lauatennis, jalgpall, käsipall jt), · jõuvastupidavus (jalgrattasport, sõudmine, sportvõimlemine, aerutamine jt). Lihasjõu suurendamisel on alati olulised 2 näitajat: koormuse intensiivsus ehk raskuste suurus, koormuse kestvus ehk korduste arv. Jõu ja lihasvormitreening teenib mitut eesmärki, vastavalt sinu soovidele. Põhimõte on jõuda vastupidavuse kaudu jõule suunatud treeninguni. Alustada tuleb püramiidi alumistelt astmetelt ja panna vormile kindel põhi, enne kui trepist üles lähed. Et lihaste jõudu suurendada, luuakse füüsilisele vormile kestev areng ja kindel põhi vastupidavusjõu treenimist alustades. Pikad seeriad ning kerge koormus (rohkem kui 15 kordust) annavad vastupidavusjõule kindla baasi, kust hiljem saab hõlpsasti edasi minna lihasmassi ja jõu suurendamise juurde (põhi- ja maksimaaljõud). · Maksimaaljõudu treenides on oluline eriti puhas sooritustehnika ning turvalisus.
ujuv laev toetub," teatas ta. ,,Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal." Kõik viitab sellele, et parvlaeva Estonia kere polnud veeliinist madalamal terve selles olid auk, augud, praod või mitmesugused avad, mille kaudu vesi tungis laeva sisemusse altpoolt veeliini. Auk sõlmiks kokku paljud ebamäärased lahtised otsad. Auk selgitaks, kuidas teadsid alumistelt tekkidelt pääsenud inimesed ülespoole joosta enne, kui laev juba kõvasti kaldus sest nad nägid vett. See selgitaks, miks valitsuse kontrolli all olev Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa. See selgitaks põhjust, miks hukkunuid ei tahetud üle tuua, ning lausa agressiivset tegutsemist, millega püüti vältida vraki
https://www.youtube.com/watch?v=3Dd8vZr1Gk4 27.04.2016 Marje Kask 94 Haljaspistik 27.04.2016 Marje Kask 95 Okaspuude haljaspistikud · Okaspuude haljaspistikud ehk suvipistikud on sama aasta võrse 712 cm pikkused osad, mida iseloomustab okaste heleroheline värvus. · Okaspõõsaste (kadakas, elupuu) pistikud rebitakse enamasti suurema oksa küljest koos vanema puiduga. · Pistikute alumistelt otstelt okkad eemaldatakse. · Okaspuude haljaspistikute tegemise paremaks ajaks on 25 juuni kuni 15 juuli. 27.04.2016 Marje Kask 96 Haljaspistikute lõikamise tehnika · Vahelduvate pungadega võrse puhul tehakse alumine lõige poolviltu vastasküljele 1 - 2 mm kauguselt pungast. Alumine leht lõigatakse ära nii, et punga ei vigastata. · Vastakate pungadega võrse puhul tehakse lõige alumisest pungapaarist 1-2 mm kauguselt pungast risti võrsega
põhieesmärkideks on instureerida, kontrollida, selgitada, anda tagasisidet. · Eesmärgid mida plaanitakse · Instruktsioonid mida tuleks teha · Protseduurid kuidas midagi tuleks teha (reeglid) · Soorituse jälgmine ja korrigeerimine (tagasisiside) · Õpetus Ülalt alla suhtlemine puudulikkuse korral võib tekkida mitmeid probleeme alates personali rahulolematusest kuni ebaefektiivse töötegemiseni Suunaga alt üles Info liikumine saab alguse organisatsiooni alumistelt tasanditelt ja mille põhieesmärgiks on näiteks tagasiside andmine juhtkonnale, teavitamine probleemidest jmt. Põhimõtteliselt siis ettepanekud ja kriitika. Üsna sageli juhtkonna poolt alt üles suhtlemisele nö. kaasa ei aidata põhjus on lihtne. Enamasti kipub olema nii et see info mis alt üles liigub pole kuigi meeldiv sageli on see lausa ebameeldiv kriitika, vastupanu, keeldumine jmt 13 · Probleemid ja ootused
