Läbi aegade seltskonnaelu keskus . Läbi ajaloo säilitanud oma vana funktsiooni. Jõulupuu. Raekoja plats on ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Tallinn oli Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht . 10.-11. sajandil kerkis eesti kaupmeeste ja käsitööliste linna taoline asula. Raekoja platsi juurde kerkisid ka elamud. Majade ehitust soodustas paekivi suur varu. Raekoja platsi nimi Esmakordselt 1313. a.-l ladinakeelse nimega Foro. Alamsaksakeelse nimega market. Hiljem nimetati ka Vanaks turuks ning ka Uueks turuks. Alles 1923 aastal sai Raekoja plats oma ametlikult kinnitatud nime. Tartus asub samuti Raekoja plats Tartu raekoja plats Klassitsistliku hoonestusega. Purskkaev ,,Suudlevad tudengid". Peale 1775. aasta hiidtulekahju hakkas Tartu omandama oma tänapäebvast ilmet. Keskajal linnavõimu keskus Raekoda.
põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17.sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad · Pandi alus kirikukeelele
kõnekamaks tõendiks selle kohta on Põhja-Eesti, eriti Tallinna kiviarhitektuur. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hilisemal ajal ka Madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Kõige tähtsam on Niguliste kiriku Bernt Notke suurejooneline maal ,,Surmatants", millest on säilinud vaid väike osa. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimma provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Ilma selle teoseta ei teaks me tänapäeval pooltki nii palju. Keskaja kultuur jättis Eesti ajalukku väga palju, alustades koolihariduse andmise algusest, lõpetades kunstiga. Ilma keskajata poleks Eesti kultuur pooltki selline, sest oli just keskaeg see, mis nii palju mõjutas kogu edaspidist elu nii linnas kui ka maal. Mina
Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Arvatavasti oli Russow eestlane, kroonika põhisisuks oli Liivi sõda, kuid on kirjendatud ka Vana-Liivimaa sõjaeelset eluolu. Kroonika on vaadeldava ajajärgu tundmaõppimise põhiline allikas. Muutke teksti laade
Vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma. Poiss suri katku ja palus, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks- nn. Susi kapital. S. Wandradt- Niguliste kiriku õp, kes pani kokku luterliku katekismuse. J. Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutustaja, eestlane kes tõlkis Wandradti katekismuse eesti k. B. Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B. Notke- "Surmatants". H. Rode- Lübecki maalija, tegi Niguliste kiriku tiibaltari. M. Sittow- renessansiaja maalija.
VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus.
aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elunormiks. Russow ise oli öelnud: "Kui mõne piiskopi sohinaine oli vananenud
Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika · XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika". · Esitrükk ilmus 1578.aastal, mis populaarsuse tõttu sai ka teise ja kolmanda väljaande. · Kroonika põhisisuks on Liivi sõda ja ka sõjaeelne eluolu. · Põhiline selle ajajärgu tundmaõppimise allikas KASUTATUD KIRJANDUS · Mäesalu,A, Lukas, T, Laur, M, Tannberg T "Eesti ajalugu I" Avita, Tallinn(1997) · http://www.google.ee/imgres? hl=et&tbm=isch&tbnid=Bpa0rXxyEtzdlM:&imgrefurl=http://www.paideyg
tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal 15 WANRADT KOELLI KATEKISMUS (1535) 16 REFORMATSIOONI TAGAJÄRJED
tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal 15 WANRADT KOELLI KATEKISMUS (1535) 16 REFORMATSIOONI TAGAJÄRJED
·G. Kettler Liivimaa ordumeister ·Magnus Taani kuningriigi prints ning 1570-1577 Liivimaa kuningas ·Ivo Schenkenberg Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka ·S.Batory Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani ·Gustav II Adolf Rootsi kuningas 1611-1632 ·Karl XI Rootsi kuningas 1660-1697 ·B.Russow Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
Koell.Wanranti ja Koelli katekismus trükiti Saksamaal 1535.aastal,vasemal pool alamsaksa-,paremal pool eestikeelne tekst.Seegi raamat keelustati Tallinna rae korraldusel seal leiduvate "rohkete vigade tõttu." Mingil ajal hakkas kloostrikoolide tähtsus langema,mille põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid.Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja. 16.sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Baltasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika,"mis oli Eesti keskaja tähtsamaid allikaid.Kroonika esmatrükk ilmus 1578.aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.Tallinna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid,mis on säilinud tänapäevani.Arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda,jõukate
üldrahvalikuks muutmiseks Välismaa ehitusmeistrite vahendusel jõudsid eestisse erineva päritolu ja iseloomuga arhitektuurivormid ning dekoratsioonid ( tallinna kiviarhitektuur iseseisev ehituslooming) Maalikunstis ja puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige saksamaa maalikunstis tähtsamaks alandusvormiks seinamaalid Eesti keelse trükisõna algus - Jumalateenistuse käsiraamat, Luterlik katekismus 1535 Rahvakeelsed jutlused - alamsaksakeelse Liivimaa provintsi kroonika Liivi sõda (1558-1561) Osapooled: Saksa ordu, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Põhjused: · Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel · Uute territooriumite vallutamine · Kaubateede hõivamine Tagajärjed: · Liivis saab otsa ordu · Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale, Põhja-Eesti Rootsile ROOTSI AEG Majanduslik olukord
