Teadustöö [VII] Uurimistöö eetika Eetilised normid teaduses Kõik algab siiski eetilistest üldnormidest (ära valeta, ära varasta, ..., jne.) Objektiivse tõe taotlemise vajadus, hoolimata isiklikest suhtumistest Aristoteles: "Platon on küll mu sõber, kuid tõde on kallim" Üldnõuded uurimistööle (1) Plagiaat (teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata) on lubamatu! Tsiteeritakse vajalikus mahus, mitte seda ületades Teistes uuringutes saadud andmete kasutamiseks või analüüsiks peab olema vastava uuringu autorite nõusolek Uuringus osalemise tingimused peavad olema uuritavaile teada Üldnõuded uurimistööle (2) Uuringus osalemine peab olema rangelt vabatahtlik. Uuritaval peab alati olema õigus loobuda osalemisest Uuritavate isikuandmete anonüümsuse tingimusi tuleb kindlalt järgida
õpetati tantsu, laulu, muusikat. Laulud olid pühendatud tüdrukutele, mistõttu arvatakse, et sappho oli lesbi. Kristlaste pühakiri on piibel. Prantsusmaa eepos- rolandi laul. Hispania eepos- laul minu cidist. Saksamaa- nibelungide laul. Anglosaksi Beowulf. Venemaa- lugu igori sõjaretkest. Roosiromaan- armastusest ja elust. Rebaseromaan- loomamaski taha peideti tekelikke inimesi, kaval seiklusjutt. Rüütliromaan- viidati algallikale, ilukirjanduslik. Autor lõi oma maailma. Tristan ja isolde- isolde oli määratud naiseks kuningapojale. Teekonnal kuningapojani anti talle kaasa võlujook, mis pidi noored esimesest silmapilgust armuma panema. Tristanile anti käsk isolde turvaliselt kohale toimetada. Teekonnal aga jõid kaks eel mainitud noort selle võlujoogi ära ja armusid. Nende teed läksid lahku, kuidas armastas kestis. Kuuldes teineteise surmast hiljem, surid nad mälemad kurvastusse. Nende armistice
f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i
Tööindu, avastamisrõõmu ja sisukaid uurimistöid! 1. MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD Selleks, et uurimistööd konkreetsemalt tutvustama hakata ja samm-sammult uurimistöö etappe kirjeldada, peab teadma mõningaid teadustöödega seotud mõisteid. UURIMISTÖÖ õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele. Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda panust. Õpilase uurimistöö põhieesmärkideks on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tulemus- kirjalikku aruanne sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne
probleemidele. Informatsiooni saab otsida raamatukogust, erinevatest teaduslikest ajakirjadest ja artikklitest. Samuti elektroonilistest andmebaasidest, mis on kaasa aidanud kiiremale informatsiooni levikule globaalselt ja lihtsustanud selle kättesaadavust. Psühholoog peaks informatsiooni kogumisel jälgima, kas saadav info on usaldusväärne ja teaduslik ja alati tuleb viidata saadud informatsiooni kasutades informatsiooni algallikale. Järgmine vajalik oskus psühholoogiks olemisel on suhtlemisoskus. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Psühholoog peab suhtlema klientidega ja ta peab seda tegema hästi, et
ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis?” Tervislik toitumine Siis kui emal käivad nood tervisliku toidu hood ja menüü on maltsa täis, lapse käsi kehvalt käib. Supp on nõgestest ja mage, magusast on maja lage, porgand, kapsas, peet ja salat toorelt, külmalt, õhtuks päevaks, kala ka veel - oh sa pagan, küll need lapsed päevi näevad!
disain. Filtrid ja eelvõimendid Ajalooliselt on suurem osa kommertshelivõimenditest sisaldanud keerukaid filtri- ja toonikohandamisskeeme, kuid neid oli vaja, sest tihti oli sisendsignaal ja kõlarid kehva kvaliteediga. Viimase kahekümne aasta jooksul on need hakanud kaduma odavama otsa kodustest võimenditest, tänu tänapäeval tihti eksisteerivale kõrgekvaliteedilisele (digi)signaalile. Ka audiofiilid nõustuvad, et heli peaks olema võimalikult sarnane algallikale ja ei tohiks sisaldada (lisatud) moonutusi. Edasised arengud võimendi disainis Solid State-võimendid vs lampvõimendid Ka mitmed aastad peale SS-võimendite välja töötamist ei olnud neist tulenev helikvaliteet võrreldav lampide suurepärase heliga. See viis audiofiilid arusaamale, et lampide hea helikvaliteet on just tänu lampide tehnoloogiale endale. Aastal 1972 avastatud TIM ja selle likvideerimine viis SS-võimendite heli hoopis teisele tasemele
Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis. Plagiaadi vältimiseks tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui : kopeeritakse teise autori täpset sõnastust refereeritakse teise autori ideid kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte jne. Probleemid on Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast
diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. Igal joonisel peab olema joonise sisu avav allkiri (kaldkirjas). Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale. Joonisel kasutatud tähised tuleb lahti seletada kas joonise väljal või tekstis. Kõikidele töös kasutatavatele joonistele tuleb eelnevas tekstis viidata, näidates joonise numbri, mis eraldatakse ülejäänud tekstist ümarsulgudega, nt. (joonis 3) või (vt. joonis 16). 7 Joonis 8. Gümnaasiumiastme õpilased saavad teadmisi kanepist ja selle mõjust kasutamisel. Valemid
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (...”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist.
