Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks
1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks.
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta.
Toituvad bakteritest ja vetikatest. Tavaliselt hingamiseks vajalikku hapnikku võtavad nad veest. Nendel puudub rakukest ja seda asendab elastne pelliikul, mille moodustab tsüntoplasma sees olev väliskiht. 5.Amööbi paljunemine, tsüsti mõiste ja tähtsus. Amööb paljuneb pooldumise teel ning soodsates tingimustes võib see toimuda mitu korda päevas. Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse.
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks
Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom
Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom
3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline
--- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1. Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused? Kirjuta iga tunnuse number tabelisse õigesse kohta. 1. sisemine toes, 2
keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Valgu ülesanded - reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. ensüümiline funktsioon ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2.Fotosüntees. fotosünteesi tähtsus.
Tsentrosoom (moodustunud kahest tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest, raku jagunemisel tagab kromosoomide liikumise poolustele, ka osades seenerakkudes). Golgi kompleks (1 membraan, valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomid), osaleb rakumembraani moodustumisel). Mitokonder (2 membraani, rakuhingamine, varustab rakku energiaga, ATP süntees). Tsütoplasma (poolvedel raku sisekeskkond, seob organellid tervikuks, toidu ja jääkide liikumine, varuained). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (tuuma ümber, ümbritsetud ribosoomidega-valkude süntees). Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik (varusüsivesikute, lipiidide, steroidhormoonide süntees, glükoosi algne lagundamine). Lüsosoom (1 membraan, rakusisene seedimine, võõra aine lagundamine,
Bakterite osa inimeste elus: - moodustavad inimese kehal normaalse mikrofloora, mis takistavad haigustekitajatel inimorganismi elama asuda - tekitab bakterhaigusi (kopsupõletik) - toiduainete valmistamisel (hapupiimatooted, juust, salaami) - toiduainete riknemine - ravimite tootmine - kodulommadele toodetakse silo - bakterväetis - komposti lagundajad - ALGLOOMAD Algloomad on: - ainuraksed - rakutuum - liikumisvõimelised - heterotroofid - elavad enamasti vees või niiskes keskkonnas - elavad ka mullas ja parasiitidena teistes organismides 30 - elavad ebasoodsad elutingimused üle tsüstina Nende tähtsus: - toiduahela üks lüli - olulised elusa looduse evolutsiooni uurimisel
Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
Osa nendest sarnaneb oma ehituse ja talitluse poolest loomorganismidele ning on traditsiooniliselt leidnud käsitlemist selgrootute zooloogia kursuses. Kirjandus parasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 3. Tartru Hõimkond: Viburprotistid Flagellata Üherakulised organismid, kes elavad vabalt veekogudes või parasiitidena hulkraksete organismis. Nende iseloomulikuks tunnuseks on pika peenikese, liikumist tagava jätke viburi, olemasolu. Tuntumaks esindajaks on silmviburlane. Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need moodustised on hulkraksete organite analoogid. Silmviburlane on huvitav organism selle poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade
deksüriboos pentoos riboos A/T/G/C lämmastikalused A/U/G/C suurem molekulmass väiksem aeglasem denaturatsioon kiirem Raku tuum, mitokondrid, Leidumiskoht Raku tuum, mitokondrid, kloroplastid päristuumsestes rakkudes kloroplastid, tsütoplasma Pärilikkuse säilitus biofunktsioon Päriliku info reliseerimine tuumas 1 vorm 3 vorm Ühine DNA-l ja RNA-l Mõlemad koosnevad nukleodiidijääkidest Hüdrolüüsuvad Kõgrmolekulaarsed ühendid Esinevad kromossoomide koostises pärsi tuumsetes Bioaktiivsed ühendid
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <--------------------------------------------------------------->
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Ka on väikesed organismid väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga ja reageerivad kohe adekvaatselt selle muutustele. Eripind sõltub ka raku kujust. On kujusid, mis võimaldavad väga suurt eripinda- eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. Sisaldised rakus (nitraadivakuoolid, väävliterad) suurendavad eripinda ja vähendavad tsütoplasma aktiivruumala. Thiomargarita sees on väga suur nitraadivakuooli, kasutab nitraati hingamiseks. Eripinna arvutamisel mitte arvestada nitraadivakuooli ruumala. Thiomargarita- saab energiat H2S-i oksüdeerimisest Thioploca- ,,väävlipats". Niidid paiknevad sajakaupa ühes tupes, niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Epulopiscium fishelsonii- suur bakter, algselt peeti algloomaks. Pikkus kuni 600 µm. Suurem kui kingloom. Kalade soolestiku sümbiont. Thiospirillum- Christian Ehrenberg, 19
funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
kehaehituse, heterosoomid aga soo. Kromosoomid koosnevad desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekulidest. Kui kromosoome tugevasti suurendada, võib näha kaheharulist spiraali (topeltspiraali). Nukleiinhapped esinevad ka ribonukleiinhapete (RNA) kujul. RNA molekulid paiknevad vaid ühekordse spiraalina. RNA kannab samuti pärilikkusteavet, inimorganismis on tema tähtsaimaks funktsiooniks valkude süntees ning ta asub muu hulgas tuumaosakestes ehk nukleoolides. 20 Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l