Arhitektuur. Eesti iseseisva ehitusoomingu kõige kõnekam tõend on P-Eesti ja Tallinna kiviarhitektuur.- suurepärased hilisgootika ühiskondlikud hooned ja elamud, mis on säilinud tänapäevani. arhitektuuri õitsenguajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks on seinamaalid. 1520-1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris. Russowi kroonika. XVI saj teisel poolel kirjutas Talllinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse '' Liivimaa provintsi kroonika'', mis oli eesti keskaja üks tähtsaimaid allikaid. esitrükk ilmus 1578.Põhisisuks oli liivi sõda. Arvustas aadlike ning juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. LIIVI SÕDA Juba XV sajandi viimasel veerandil olid läänemerd ümritsevates maades hakanud toimuma poliitilised nihked. Keskvõimule allutatud suurriikide nagu Venemaa, Poola- Leedu, Taani ja Rootsi kujunemine teravdas XVI saj keskpaigas iseäranis küsimust ülemvõimust Balti merel
kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika". Esitrükk 1578. 21. Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja põhjused: Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta). Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis
kohanimesid. (näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis.
kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika". Esitrükk 1578. 21. Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja põhjused: Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta). Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis
-Kihelkonnakirikute tekkisid suures osas maahärrade- piiskoppide ja saksa ordu- algatusel. Lähtuti esmajoones muinaskihelkondadest. Kus need liiga suureks osutusid, jagati väiksemateks uute kogudusekirikutega. Arvatakse, et eesti kihelkondlik jaotus kujunes põhijoontes välja 13. saj lõpuks ja muutus keskaja jooksul suhteliselt vähe. -Eestikeelse kirjasõna sünd. Tänaseni säilinud katkendid oörinevat 1530. aastatest. Tallinna oleviste kiriku jutlustaja koostas alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille pühavaimu pühavaimu õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus eesti-saksa paralleeltekstiga 1535 aastal. Väidetavate eksimuste tõttu luterliku teoloogia vastu lasi tallinna raad kogu raamatutiraazi hävitada. Reformatsioon Liivimaal: -Luterliku jutustamise algus Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520.aastate algul. Sellele aitavad kaasa tihedad kontaktid põhja-saksa hansalinnadega. Liivimaa
20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati). Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde. Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal. Hans Susi: Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega. Suri katku. Balthasar Russow: Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Kirjutas alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika", mis oli Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. 1578. aastal ilmus esimene trükk. Kritiseeris aadlikke ja vaimulike priiskavat elu, juhtis tähelepanu talupoegade raskustele. 21. Liivi sõda 1558-1583 (Venemaa, Poola-Leedu, Taani, Rootsi) Sõja põhjused: Vana-Liivimaa sisemine nõrkus (väikeriikide killustatus, sõjaliselt naabritest nõrgemad, kodusõda Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel.
tekstiga. Esimene kindlasti teadaolev eestikeelne trükis. Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal. Vasemal pool alamsaksa, paremal pooleestikeelne tekst. See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi. Bernt Notke Pühavaimu kirikus ,,Surmatants." Balthasar Russow kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika," mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikid. See ilmus 1578. aastal Rootsis Rostockis. Autor oli Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Liivi sõda Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis tungida ida poole; Poola kogus võimsust koos Leeduga. Moskva suurvürstiriigi piirid laienesid Liivimaani. Kõik tahtsid ülemvõimu Läänemerel. Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine.
(näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis.
Teated esimesest eestikeelsest trükisest pärinevad 1525. aastast Lübeckist - Lübecki raad püüdis reformatsiooniideede leviku piiramiseks kõrvaldada käibelt luterliku sisuga usulist kirjandust. Päevaraamatusse on tehtud sissekanne, et Lübecki raad pani "Kuldsarve" kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles (ac estonico). 1530. aastatel koostas Tallinna Oleviste kiriku jutlustaja Simon Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus kahes keeles 1535. aastal. 28. Reformatsioon Liivimaal: Luterliku jutlustamise algus Liivimaal- Saksamaalt jõudsid reformatsiooniideed Liivimaale kiiresti - Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520. aastate algul. Leviku soodustajaks on peetud liivimaalaste elavat läbikäimist Põhja-Saksa hansalinnadega, kus Lutheri mõju sai tuntavaks alates 1521. aastast.
(näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis.
annaabi.ee 
