Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alkeemia vennad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sten, sikk, alkeemik, alkeemia, olet, steni, vabandust, kõrtsi, alkeemiku, lõvi, kuulnud, millestki, imed, tarkade, preester, vendade, santos, imesid, alkeemikud, nurgas, roosi, rõõmus, suuremaks, maas, vahetuse, pagan, jalast, päikesejumal, esinejad, hämmastav, okei, niimoodi, suudad, pannud, mikrofoni, tänan, äitah, sõrmus, seljas, elan`'Sa ei meeldi nendele meestele, mis?'' `'Vähem rääkimist, rohkem laskmist!'' Paate tuli juurde ja nüüd ei istutud enam kohapeal vaid hüpati vette ja üritati paadi peale ronida. Rando sai nendest jagu, kuid Signel ei läinud nii hästi. Mehi aina tuli ja tuli. Lõpuks, kui tundus, et oldi kõigest lahti saadud, tuli ka viimane paat ja selle peal oli kuulipilduja. Rando ja Signe peitsid ennast kuulirahe eest, kuid nad ei oleks suutnud seda kaua teha, kui Sten ei oleks välja ilmunud. Ta sõitis koos oma lennukiga kohale ja lasi kuulipilduja paadi õhku. Kahjuks oli see liiga hilja ja Signe paat oli lõhkemisohus. `'Me peame paadi maha jätma''karjus Rando `'Oota korra''ütles Signe ning jooksis oma kaamera järele. `'Mis sa teed, meil ei ole aega.'' ning ta tõmbas Signet koos kaameraga ja nad jõudsid paadi pealt hüpatud enne, kui see õhku lendas. Sten ootas neid juba purilennukiga ees ja tervitas:''Sind ei saa minutikski üksinda jätta, mis?''
Wilsford oli väike kolkalinnake Kanada lõunaosas. Seal elas umbes 2000 inimest, sealhulgas ka neljaliikmeline perekond , kuhu kuulusid: Tom Brown pereisa, Agnes Brown pereema ning lapsed Kalev Brown ja Sten Brown. Viimane oli adopteeritud. Aga kuigi tema soontes ei voolanud Brownide veri, hoiti teda kui oma poega. Sten lapsendati kuus aastat tagasi. See juhtus siis, kui Brownide enda pisitütar Janne vanni ära uppus. Agnes ja teised olid väga kurvad ja otsustati minna lastekodusse, et adopteerida üks laps, kes leevendaks kaotusvalu. Sten ja Kalev said juba algusest peale hästi läbi ja nad olid väga suured sõbrad. Algas suvevaheaeg ja poisid olid enamus aega õues. Nad olid tihti Rasmuse puuonnis, kus nad mängisid igasuguseid sõjamänge, mis eriti kalevile meeldisid.
langeb. Õhtul koju jõudes, on vennad imestunud. Noorem vend räägib targematele jällegi kogu loo ära ning vanemad vennad hakkavad kartma, et neil kirikuõpetaja surmaga mingi jama võib tulla. Nad tõid surnud kirikuõpetaja enda juurde peitu. Noorem vend aga oli luuranud, kuhu vanemad vennad kirikuõpetaja viinud olid. Vanemad vennad sellest teada saanud, matsid nad surnu mulla alla. Nad pidasid ka nõu ühe siku ära tappa ja see sinnasamasse paika ära peita, kus enne surnu oli seisnud. Sikk kaeti valge linaga kinni ja jäeti tal pea otsa, nõnda et habe natuke katte alt välja paistis. Vanemad vennad olid kirikuõpetaja matusele palutud, kuid noorem vend mitte. Kodus istudes hakkas nooremal igav ning ta läks samuti matusetele. Kohale jõudes hakkas noormees õiendama, et miks teda ei ole kutsutud. ,,Mis õigusega jätate te mind kutsumata?" Ta tunnistas üles, et just tema lõi rahapotiga kirikuõpetajale lopsu pähe. Kuna kõik teadsid, et noorem vend
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Mis härrasrahvas? KUUL No on ju! NIKOLAI Kuul, teie mõttelaad on mulle vastik. Teie mõistus on hämar. Te pole siiamaani suutnud aru saada, et kõik endine on tagurpidi pööratud. Pöörake selg. Pärast meid pole miski enam endine! Pöörake selg! KUUL Miks? NIKOLAI Ma ei taha näha teie silmi, kus peegeldub sabotaaž. Võtab kabuurist revolvri ja tulistab talle kuklasse. Kuul kukub surnult maha Oh, kurat. Vabandust. SOLK Mis te tegite? NIKOLAI Ma tahtsin teda ainult hirmutada. SOLK Kui te nüüd süüdi jääte, siis olen mina teie asemel valmis… NIKOLAI Süüdi, mina? Ta oli ise süüdi. See kuramuse täimürk paneb pea virvendama. LUMI Mul lõi üsna selgeks. NIKOLAI Kuulile Jeesus. Mina ütlesin sulle „Jeesus“ või? Teistele Wagner aga tuleb hoopis uputada. Mitte mingil juhul maha lasta. Kirburautaja. Annan aega 24 tundi. Ja nüüd asja juurde. Koristage see reetur siit jalust. SOLK
