Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond ATEENA JA THESSSALONÍKI referaat Tallinn 2014 Arvuti töövahendina 2014 kevad Arvuti töövahendina 2014 kevad Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda lühiülevaade Kreeka pealinnast Ateena ja suuruselt teisest linnast Thessaloniki. Ateena on rajatud Akropolise mäele Vahemere ääres 1.aastatuhandel eKr. 2011. aasta andmete kohaselt elas linnas 3 074 160 elanikku, mis teeb sellest neljanda asustatuma pealinna Euroopas. Thessaloniki asub Therme lahe ääres ning on tuntud kui Kreeka kultuuripealinn. Maavärinaohtude tõttu ei ehitata sinna kõrgeid hooneid. 2011. aastal elas seal 322 240 inimest. Arvuti töövahendina 2014 kevad Ateena Ateena (vt Joonis
Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile Neuschwansteini loss Asub LõunaSaksamaal Füsseni linna lähedal Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II Turismi kõrghooajal külastab Lossi 5000 turisti päevas Eesti turismifirmad, kes pakuvad reise Saksamaale
/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus 4) Kõigi planeedinimeliste jumalate tempel Roomas.-Pantheon 5) Olulised ühiskondlikud hooned(liigid)Vana-Roomas./3/termid,basiilika,teatrid 6) Ehitustehniliselt oluline uus ehitusmaterjal lubjast või vulkaanilisest tuhast ja
Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid Suurim ja tähtsaim jõgi on Doonau Suurim järv Bodeni järv Sademeid 500mm aastas Vegetatsiooni periood kestab 10 kuud Vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Pergamoni muuseum Museum Island Filmmuseum Berlin New National Gallery Kölni katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. 1560 a. Lõpetati kõik ehitustööd Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile
Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka
hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropol Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas.
Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. 1.2 Teatri ehitus antiikajal Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. See oli ehitus, mis oli asetatud poolringina akropolise kallakule. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Amfiteatri ees asus kõrgem tasane plats, kus algul esinesid näitlejad ja asetses koor. See oli orkestra (sellest tuleb meie "orkestri" nimetus). Orkestra taga kõrgendikul oli teine plats, kuhu riputati üles dekoratsioonid
ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks.
Vahemereranniku lähedal Süüria piiri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukos I Nikator umbes 300 eKr. Linnas asub ka Püha Peetruse koobaskirik, mida peetakse maailma vanimaks kristlikuks kirikuks. Ateena Läbi aegade oluline linn Ateena tekkis Kesk Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr.Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Pergamon Pergamon oli riik VäikeAasia loodeosas, mis pärast liidu sõlmimist Roomaga muutus hellenistliku maailma kultuuri, teaduse ja majanduse keskuseks. Aastatel 138–133 eKr pärandati Pergamoni riik testamendiga Rooma riigile.
on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligipääsetav. Sparta, aga asus kahe mäeaheliku vahel, mis tegi Sparta palju paremini ligipääsetavaks, mis tähendas aga omakorda seda, et Sparta pani suuremat rõhku sõjaväele ning selle korraldamisel, samal ajal kui Ateenas olid tähtsamal kohal kultuur ning religioon. Ateena ja Sparta ühiskonnakorralduse peamiseks erinevuseks oli see, et Spartas said
4 Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. 5 Erechtheioni tempel Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee.
seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. Athena Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis väikese tempeliga, mis asub täiesti kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis tempel,valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Tempel on olnud kirik, Türgi armee peakorter, ladu ja valitseja palee Hera tempel on vanim dooria stiilis hoonetest. Ehitatud VII saj. eKr. Tänaseks on säilinud 3
endise värava lammutada ning uue ehitada. Värava ehitust alustati 1788.aastal Preisimaa kuninga käsul ning valmis saadi mõned aastad hiljem 1791. aastal. Pildil on maalitud Brandenburgi värav aastal 1800. (pilt!) Arhitekt, Carl Cotthard Langhans (pilt!), kes oli õppinud hoopiski õigusteadust, matemaatikat ja keeli, kuid arhitektuuri alal oli ta innukas iseõppija, oli see, kes ehitas Brandenburgi värava. Ta on ilmselgelt matkinud Ateena akropolise propüleedi, mis kujutas enesest tseremoniaalset sissekäiku iidsesse Akropoli. Selletõttu hakati nimetama Berliini Spree jõe Ateenaks. Kujuke, triumfivanker võidujumalannaga, valmistati hoopis teise inimese poolt, kelleks oli kujur Johann Gottfried Schadowi (pilt!) aastal 1793. Kuju peegeldab kogu Saksamaa saatust Kõik, mis võiks möödas, andestatud ja unustatud olla, kuid ei ole. (pilt!) Brandenburgi värav ei kuulunud kindluse väravate alla, kuigi ta jääb selle piiride juurde.