puutüvede all, põõsatüügaste vahel, kivide all olevates süvendites, aga tihti lihtsalt pinnasesüvendis mõne puhma varjus. Muneb mai alguses 5...7 muna. Haub vaid emaslind, 13...14 päeva. Aastas on harilikult kaks kurna. 13Ööbik Luscinia luscinia Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Elupaik ja -viis Pesa ehitab jõeluhtade põõsastikesse, varjulistesse lehtpuuvõsadesse, hõredatesse metsadesse, puisniitudele, suurtesse parkidesse ja kalmistutele. Pesitsemisajal tegutseb paaridena ning on päevase eluviisiga
eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast, suurajust. Närvikiud, mis lähtuvad ülemistest küngastest suunduvad silmaliigutajanärvi, plokinärvi ja eemaldajanärvi tuumadesse, samuti seljaaju ülemisse osasse. Seal kontakteeruvad nad motoneuronitega, mis kontrollivad silmi ja pead liigutavaid lihaseid. Impulsid, mis saabuvad ülemistesse küngastesse suurajust, reguleerivad liikuvate objektide visuaalset jälgimist. Ülemised künkad reguleerivad silmade ja pea
Toonekured väldivad oma rännakul lahtist merd, ja seetõttu kulgeb nende reis üle Türgi ja Vahemere idaosa. Valge-toonekurg on looduskaitse all. Tema kaitsmisele saab kaasa aidata igaüks tugevate ja vastupidavate pesaaluste ülesseadmisega! (lisa 19. pilt valge toonekurest). Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Meile saabub ööbik mai algul
mõõtmetega. On arvatud, et keskhoov oli rituaalsetel kaalutlustel peaaegu kindlates proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus. Jumalannad on tähtsad, kuigi ühiskond on väga patriarhaalne.
tasandil? Kui tähtsaid otsuseid teeb üks juht või kitsas ring juhte ettevõtte tipus, on otsustamisõigus keskendatud. Kui neid teevad ka teised juhid, samuti inimesed täitmistasandil, on otsustamisõigus hajutatud. Kui allpool asuvad inimesed peavad iga vähegi tähtsa probleemi lahenduse kooskõlastama kõrgemal asuvate inimestega, on otsustamisõigus keskendatud. Kui otsustamisest tippjuhtimise tasandil võtavad osa inimesed alumistelt organisatsioonitasanditelt, on otsustamine hajutatud. Mõjurid: Ettevõttes, mis juhi eestvedamisel on väikesest suureks kasvanud, kipub otsutamisõigus olema pigem keskendatud kui hajutatud. Juhil on raske lahti saada paljudesse asjadesse sekkumisest, millega ta oli harjunud väikeürituses. Väikeses ettevõttes ei ole otsustamisõigust hajutada tavaliselt vaja. Üks inimene võib seal ohje enda käes hoida.
sula: siis kraaples ta ühes teistega, et keha palavaks ajada ja palava kehaga külmale asemele pugeda. See oli omataoline igaõhtune võimlemisharjutus, milles rebenes nii mõnigi särk või püks. Leidus ka niisuguseid, kes sattusid sedavõrt ,,vaimustusse", et heitsid särgid seljast hoopis, nii et helendasid paljad pihad ja käsivarred. See ,,vaimu-väljavalamine" oli teada ka järelevalvele, aga sellele vaadati enamasti läbi viie, ehk olgu siis et vaimuvalangust osa võtma tuldi ka alumistelt kordadelt, mille tagajärjel müra võis tõusta otse põrgulikuks. Vaimukeeru võisid sattuda siis ka toolid, lauad ja voodid, üldse kõik, mis ette juhtus, ja nii mõnigi neist pidi kaotama jala või mõne muu kehaosa. Tiritammitati toolil, balansseeriti sängiotsal, hüpati reas üle laudade, katsuti sülipätsi, hullati ilma igasuguse korrata ja süsteemita. Indrek polnud kunagi olnud suur hullaja, aga siin õppis ta seda ühes teistega. Üldine meeleolu hakkas ka temasse.
annaabi.ee 
