Kingloom Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Kingloom Elab veekogudes nagu amööb ja silmviburlane. Kinglooma kuju meenutab kinga. Kingloomad on umbes 0,1 0,3 m pikkused. Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks tuuma suurtuum
1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 3: näide silmviburlasest 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil · Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. · Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed. · Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kinglooma toiduks, juhib rakusuu juurde ripsmetega varustatud suuväli. · Seedimata toidujäätmed heidab kingloom rakupäraku kaudu välja. · Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldava pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Enamasti paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. Mõisted: ·suuväli pikemate ripsmetega rennike, mis kulgeb kinglooma keha eesotsast kuni keskosani. Suuvälja ripsmed tekitavad pidevalt liikudes veevoolu, mis kannab rakusuu
nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes. Kinglooma keha eesotsast kuni keskosani kulgeb pikemate ripsmetega rennike- suuväli. Selle tagumises otsas on ava- rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitekublik. Seedimata toit heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom hingab nagu teisedki algloomad. Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Ebasootsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina.
4. Täida tabel. SILMVIBURLANE KINGLOOM SUURUS 0,05mm 0,1-0,3mm Pikliku kujuga Kinga kujuga Vibur Ripsmed EHITUS Rohelist värvi Suuava Silmtäpp Suuväli Kloroplastid Rakuneel Fotosünteesib toitained ise, sest tal on Toiduks on bakterid. TOITUMINE kloroplastid. Liigub viburi abil. Liigub ripsmete abil ja kasutab LIIKUMINE silmtäppi valguse leidmiseks. PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes
· Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapiima kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. · Kinglooma keha katavad ripsmed, mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikrakkudes on koloroplastid. · Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. · Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad.
bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi. Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad valmistada juustu, jogurdit ja muud sarnast, nad eritavad keskkkonda piimhapet, mis pärib teiste bakterite paljunemist. Kingloom Kinglooma tähtsamad kehaosad on ripsmed, suuväli, rakusuu, rakuneel, toitekublik, rakupärak, tuikekublikud, loomekanalid. Seened Üldtunused: neil on seeneniidid e. hüüfid, seeneniidistik e. mütseel, paljunevad eostega, on heterotroofsed organismid, neil puudub võime aktiivselt liikuda, moodustavad omaette seeneriigi, ei vaja valgust, lagundajad. Pärmseened toituvad orgaanilisest ainest (suhkrust). Nad paljunevad: soodsates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