saare paleedest? Millest see oli tingitud? Kreeka paleedel ülemises otsas. Dooria stiilis kapiteel koosneb abakusest ja polnud kaitserajatisi ( müüre jne. ) Peloponnesose ehhiinist, joonia stiilis abakusest ja voluudist, korintose poolsaarel oli üsna palju sõdu, seega oli vaja losse kaitsta stiilis abakusest ja akantuselehedega. kuidagi. Seal olid kindlustatud lossid ning linnamüürid. 14. Nimeta Ateena Akropolise tähtsamad ehitised (4tk). Mis 6. Mida tead egeuse skulptuurist? Pisiplastika, kuulsaim reljeef stiilis nad on? Parthenoni tempel dooria stiilis, Athena jne. Naise kujud(jumalannad), mis hoiavad madusid käes. Nike joonia, Erechteioni tempel joonia, Propüleed dooria. maalikunsti. Meieni pole jõudnud paraku peaaegu üldse 15. Mille poolest on kuulus Erechtheion
Templites ohverdati jumalatele ja paluti neid. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Arhitektuur Kreeka arhitektuuri üle võime otsustada peamiselt kreeklaste templite ja avalike hoonete järgi. Need hooned valmistati kivist, sageli marmorist ja paistsid silma oma erakordse elegantsi ning iluga. Hoonete üksikuid osi värviti ja kaunistati skulptuursete kujutistega. Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil, korintose stiil ja joonia stiil. Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud
katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. Willendorfi Venus 25) Ateena- Ateena on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Ateena akropol 26) Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud
aastate romantilist stiili. Branderburgi värav 1791. aastal linna läänepiirile ehitatud Brandenburgi värav on ainus tänini säilinud sissepääs. Omal ajal peeti siin hulgaliselt sõjaväeparaade, tänapäeval aga tuntakse seda väravat pigem kui Berliini müüri langemisega seotud ärevate sündmuste tausta. Kuulus Quadriga neljahobusevankris kihutava võitja kuju on koopia; originaal hävitati II maailmasõja ajal. Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav Friedenstor. Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav
Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka
Ta aitas luua sideme imaginaarse mineviku Kreeka ja tegeliku, oleviku Kreeka vahel. 19.sajandi reisijuhid toetusid Pausaniasele. 19.sajandil taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia ning taastati mõned kohanimed (Nemea). 76.Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. 77.Iseloomustada Lord Elgini rolli antiigipärandi säilimisel ja sellega tekkinud probleemides. 19.sajandil korraldas lord Elgin osa Akropolise kunstiväärtuste Londonisse viimise. Sel ajal valitsesid Kreekas türklased, kes andsid selleks loa. Esmalt algatasid probleemi prantslased, kes kahtlesid türklaste loa kehtimises, prantslaste huvides oli väärtuste endale saamine. 20.sajandil algas Kreeka kampaania nende väärtuste tagasisaamiseks. Ometi on tänu Elginile osa pärandist palju paremini säilinud, kuna türklaste ajal Akropoli ümbruses varastati neid, müüdi, kasutati ehitusmaterjaliks jne
juba vaaraode-eelsel ajal olemas valitud ringkond, kes lubas endale paremaid veine kui teised. Veinide alkoholisisaldus oli sel ajal palju madalam kui tänapäeval, kuid küllalt kõrge selleks, et teha veini kultuuriline väärtus mõistetavaks. Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook. Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose auks veini joomisel. Sokrates on öelnud: "Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab
11.2.2. Brandenburgi värav 1791. aastal linna läänepiirile ehitatud Brandenburgi värav on ainus tänini säilinud sissepääs. Omal ajal peeti siin hulgaliselt sõjaväeparaade, tänapäeval aga tuntakse seda väravat pigem kui Berliini müüri langemisega seotud ärevate sündmuste tausta. Kuulus Quadriga neljahobusevankris kihutava võitja kuju on koopia; originaal hävitati II maailmasõja ajal. Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav Friedenstor. Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav
väärtust. Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsete muusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta, näiteks auhindade jagamine või teenuste eest tasumine. Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud muusikutele püstitatud monumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks tunnistuseks muusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion 5. sajandi teisel poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateena akropolise lõunanõlval. Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses: kithara, lüüra ning aulos