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Seejärel algas imelise kala kiitus, milles tuhat korda õrnalt vihjati Flandria Marguerite'i noorele kihlatud peigmehele, kes tol ajal Amboise'is kurvalt oma päevi veetis ja kes aimatagi ei võinud, et tema pärast peavad Põllutöö, Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus mööda maailma reisima. Mainitud delfiin oli noor, oli ilus, oli tugev ja ennekõike (kõigi kuninglike vooruste suurepärane päritolu!) ta oli Prantsuse lõvi poeg. Ma väidan, et julge võrdlus on imestusväärne ja et teatris esitatav looduslugu päeval, kus üht kuninglikku pruutpaari allegooriate läbi ülendatakse, sugugi ei tarvitse tagasi kohkuda delfiini eest, keda lõvi on sünnitanud. Just säärased haruldased, kõrgelennulised võrdlused on ehtsa vaimustuse tunnistajad. Sellest hoolimata, kui lubatakse ka arvustusel oma sõna sekka öelda, oleks poeet pidanud neid ilusaid mõtteid arendama siiski lühemalt kui paarisajas värsis
kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail RENNE: Te käisite Peterburis suurtükiväekoolis? ALEKSANDRA: Viis aastat! MIHHAIL: Ma olen puhkusel, tulen otse suvistelt õppustelt.
Mees kes tahab saada piraatide kuningaks proloog Rikkus, kuulsus, võim. Mees, kes sai endale kõik maailmas, piraatide kuningas, Hõbe Reorg. Viimased sõnad mis ta oma hukkamisel ütles saatis inimesed merele. ´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas.
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud. ,,Sora?" ,,Võtame." Nad astusid ligemale ja ühe puudutuseg
I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid «Vabamöldri» kõrtsi poole, mille ees tungles minutist minutisse kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm. Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda taolist sündmust oma arhiivides. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
`` Jim ohkas ja ruttas riidesse panema ja siis tõi professor Agasa oma koju, et teda ravida. Jim viis ta oma elutuppa mis oli täis raamaturiiuleid. ´´See on suur kollektsioon siin! Pole ime et su isa on maailmatuntud romaanikirjutaja, kui ta on kõik need raamatud siin toas läbi lugenud.´´ rääkis professor samal ajal, kui Jim ta nägu puhastas, ikka veel oma masin seljas. ´´Ole paigal professor´´ käskis Jim professorit, sest ta ei saanud ta nägu hästi puhastada. ´´Oh, vabandust sellepärast´´ ´´Mis see hommikune eksperiment oli?´´ küsis Jim professorilt. ´´Ma ütlen sulle...aga sa ei tohi sellest kellelegi rääkida! See on saladus ainult minu ja sinu vahel!´´ rääkis professor tõsiselt. ´´See vahend on prototüüp hõljuk inimeste jaoks. Kui see töötab on liiklusprobleemid lahendatud ja mina saan siis väga rikkaks.´´ naeris professor ning tähelepanemata vajutas ta üht hõljukinuppu. See
Tule kähku! Marc tuli koju! Ja tal on väga paha olla! Isa! Isaaaaaa! Eino: Torisevalt No mis sa kisad, laps! Mis juhtus? Alexa: Marc jõudis koju! Eino: Aa, see hulkur! No siis ma tagasi ahju pääle! Alexa: Ei! Tal on väga halb olla! No vaata ometi! Isa! Alexa variseb Marci raskuse all põrandale istuli Alexa: Nuuksub ja silitab venna pead Oh issake, mis küll sinuga juhtus! Ja terve nädal aega olid sa metsas! Kuule, kui sa ikka veel selle kaardimängu pärast solvunud siis ma palun vabandust! Kogu hingest! Ma... Marc: Käheda ja nõrga häälega, nagu sonides See pole sinu süü, Ada... Alexa: Ada? Kes see on? Ah, pole vahet! Marc: Ada... Alexa: No jälle! Ta on vist sinu jaoks väga tähtis, kui sa temast sellisel hetkel mõtled...On, jah? See Ada... Marc: Keegi pole süüdi, Ada...Maskid on need, mis loovad maailmast sellise väära pildi... Alexa: Maskid... Marc: Jah, ka minu mask põletas sind...ma ei vajagi su andestust! See oleks mulle
