ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja
NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Kingloom Elab veekogudes nagu amööb ja silmviburlane. Kinglooma kuju meenutab kinga. Kingloomad on umbes 0,1 0,3 m pikkused. Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks tuuma suurtuum ja pisituum. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust ja pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Ehitus...
vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla , Koppvetika valgusele reageeriv elund on: a) Rakutuum b) Kloroplast c) Silmtäpp d) Vibur
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
vakuooli (tuikekubliku) ja kehapinna kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. Mõisted: · kulend väljasopistus. Selle abil amööb liigub (kui tsütoplasma valgub keha mingisse ossa, siis tekib selles kohas väljasopistus (kulend); ühed kulendid tekivad, teised kaovad; niimoodi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades liigubki amööb edasi) ja haarab toitu. · toitevakuool selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad toitevakuoolist tsütoplasmasse, kus neid elutegevuses tarbitakse. · pulseeriv vakuool aeg-ajalt tsütoplasmasse ilmuv põieke, mis täitub vedelikuga ja seejärel tühjendab end amööbi ümbritsevasse keskkonda. Joonis 2: näide amööbist 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades · Silmviburlasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on vibur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