Väljakaevamised ja kujude osa riike (Rootsi, Saksamaa, Paul restaureerimine (Roomas Antonio Getty Museum USAs, Vatikan) on Canova (17571822) abiga) enda kogudesse sattunud friisid ja transport Londonisse (18021804) metoobid tagastanud (samas Louvre'i Kokku kulutas lord Elgin projektile muuseum mitte); 50 000 naela. varad on omandatud illegaalselt; uus Akropolise muuseum tagab Lord Elgini tegevus nende säilimise siseruumis, ilma Viis 75 meetrit friisi, 15 metoopi ja ilmastikukahjustuseta. 17 viilukuju Sotimaale oma kodu kaunistuseks. (Kreeka kultuuriministeeriumi NB! osa marmorist läks kodulehekülg laevaõnnetuse ajal www.culture.gr) põhja, Kreekasse jäi 40 friisi, 48 metoopi ja 9 Argumendid Londoni poolt: viilukuju
kaunistati skulptuursete kujutistega. Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. 5 Tähelepandavad olid samuti Ateena Propüleed - akropoliesse viiv suurepärane värav ja legendaarsele Ateena kuningale Erechtheusele (Erechteion) ning Hephaistosele (Theseion) pühendatud templid. Eristati kolm arhitektuurset stiili: dooria - kõige varasem ja vormilihtsam, joonia, mis paistab silma oma joonte elegantsi ja painduvusega, ja
paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks (Attika 10 füülide järgi). Arheoloogide väljaarvestuste järgi mahutas Ateena teater 17 000 pealtvaatajat, üks Arkaadia linna teater 44 000 inimest. Ateenas toimusid etendused alguses ühel linna väljakuist, ja pealtvaatajate jaoks püstitati ajutised puust poodiumid; kui need kord mängu ajal kokku varisesid, kohandati teatrietendusteks Akropolise lõunapoolne kaljune nõlvak, millele hakati kinnitama puust istmeid. Kiviteater ehitati lõplikult valmis alles IV sajandil. Mehhaanilisi seadmeid oli V sajandil väga vähe. Kui oli vaja näidata vaatajale seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm (ekküklema), ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega, seejärel aga, pärast vajaduse möödumist, veeti see tagasi. Tegelaste (näiteks jumalate) õhku tõstmise jaoks oli nn masin (kr. mechane, lad
6.2. Suuremad linnad ja linnastud Kreeka pealinn on Ateena (joonis 20), mis on ka riigi suurim linn. Ateenat ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suurema osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta seisuga elas Ateena linnas 655 780 inimest3, ent koos eeslinnade jt aladega kasvab see 3 812 330 inimeseni. Ateena asub riigi kaguosas Vahemere ääres ning on olnud aastatuhandeid suure kaubandusliku ja kultuurilise tähtsusega. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima monumendi, Parthenoni, asukoht. Ateena kliima on valdavalt vahemereline. Ateenas võib suvel olla talumatult palav, seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Üha suuremaks probleemiks Ateenas on õhu saastatus. Olukorra parandamiseks on laiendatud metroosüsteemi ning piiratud vananenud sõidukite liikumist. 19 Joonis 20: Ateena vaade Pnyx'i mäelt
Pärast mitmeaastast väsimatut Trooja väljakaevamise tööd sõitis Schliemann Balkani poolsaare lõunaossa. Seal toimetas ta väljakaevamisi kreeklaste juhi Agamemnoni linnas Mükeenes. Juba ta esimesi samme kroonis üllatav edu. Ta leidis otsekohe mitu hauda, millest avastas surnute toredaid ehiseid: kuld- ja hõbeilustisi, kuldmaske, mis pandi surnutele näole, ja samuti kaunilt väljatöötatud relvi. Seejärel avastas Schliemann akropolise (linnuse) müüride jäänused, mis olid laotud massiivseist kividest. Niisuguseid massiivseid kiviehitisi nimetasid kreeklased kükloopilisiks. Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades. Sealt leidis ta samuti mälestusmärke, mis sarnanesid Mükeene omadega. Kõik need
5. sajandil eKr? Atika ajajärk (5.4. saj. eKr) - 5. sajandil eKr jõudis Kreeka ühiskond oma suurima majandusliku ja poliitilise õitsenguni. Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osatähtsus kogu Kreeka kultuurielus suurenes niivõrd, et 5.4. sajandit on hakatud nimetama atika ajajärguks Perikles (u. 495429 eKr) - Periklese ajajärgul hakati Ateena Mereliidu kassasse laekunud raha kasutama Ateena sisevajadusteks ehitiste rajamiseks (akropolise väljaehitamiseks) ja kunsti edendamiseks. Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. 31
Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu
annaabi.ee 