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabrahamist sai halli habemega vana
läbi. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb Laurat.) On kõik hästi. Me ei tee teile tõesti tüli. Võite rahulikult magama heita. OSVALD: (võtab mõned riideesemed seljast, heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki peale, jääb selili lamama.) Und ei tule. Üks, kaks, kolm, neli, viis... ROLAND: (vaikselt Laurale) Nüüd jääb sünnipäeval käimata. OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks trillalaa ja trallalaa käib. ROLAND: Vabandust. OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla. (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? Minul on olnud läbi elu kõige raskem asi kingituste ostmine. Mulle meeldivad kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Huvi pärast? 11 12 ROLAND: Ümbrik. OSVALD: Margiga või ilma? ROLAND: Ilma. OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta
Petist seal polnud ja baaripidaja tõi talle tassikese teed. Siis ta mõistis ja tundis rõõmu, et ta võib hakata karjuseks ükskõik kuna ise vaid tahab. Ta võib minna kristallipoodi tööle siis kui vaid tahab. Tänu Uurimile ja Tummimile oli ta taas teel varanduse poole. Talle ei maksa ju midagi lattu minna ja välja uurida, kas püramiidid on tõesti nii kaugel. Laos kohtas ta Inglast. Inglane oli Al-Fayoumi teel, kuna seal pidi elama Alkeemik, kellega ta kohtuda tahtis. Al-Fayoum oligi Egiptuses. Kui poiss hakkas kividega mängima, tundis Inglane need ära ja tal olid taskus samasugused. Ja ta isegi järgis märke ja tahtis jõuda Alkeemikuni, et õppida Ühist Keelt. Inglane küsis, kas poiss otsib ka Alkeemikut, aga poiss ütles, et ta otsib aaret. Kuigi kohe kahetses oma sõnu, millele õnneks Inglane tähelepanu ei pööranudki. Ühel hetkel ütles karavanijuht, et nad hakkavad liikuma. Seal oli umbes 200 inimest ja topelt
Üks, LAURA: Kellele vaja? kaks, kolm, neli, viis... OSVALD: Meile. ROLAND (vaikselt Laurale): Nüüd jääb LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. sünnipäeval käimata. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks kohta. trillallaa ja trallallaa käib. OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul ROLAND: Vabandust. on mingeid unelmaid, mida sa pead OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla? täitumatuks? Ju ikka. Minu unelm on sinu (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? armastus minu vastu. Ma ei pea seda Minul on olnud kogu aeg kõige raskem asi täitumatuks. kingituste ostmine. Mulle meeldivad LAURA: See on täitumatu. Kuulake nüüd kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid mind
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
" "Ok" Järgmisel hetkel ma tundisin tugevat peavalu ning kukkusin kokku. ** Avan oma silmad, ma olen jälle haiglas. Kõik meenub...mu ema petab isa, aga kus pildid on ?? Kus see Sofia kadus? Ma märkasin et mu jaki taskus vilksavad pildid välja.Sisse astub metõde ise kurva näoga. "Kallis laps ,ma poleks pidanud lubama sind välja .Õnneks üks tore naine tõi sind siia tagasi. Jumal tänatud et sa elus oled!" "Ei kõik on korras, vabandust see oli minu süü. Ma luban et ei räägi kellegile." "Pole hullu, soovitan jää magama nüüd!" Kuid ma ei suutnud magama jääda.Kõik uued sündmused keerlesid peas. See on ju võimatu et ema petab isa. Nad ju armastavad üksteist väga. Ei tea mis mu vend sellest arvaks ? Lõpuks tuli mul uni ning ma jäin magama . *** Hommikul ärgates , näen et minu palatis istub mu armas vennake. (ta on muidu 9 aastane) Tal on nutused silmad peas ning ta näib ka väga ehmunud välja .
