Peamine harmoniseerimise alane õigusakt on nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (nn süsteemidirektiiv). Direktiiv puudutab kolme aktsiisi alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi. ) Aktsisiipolitika(Maksupoliitiliste otsuste tegemisel lhtutakse enamasti vajadusest mingi kauba tarbimist piirata ja/ v riigitulusid maksimeerida.) Aktsiisisüsteemi peetakse limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei uleta 10-15; · limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei leta 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. ATKEAS ulesehitus Üldosa: Üldmõisted
Aktsiisid Eesti on aktsiisid kehtestatud kütisele, tubakatoodetele, alkoholile ning alkoholi- ning karastusjookide pakenditele. Alkoholi aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud,teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Alkoholiks leotakse üle 1,2 % sisaldusega jooki ehk 1,2 mahuprotsendilise etanooli sisaldusega jooki v.a õlu, mis algab juba 0,5 % -st. Tubaka aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaksringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid, sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Kütuse aktssisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennuki petroolbensiin, mootorikütusena kasutatav vedel-ja surugaas,mootoriõli, kerge kütteõli,nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid.
4) millelt või millega märgistatud a.kaubalt on tekkinud a.maksu kohustus ning mis tagastatakse a.kauba müügikeelu tõttu peale uue maksumärgi kujunduse kehtestamist. A. maksukohustus tekib: 1) a.kauba tarbimisse lubamisel 2) teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eeestisse toimetamisel 3) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ilma ajutise aktsiisivabastuseta 4) a.kauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel Aktsiisiga maksustamise periood: 1) kalendrikuu 2) lühem kui kvartal Aktsiisiladu peab vastama järgmistele tingimustele: 1) territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega 2) ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudel mitteärilistel eesmärkidel kasut. Ruumidest 3) territooriumi kasutamise ainuõigus on a.laopidajal või reg.kauplejal maakasutusõigust kinnitava dok. Alusel 4) sisse-ja väljapääsudele ning mahutitele peab olema võimalik paigutada tollitõkendit
• kes kannab tegelikku maksukoormust (lõpptarbija) ja kes sellest otsusest võidab, • kui suure osa moodustab kaup tarbija ostukorvist ja kui oluline see kaup tarbijale on, • millised on selle kauba vm maksuobjekti omadused, millised maksu kehtestamise v maksumäära tõstmise tagajärjed jne. 1 9. Milliseid aktsiisisüsteeme te teate? Iseloomustage lühidalt. limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vähemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kütus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ületa 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. 10. Nimetage mõni aktsiisiga sarnane maks ja põhjendage oma valikut, miks ta on sarnane? Käibemaks-kuna ka aktsiis on kaudne maks. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu
liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, aga ka rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja õhusõidukitele. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb teil esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 1.4 Aktsiisid Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe
Eestlased ja mina Eesti ja ka eesti rahvas on tihti selline nimetus, mis kusagil mujal maailmas tekitab küsitavust. Minu arvates on eestlased väga vinguvad, ega taha asju omaks võta, nagu näiteks alkoholi aktsiisiga, tõstatati suur protest, kuid tulemust andmata. Me nõuame igalt poolt kasu, ise midagi panustamata. Muidugi leidub meil ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi. Kindlasti ühed sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti imekaunist loodust, mida turistid külastama tulevad. Muidugi minu arvates on suureks probleemiks eesti noored. See kuidas nad märatsevad
toimetatav kütus (kehtivad koguselised piirangud ja samuti nõuded paagi kohta). Eraldi sätted on kehtestatud diplomaatidele ja NATO aktsiisivaba kütusega varustamiseks. KÜTUSEAKTSIISI TAGASTAMINE Kütuseaktsiis tagastatakse teise liikmesriiki lähetatud tarbimisse lubatud kütuselt (kui täidetud on kõik nõutavad formaalsused) ja diplomaatide ning NATO poolt soetatud aktsiisiga maksustatud kütustelt. Tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt, mis eksporditakse, aktsiisi ei tagastata. KÜTUSE TOOTMINE Kütuseid on üldjuhul lubatud toota ainult aktsiisilaos. Väljaspool aktsiisiladu on kütuseid lubatud töödelda laevavarustajal ja kütusekäitlejal. Samuti on kütust lubatud töödelda tollikontrolli all töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuril või
kilekottide kasutamine on langenud 90%. 2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS Täna kasutatakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 200 kilekotti aastas, mille tarbimiskogused on läinud ilmselgelt liiga suureks. Paraku selle asemel, et ühte kilekotti kasutada 10-20 korda, 8 kasutatakse seda üldjuhul 1-2 korda ja see on ka põhjus, miks seda raiskavat tarbimisharjumust proovitakse aktsiisiga muuta. Teiste riikide kogemus näitab, et kilekottidele määratud aktsiis on nende kasutamist vähendanud ca 80% .6 Keskmiselt kulutab Eesti elanik likekottide ostmisele umbes 6 eurot aastas, mille eest ta saab osta umber 8 korduvkasutatavt plastkandekotti või riiest tehtud kotti, mis temal piisab, et kasutada kogu aasta jooksul. (Peeter Eek, 2016) Keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutamine (nt riidest kott) võib olla isegi kokkuvõttes säästlikum
selleks saadakse? Kas elu ilma sihita, on elamist väärt? See on mõte, mille üle juurdles Faust kogu oma elu jooksul. Ta oli hingelt filosoof, kes oli pettunud oma eksistentsis, kuna tal oli nii vähe inimkonnale pakkuda. Raske on võrrelda seda seisukohta tänapäeva esimese maailmaga, sest on riigijuhid, kelle ülesandena elanike elujärje parandamine puudutab meid kõiki kaudselt, teisalt on paadunud alkoholisõbrad, kelle kohus on täita riigikassat aktsiisiga. Ükski inimene ei ole sihita, kõigi tegudel on tagajärg ja tulemus. Näiliselt kuritegelikuks olemine lõhestab meie ühiskonda, kuid selle tulemusena leiab tööd õigussüsteem. Arenenud riikide ühiskond on tervik, see on kui yin yang, kaks vastastikku jõudu, kus ühe puudumine välistab teise olemuslikkuse. Kolmanda maailma elanikud ei võimalda palju oma eksistentsiga maailmale pakkuda, kuna neid piirab liigne isoleeritus ülejäänud maailmaga.