Viide Pealdis; Pealdis; Office 2007: ViitedLisa Viited Lisa pealdis) pealdis) Igal joonisel peab olema joonise sisu avav pealkiri. Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale. Joonisel kasutatud tähised tuleb lahti seletada kas joonise väljal või tekstis. Kõikidele töös kasutatavatele joonistele tuleb eelnevas tekstis viidata, näidates joonise numbri, mis eraldatakse ülejäänud tekstist ümarsulgudega, nt. (joonis 3) või (vt joonis 16). 8 Näide Joonis 8. Kasumi maksimeerimine lühiajalise tootmise korral (Türk, V. Turumajanduse alused, Tartu, 1998, lk. 234).
tööväline tegevus muus valdkonnas (ühiskondlik elu, kultuurivaldkond), mida õppija peab vajalikuks lisada; sellest saadud oskused ja kogemused. 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded Õppija lõputöö peab vastama eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad eetilised reeglid, mida tuleb lõputöö koostamisel arvestada. Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. Mõne teise uuringu raames kogutud avaldamata andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel). Tuleb tagada, et uuring ei põhjustaks selles osalejatele mingisugust kahju (ei füüsilist,
Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa ehk väljajäetavad (autori arvates liigsed) lauseosad või sõnad asendatakse kaldkriipsude vahel mõttepunktidega (/…/). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses. Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse
55 Interneti kui infovahetamiseks mõeldud keskkonna puhul unustatakse tihtipeale elementaarsemadki autoriõiguse reeglid, kuna võõraste kätega loodud materjali on väga lihtne kopeerida ja edasi juba oma nime all levitada nii teksti, pilte kui multimeediaelemente saab Internetist kopeerida vaid mõne hiireklõpsuga. Pille Juurikas uuringus intellektuaalse omandi kasutamise kohta selgus, et õpilased viitavad suhteliselt vähe oma töödes autorile ja algallikale. Plagiaat on võõraste mõtete, ideede või andmete kasutamine ilma korrektse viitamiseta. Plagiaat on karistatav nii tahtliku tegevusena kui ka viitamisreeglite mittetundmise tõttu.56 Viidata tuleb kahel põhjusel:57 1. selleks, et välistada autorikaitset käsitlevate õigusaktidega vastuollu sattumist; 2. töö lugeja peab saama võimaluse kontrollida andmete õigsust ja jälgida autori arutluskäiku 3
· Nii olemasolevate kui ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. · Tohutust materjalihulgast tuleb selekteerida antud teema käsitlemiseks kõige olulisem. Uurimistööle esitatavad eetilised nõuded Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid. · Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viita- mata. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
Kas tehakse finalismi eeldus? Hinnangunihete probleem (erinevatel ajastutel erinevad hinnangud) 2. ajahamba kaalutlus – võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine üha raskemaks? (värv kahvatub ja praguneb jne) 3. episteemiline kaalutlus - “Mida suurem ajaline distants meid eraldab kirjandusnähtusest … seda vähem toetub hinnang algallikale endale ja seda tähtsamat rolli etendavad kõiksugu vahendajad – kriitika, ajakirjandus, koolikäsitlus...“ 3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Kuigi ajaproovi pooldajad peavad hinnangunihkeid loomulikuks, siis loogiliselt võttes hinnangunihked mõnevõrra raskendavad kindlaks tegemast seda, kas mingi kunstiteos on ikka ajaproovi läbinud. 4. Milles seisneb finalismi eeldus?
Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]. Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21].
tuvastada kauba autentsust ja kvaliteeti. (Sherinian, s.a.) Keskajal hakkasid ka Euroopa kaubanduse gildid kaubamärke kasutama. Näiteks kellameistrid olid ühed esimesed, kes antud tava omaks võtsid. Üsna ruttu järgnesid kõik teised tootjad, k.a paberitootjad, kes lisasid paberile vesimärgi. Pudeli- ja portselanitootjad järgisid eeskuju, mis oli mõjutatud Hiina portselanist, kus märgistus uuristati otse algallikale. (Ibid) Tähistuste ja sümbolite kasutamine levis massiivselt, kasutades uusi ja loovaid võtteid. Kellade märgistus söövitati metallile, dokumentidel ja väljaannetele lisati vesimärk; kangasse ja tekstiili kooti sümboleid ning isegi leib ja küpsetatud kaubad olid märgistatud. (Ibid) 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. 1870 võeti vastu föderaalse kaubamärgi õigusakt
andmete, meetodite seast niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisele. 1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka üliõpilastöid: · Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse, üliõpilase nimi avalikusta- takse. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel).
5. empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades; koostöö- ja konfliktilahendusoskus; 6. allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine. Kolmandas kooliastmes tuleb omandada uurimistöö koostamise kogemus. Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda tööd, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Kodu-uurimistöö temaatika on oma kodukant (nii ajalugu kui ka tänapäev, nii loodus- kui ka inimkeskkond). Põhikoolis kirjutatav uurimus ongi oma olemuselt kodu-uurimistöö. Teema valik Teemad võiksid olla järgmised: Minu klass Minu kool Minu ema töökoht Minu kodu jne Kodukoha tuntud sportlane (sportlased) Minu õpetaja
annaabi.ee 