4 · "Super Grinzane Cavour Book Award" (Itaalia 1996) · "Flaiano International Award" (Itaalia 1996) · "Knight of Arts and Letters" (Prantsusmaa 1996) · "Grand Prix Litteraire Elle" (Prantsusmaa 1995) 5 3. Bibliograafia 1982: Põrguarhiivid 1986: Vampirismi praktiline kasutusjuhend 1987: Palverännak: maagi päevik 1988: Alkeemik 1990: Brida 1991: Kingitus 1992: Valküürid 1994: Maktub 1994: Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin 1996: Viies mägi 1997: Valgusesõdalase kasutusjuhend 1998: Veronika otsustab surra 2000: Kurat ja preili Prym 2001: Isad, pojad ja isade pojad 2003: Üksteist minutit 2004: Dzinn ja roosid 2005: Zahir 2006: Nagu voolav jõgi 2006: Portobello nõid 2007: Elu: valitud tsitaatid 2008: Võitja seisab üksi 2008: Maag [2] 6 4. ,,Alkeemik"
|Kutsu Käämer tagasi! {10627}{10670}Sel juhul lähen ka mina. {10683}{10782}Pea hoogu, Ahas! - Mis on?|- Kas sa oled punane komissar või? {10938}{11006}Ma olen Tartu Kommertskooli õpilane. {11221}{11278}Käämer, oota. {11434}{11498}Kaitsku ise|oma paksude valitsust! {11502}{11588}Kohe on punaarmee siin|ja siis lähevad asjad ise paika! {11619}{11674}Aga see on ju võõras võim! {11859}{11959}Olgu või võõras, peaasi,|et mitte Käsperi-taolised! {12743}{12839}Oi! Palun vabandust!|- Ei ole lugu. {13017}{13147}Ma pean siit kuidagi mööda saama.|- Jah, muidugi. {13451}{13553}Paras!|Mobilisatsioonikuulutus kisti maha! {13822}{13901}{y:i}Tere, vennas, kuidas läheb? {13944}{14047}{y:i}No minu kirjutamist andis sul ikka|{y:i}oodata nagu hingeõnnistust. {14054}{14123}{y:i}Mis sa teed, kui seda soolikat|{y:i}sees pole. {14137}{14199}{y:i}Ühesõnaga, ma tulen nüüd|{y:i}Tallinnast ära, tööd ma ei saanud.
TIM Mis siin toimub? FELIX Te jäite hiljaks. TIM Ma küsisin, et mis siin toimub? FELIX Perekondlik koosviibimine. TIM Kus üks naerab ja teine nutab? FELIX Me saime emaga teineteisest valesti aru. TIM Ema nutab. FELIX Esimest korda kahekümne viie aasta jooksul. TIM Esimest või viimast, aga ta nutab. Felix tõstab käe, et veini tellida. TIM Palu ema käest vabandust. FELIX Ma tahtsin lihtsalt tantsida... TIM Palu vabandust. FELIX Olla tema lähedal... TIM Siis vabanda... Ann tuleb tagasi. Kareen tema järel. Nad istuvad lauda. Piinlik vaikus. TIM Isa? FELIX Ma.... Felix võtab lonksu veini. TIM Felix? Vabanda! Ja veel ühe lonksu. FELIX Ma... Ja veel lonksu. Vabandan.
