tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsertmeistriks sai Samuel Lindpere. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethoveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi
1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde. IV üldlaulupeol Tartus (1891) üks üldjuhte. Dresdenis õppis instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus elama Tartusse. Asutas üliõpilaste, keskkooliõpilaste ja kooliõpetajate sümfooniaorkestri. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Ta töötas klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906
09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent .IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethooveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid
muusikakriitik. Ta sündis kõrtsmiku peres ja tänu sellele kuulis lapsepõlves palju rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest
Esmakordselt esinesid ka naiskoorid , kuigi väikse möönudsega, neil lubati osa võtta ainult võistulaulmisest. Isegi Vene ajalehed hindasid laulupeo kunstilist külge kõrgeks, kuid nurisesid selle üle,et peol kasutati eesti keelt. 19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.Olenemata sellest, et Eesti kuulus tol ajal Vene tsaaririigi koosseisu ei mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse. Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu. Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R.Kreutzwald, J.Köler, C.R.Jakobson, J.Hurt, A.Weizenberg ning A.Adamson.
korraldajatest ning üldjuhtidest. Sellel laulupeol kanti ette ka üks tema laul segakoorile nimega “Laul rõõmule”. Läte proovis sisse saada ka Peterburi konservatooriumisse. Aga paraku ei vallanud ta piisavalt hästi vene keelt ning samuti oli tema vanus liiga kõrge (35). Selle asemel läks ta õppima Saksamaale Dresdeni konservatooriumisse koori kompositsiooni õppima. Nii toimetades sai temast esimene eestlane, kes on saanud oma hariduse Lääne-Euroopas. Seal õppis ta 1895 - 1897 (Peetsalu 2004: 62-64). II Eluperiood 1900. aastal tuli A.Läte Tartusse elama, kus talle ka pandi ette asutada sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhiks. Läte loomulikult võttis ettepaneku vastu ning esimene kohtumine toimus Eesti Üliõpilaste seltsi juures (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)2 . Peagi toimuski esimene kotsert Baltisakslaste seltsimaja saalis Bürgermusse. Esitati Sümfooniaid Schubert’i ja Hydn’i repertuaarist, kaks ooperiavamängu ning
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.
koorilaulu ja pillimängu arngut(Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jt).Ilmusid esimesed eestikeelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni `` Eesti laulik``, Hermanni koorilaulu kogumikud ja jakobsoni``Wanemuine Kandle Haeled``)1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine, Tartus ja Estonia , Tallinnas. 6.Liedertaffellik laul tähendab tõlkes laua laulu, tuli sellest, kui mehed kõrtsis laua ümber laulsid, või noh vindisena tõmbab ikka muusika käima, nagu teate. On homofooniline (soolohääl ja saatvad hääled) ja kvadraatne (paarisarvulised taktid, read), lihtsakoeline, saksik, hale ja härdameelne laul. 7.Cimze seminar läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar 1839 .49 tegutses ja 1849 1849>90 Valgas Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant. õppetöö kestis kolm aastat.
Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik
"seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning
RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori
August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas
sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu
õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet
rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on
olustikumaalile. Seotud rahvusliku liikumisega. ·August Weizenberg- 1837-1921. Eesti rahvusliku skulptuuri looja. 1913. aastal kinkis Weizenberg oma "Koidu ja Hämariku" Estonia teatrile, mis pandi kaunistama teatrimaja punast saali. ·Lydia Koidula- 1843-1886. Oli eesti kirjanik. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tegev Postimehes, Vanemuises. ·Aleksander Kunileid- 1845-1875. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. ·Friedrich Saebelmann-1851-1911. Helilooja, koorijuht, pedagoog, kirikuorganist. Üks esimesi, kes hakkas kirjutama soololaule. Kirjutas rõõmsamaid rahvuslikke laule. Nt ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ema süda". ·Karl August Hermann- 1851-1909. Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Andis välja muusikalist ajakirja
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