Samuti tuleb pidada käibemaksuarvestust, arvutada ja tasuda käibemaksusumma ning säilitada tehingute dokumente ja esitada vastavaid arveid. Käibemaksu üldine määr on 20 % kauba või teenuse maksustavast väärtusest. Tollimaks ja aktsiisid Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest. Lisaks tollimaksule tuleb teil tasuda käibemaks ning olenevalt kauba liigist vajadusel ka aktsiis (kui on aktsiisiga maksustatav kaup - alkohol, tubakas, mootorikütus). Mihkel Peips Töötuskindlustusmakse Töötuskindlustusmaksu on vajalik selleks, et kindlustada töötaja töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Töötuskindlustust tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu ning füüsilisele isikule lepingu alusel makstud tasu pealt
kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ning mis laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse. 44. Maamaksu tasumise tähtajad Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühe korraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 45. Millised kaubad ja mida maksustatakse aktsiisiga. Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol. Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol).
korraldamine teatud tingimustel). Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul. Aktsiisid Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse. Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted, kütus ja pakendid. Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks
Riigi poolt puudub korrektne analüüs seoses aktsiisi tõusuga, ei ole läbi mõeldud inimeste käitumised ning teod, mis tulenevad seoses järsu hinnatõusuga, kuid palk on väike ning samas ei ole analüüsitud ka kasumisi, mida võib tuua aktsiisi tõus ja kas üldse toob. Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Fakt on see, et kütuse aktsiisiga tõsevad hinnad ka teistes valdkondades. Formaalne analüüs „Käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituvad sinuga“ Juhtum on vastuolus Kuldse Reegliga. Kuna lubati toetuste suurenemist, siis selle jaoks tuli tõsta aktsiisi, et täita tühjad augud riigi rahakotis. Kuigi lubadus sai täidetud, ei räägitud sellest mis kahju tuleb aktsiisi tõusust. Sellise otsusega ei saa kasu kumbki pool, kuna hinnad
Tolliga puutute kokku juhul, kui tegelete kaupade eksportimisega ühendusevälistesse riikidesse (Euroopa Ühendusest väljapoole) või importimisega ühendusevälistest riikidest. Kaupade sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri tolliformaalsuste käigus tuleb teil tasuda kaupade eest tollimaks. Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest. Lisaks tollimaksule tuleb teil tasuda ka käibemaks ning olenevalt kauba liigist vajadusel ka aktsiis (kui on aktsiisiga maksustatav kaup - alkohol, tubakas, mootorikütus). Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestada ja tasuda 1,4% (tööandja töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasult (näiteks 1000-eurose tasu puhul tasute töötaja eest töötuskindlustusmakset 14 eurot). Lisaks sellele tuleb tööandjal kinni pidada ning tasuda
Raskeveokimaks – seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2]. Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2]. 1.2. Kohalikud maksud Müügimaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas [3].
eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifi vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes
Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. Alkoholiaktsiisi olemus Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga. Toode Aktsiisimäär Aktsiisimäär Ühik alates 01.01.2012 alates 01.01.2013 Õlu 5,70 eurot 6,00 eurot etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris Kääritatud jook või 33,30 eurot 34,97 eurot hektoliiter
ole enam kasutatav. Talvine diislikütus on sellest puudusest vaba, kuid halvemate määrimisomaduste tõttu põhjustaks tema kasutamise soojal aastaajal toitesüsteemi detailide kiiret kulumist. Eestis ei tohi vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel kasutada sõitjate või kauba veoks ette nähtud sõiduki (sh sõiduauto) diiselmootoris kerget kütteõli. (Põhjus on kõigepealt maksupettuse vältimine, sest kütteõli ei maksustata aktsiisiga ja kvaliteet ei vasta mootorikütuse omale). Mootorist ei tohi kütust (ka määrdeainet ega ka jahutusvedelikku) silmaga nähtavalt lekkida. Lekkiv kütus võib põhjustada põlengu! Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 3 LIIKLUSKINDLUSTUS Tuntakse kahte sõidukite kindlustusliiki: kohustuslik ja vabatahtlik (kaskokindlustus). Liikluskindlustus on kohustuslik. Mootorsõidukijuhil peab olema kaasas ja ta peab esitama
maailmas, kuid suur rõhk sõjatööstuse ja –tehnika arendamisele võtab ära suure osa riigieelarvest. 3 Venemaa maksusüsteem Vene Föderatsioonis on kehtestatud järgmist tüüpi makse ja lõive: (Maksud Venemaal 2015) Föderaalsed maksud ja lõivud – kehtestatud maksukoodeksi alusel ja on kehtivad kogu riigis: 1. käibemaks – 18% 2. aktsiisid (aktsiisiga maksustatavad kaubad – etüülpiiritus, alkohoolsed joogid, tubakatooted, autod, bensiin, diiselkütus) 3. ettevõtte tulumaks – 24% 4. dividendidena saadud vene firma tulu vene firmalt ja füüsilise isikuna (VF resident) – tulumaks 9% 5. välismaise firma tulu saadud vene firmalt, ning samuti vene firma saadud tulu välismaiselt firmalt – tulumaks 15% 6. füüsilise isiku tulumaks – 13% 7
Kahtlemata tuleb Eestil ühinemisel Euroopa Liiduga maksud harmoneerida, kuid samas peab ka arvestama maksukandja ostujõudu. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ning varasid (Tammeraid, 1999). Nagu tabeli 2 andmetest selgub, on enamikus Euroopa Liidu riikides tulu inimese kohta aga ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. Seetõttu on raske ette näha, et Eestis kaoksid teatud elanike grupid, kes kalduvad aktsiisiga maksustatavaid kaupu ostma illegaalsetest müügikohtadest. Pigem võib selline situatsioon põhjustada illegaalse majanduse kasvu. Eesti maksupoliitilised eesmärgid lähiaastateks näevad ette üldise maksukoormuse teatavat vähenemist, mis saavutatakse just tänu muudatustele nii ettevõtete tulu maksustamisel kui ka üksikisiku maksuvabas tulumääras (Riigieelarve, 1999). Kui aga vaadata maksude struktuuri, siis
2002. aastal tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni. 5.7. Toiduainetetööstus Toiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni) piimatooted (2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga maksustada. 5.8. Tekstiilitööstus Kiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12 % tööstustoodangust ja 30 % ekspordist, siis praeguseks on selles osakaal mõlemas vallas taandunud 2 %le. Suur osa tootmisest on kolinud Ida- ja Kagu-Aasia odavamatesse riikidesse. 5.9. Keemiatööstus Jaapan tootis 2002. a etüeleeni 7,15 mln tonni, 2,8 % vähem kui aasta varem.
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole.
· Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu · Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtunud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. KÄIBEMAKSUSEADUS1 Vastu võetud 10. detsembri 2003. a seadusega (RT I 2003, 82, 554), jõustunud vastavalt §le 50 7. 12. 2005 (RT I 2005, 68, 528) 1. 01. 2006, osaliselt 1. 01. 2007, osa muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1. 11. 2005 ja nende jõustumiseaeg on 23. 12. 2005 § 15. Käibemaksumäärad
MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 29 RP089 (2009/2010) § 3. Aktsiisi laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse. (2) Aktsiis makstakse täiskroonides. § 4. Aktsiisimäärad (1) Pakend maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi. (2) Pakendi materjali määramise korra kehtestab keskkonnaminister. § 5. Aktsiisimaksja (1) Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt
või kontserdi korraldamine teatud tingimustel). Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul. Aktsiisid Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse. Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted, kütus ja pakendid. Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks
Toiduainetetööstus Toiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni) piimatooted (2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga maksustada. Tekstiilitööstus Kiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12 % tööstustoodangust ja 30 % ekspordist, siis praeguseks on selles osakaal mõlemas vallas taandunud 2 %le. Suur osa tootmisest on kolinud Ida- ja Kagu-Aasia odavamatesse riikidesse. Keemiatööstus
Ostetavate ja müüdavate tootegruppide, iseäranis kindlate toodete nomenklatuur sisaldab sadu tootegruppe ja tuhandeid erinevaid tootenimetusi. Paljudele tootegruppidele ja toodetele raken- datakse ühenduse siseturu kaitseks sisseveol erinevaid impordi tollimakse. Aktsiisiga maksusta- vatele kaupadele kehtivad lisaks erineva määraga aktsiisimaksud. Toodete mahukas loetelus orien- teerumiseks ja vajaliku info kiireks leidmiseks on need esitatud süsteemselt tollitariiistikus. Eesti Tollitariiistik (ETT) (Estonian Master Tariff System, EMTS) on mõeldud kasutamiseks kõigile,
annaabi.ee 