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Oh rõõmu ja lusti VIIU( tuleb joostes ja hinge vaakudes) : Priidu, Priidu armas kallis Priidu ! PRIIDU : Mis juhtus, miks sa karjud ? VIIU :Priidu, Priidu. Sinu väimees ja Elsa peigmees on murjam ! Päris pigi kohe ! PRIIDU : Mis sa räägid ? Kuidas ta saab olla murjam ! Ta käib riides kui ärimees. Ning tal on Pärnus kaks villat. VIIU : Armas Priidu, see on sula tõsi ! Ta olevat küll ammu juba Pärnusse kolinud Nigeeriast aga muidu kohe päris nõgi. Mine kõrtsi juurde vaatama ! Söövad seal praekana ja arbuusi koos Elsaga. Laulab teine seal veidras keeles ning kargab ja tantsib ümber lõkke. PRIIDU : Jumala pärast! Viiu ära heida nalja ! See on hirmus ! Kus Elsa on ? VIIU : Issa pojuke, püha vaimuke, kuidas ma siis niisugust jõledat nalja võin heita ! PRIIDU : Kui see jutt tõesti õige on, mis ma siis teen ! VIIU : Kutsu Jõepära Madis siia, küll ta aitab. PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabrahamist sai halli habemega vana
"No ära mölise paks siga! Sa ei tea ise ka mida sa tahad." I päev. jänes läheb apteeki: palun mulle kilo apelsine apteeker: meil ei ole apelsine II päev. jänes: palun mulle kilo apelsine apteeker: MEIL EI OLE APELSINE III päev. jänes: palun mulle kilo apelsine apteeker: JÄNES KUI SA VEEL ÜKSKORD TULED JA KÜSID APELSINE, SIIS NAELUTAN SU SEINA !!! IV päev. jänes : kas teil naelu on ? apteeker: ei ole jänes: siis palun kilo apelsine Üleni verine jänes astus kõrtsi: "Kes peksa tahab saada?" Kõik jäid vait. Lõpuks tõusis lõvi: "Mina tahan!" Jänes vibutas pöidlaga uksesuunas: "Väljas antakse!" Lp reisijad... Oled nagu kiirrong minu ees, mis kihutab ja peatusi ei tee. Kuid lootust pole kaotanud ma veel, Et sinu sisse istuksin sel teel. Sel jaamal nimeks on ju armastus, kus kohtunud on saajad tundmatud. See peatus paljusid veel kokku viib, ja loodan et ka mind sa kohtad siin. Näen kaugel helendamas valguskiirt,
Ühel juulikuu õhtul saabus Nana tagasi, ta läks kohe oma tädi juurde, kelle hoole all oli ta poeg Louiset. Lousiet oli jäänud tuulerõugetesse ning suri paari päeva pärast. Nana oli saanud ka nakkuse ning haigestunud tuulerõugetesse. Tema eest hoolitses Rose Mignon , kes oli Nanad koguaeg vihanud. Nana sureb. Kõik käisid teda veel viimast korda vaatamas ja lahkusid siis. Paljud olid teda näinud viimastkorda etenduses Gate ja mäletasid teda nii : Kui sikk ta oli kristallkoopa pildis oma ihuga! Ta ei öelnud ainustki sõna, autorid kärpisid ta ainukese repliigi, sest seegi oli liigne. Parem juba üldse mitte midagi, nii on nooblim; et publikul pead segi ajada, oli tal tarvis ennast ainult näitada. Niisugust keha pole enam kellelgi; õlad missugused ja jalad ja piht! Kas pole imelik, et ta on nüüd surnud?
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
,,Miks sa mulle ei vastanud midagi? Kas vastus on ei? Kadusid nii ruttu ära, mõtlesin, et sa ei tahagi minuga rääkida?" küsis Rando. ,,Ei, anna andeks. Unustasin täitsa ära, läksin koju, ja noh, meelest läks! Aga maitea, ma tunnen sind lasteaiast saati, võimidagi sellist, meil on koos alati tore, me naerame kogu aeg koos, me viskame üksteist lumehunnikusse ja siis solvume üksteise peale, meil olid superajad aga see eilne mul võttis jah pisara silma. Aga kuna sa palusid nii ilusasi vabandust siis ma ütlen sulle ,,jah"!" Ja siis rääkisime veel pikemalt telefonitsi, kuid varsti lõpetasin kõne. Me tegime voodid valmis, käisime pesemas ja läksime magama, kuna kell oli palju ja koolipäev oli meil veel ees. Kell oli 6:30 kui mu äratuskell hakkas helisema, mina ärkasin kohe üles ning seejärel hüppasin Kerdale peale, ka tema hüppas kohese püsti. Sain ma temakäest peksa et ma talle peale hüppasin. ,,Võrratu hommik, mis algab sinikatega," teatasin ma rõõmsalt. ,,Võrratu
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
annaabi.ee 
