Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi
nomenklatuur- aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. homoloogiline rida- rida, mille krvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rhma -CH2- vrra. homoloog- homoloogilise rea liikmed. tvihend- pikem ssivesinikuahel. alklrhm- alkaanidest tuletatud asendusrhm. sigma side- kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pilv asub aatomeid hendaval hel sirgel. tetraeedriline ssinik- kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, nurgad on vrdsed ( 109.5 ). parafiin- tahked alkaanid vi nende segud. hdrofoobsed ained- ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur.
süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül
-) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid:
Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
erinevaid aineid. Orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurdepääsuta saadakse mitmeid lenduvaid aineid, sh veeauru. Tihti või täheldada aine söestumist, polümeersete ainete teket ja teisi kõrvalprotsesse. Pürolüüsiprotsess on ka tahkete kütuste nt põlevkivi utmine. Täielik põlemine - toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Hapniku puudujäägi korral pole põlemine täielik. Füüsikalised omadused Vastavalt süsinikahela pikkusele ja selle ehitusele on alkaanid gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud. Alkaanid on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega ning alkaanid ei segune veega ega märgu. Füsioloogilised omadused Alkaanid on inertsed st. Nad reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt või ei reageeri üldse. Alkaanide aurud ega gaasilised alkaanid pole elusorganismidele ohutud. Neil on tugev narkootiline toime
...........................7 Ühendid ja nende kasutusalad.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Alkaanid - süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa.
või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O
või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks.
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks.
Alkaanid 1. Süsivesinikud on ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 2. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on vaid üksiksidemed. 3. Alkaanide üldvalem on CnH2n+2 n> või = 1. 4. Alkaanide homoloogiline vahe on kahe kõrvuti oleva süsivesiniku rühma -CH2- arv. 5. Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homoloogilises reas seaduspäraselt: Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilistes ridades molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, väheneb aga ainete lahustuvus vees. 6
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan
Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed
· Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side
sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik saab moodustada sidemeid teiste elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1.
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül C3H8 Propaan C3H7 propüül C4H10 Butaan C4H9 butüül C5H12 Pentaan C5H11 pentüül C6H14 Heksaan C6H13 heksüül
ainult ühekordsed kovalentsed sidemed.( nimetuse lõpp on –aan ; üldvalem on CnH₂n +2) Alkaanide füüsikalised omadused: Hüdrofoobsed ained ja ei lahustu vees Veest kergemad Värvusetud ühendid Agrekaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt C ... C₄ - Gaasid C₅ ... C₁₆ - Vedelikud C₁₇ ... –Tahked Molekulmassi kasvuga kasvab tihedus ning keemis-ja sulamistemperatuur Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid(bensiin) Nende gaasid ja aurud on elusorganismidele ohtlikud (tugev narkootiline toime) Isomeerid on ühendite teisendid, millel on sarnane summaarne valem, kuid erinev struktuur (butaan ja 2-metüülpropaan on mõlemad C₄H₁₀) 1. Met- 2. Et- 3. Prop- 4. But- 5. Put- 6. Heks- 7. Hept- 8. Okt- 9. Non- 10. Dek- Alkaanide keemilised omadused:
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu
CH3 2. Alkaanide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkaanid on hüdrofoobsed (tõrjuvad vett), vees peaaegu lahustumatud, aine ei märgu ning alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas, vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest). Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel.
molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Alkaan: 1-metaan; 2-etaan; 3- propaan; 4-butaan; 5-pentaan; 6-heksaan; 7-heptaan; 8-oktaan; 9-nonaan; 10-deksaan. Alkaan CnH2n+2. Akrüül CnH2n+1·. Tsükloalkaan CnH2n. Alküülrühma tähis on R. Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
RÜHM LÕPP TÄHIS NÄIDE Estrid R-CO- etaanamiid Alkaanid -aan R- parafiin Amiidid NH2 Eetrid -eeter R-O-R CH3CH2-O-CH3 etüülmetüüleeter Orgaanilises keemias eristatakse kahte erinevat liiki keemilisi sidemeid: 1) Ühes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse (sigma) sidemeteks. -sideme tekkimiseks on järgnevad võimalused: a) elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal s-orbitaalid Aatomorbitaalid, hübridisatsioon
elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria on tänapäeval üldist tunnustust leidnud teooria, mille kohaselt iooniliste sidemetega ühendite lahustumise mehhanismiks polaarsetes lahustites on elektrolüütiline dissotsiatsioon. 55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid. Polaarsed koovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 56
Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes. Iooniline side laeng on täielikult ainult ühel elemendil ja sideme tekitab vaid erinevate laengute tõmbumine. Ioonilisuse mahtu ehk laengu jaotust molekulis kui tervikus mõõdab dipoolmoment. Mju=ed, kus e on laengu suurus ja d on ernimeliste laengukeskmete vahekaugus. Induktsioon elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine mööda sigma sidemeid. Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega. Isomeeria nähtus, kus sala molekulaarvalemi ja molekulmassiga molekul esineb aatomite
H-C=C-C-C H H-C=C-C-C H H H HH HH CH2=CH-CH2-CH3 C4H8 Üldvalem CnH2n CnH2n-2 Küllastumata süsivesinike omadused lähtudes eteenist Küllastumata süsivesinikud on keemiliselt aktiivsed, kuna kordsesideme koostises olev -side on nõrk ja katkeb kergesti. -nõrk side C-C C=C C=C Alkaan alkeen alküün Keemiline akt suureneb Nii nagu alkaanid on ka esimesed kõige kergemad küllastumata ühendid gaasilised ained, järgnevad vedelad ained (u C5-C6) ja raskemad süsivesikud on tahked. Ükski süsivesinik ei lahustu vees nad on hüdrofoobsed. Enamik neist ei ole mürgised. Keemilised omadused 1. Küllastumata ühendid põlvad a. Täielikul põlemisel tekib happegaas ja vesi CH2=CH2 + O2 2CO2 + 2H2O b. Mittetäielikul põlemisel tekib lisaks CO2-le ja veele vaba süsinik, mis eraldub tahma kujul. CH=CH+O2 CO2 + H2O + C 2