Suuvälja ripsmed tekitavad pidevalt liikudes veevoolu, mis kannab rakusuu juurde baktereid. · rakusuu asub suuvälja tagumises otsas; selle kaudu kingloom toitub. · rakuneel lühike ja torujas; selle lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool1, mis sealt baktereid seedides edasi liigub. · rakupärak selle kaudu heidetakse välja seedimata toidujäänused. · toomakanalid need on pulseerivatel vakuoolidel2; need suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks rakutuuma: 1) suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust. 2) pisituum osaleb sugulisel paljunemisel (enamasti paljuneb kingloom siiski mittesuguliselt ristipooldumise teel). 1 Vt. ptk. 1.2 2 Vt. ptk. 1.2 1319659837129285...
Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...