Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena
Oma graafikatööd tegi Eduard Viiralt kõik ise (meistrite abita). Hiljuti on avastatud veel 3 Viiralti tööd, mis ka n.ö. sisseõnnistati. Skulptuurist on järgi vaid üks töö: ,,Konrad Mägi" büst (KUMUS). ANTS LAIKMAA 1866 1942 Sünnipärane nimi: Hans Laipman. Ants Laikmaa sündis Vana-Vigalas, tema isa oli vallakirjutaja. Joonistada armastas Ants juba varakult. Algteadmised sai ta Tallinna Kubermangugümnaasiumist. 1890. aastal läks ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Sealne õpetamise laad oli akadeemiline ning Laikmaale see ei meeldinud. Ta otsustas sealt ära tulla ning siirdus edasi hoopis Saksamaale Düsseldorfis asuvasse kunstide akadeemiasse. Düsseldorfi Kunstide Akadeemias õppis ta aastatel 1891 1893, kuni ta oma õpingud rahapuuduse tõttu katkestama pidi. Düsseldorfi jäi ta siiski edasi kuni 1899. aastani, tehes seal seni juhuslikke kunstitöid. Teenitud raha eest otsustas Laikmaa
19. SAJANDI KUNSTIELU: ROMANTISM JA REALISM Referaat ILJA REPIN 1844-1930 Pärisnimega Ilja Jefimovits Repin ( ) oli vene maalikunstnik. Ta sündis 1844. aastal Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas (praegu Tsugujiv Harkivi oblastis Ukrainas). 19-aastasena võeti ta teisel katsel Peterburi Kunstide Akadeemiasse vastu. 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga, millega kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Reisil täiendas ta end teadmiste ja maalimisoskustega Itaalias ning Prantsusmaal. "Ilja Jefimovits Repin" (" ") Oma elu jooksul oli koguni kaks korda abielus. Ta kuulus peredviznikute koosseisu, olles sealne juhtfiguur
laisaks, sest ta luges koguaeg ning Lomonossov on öelnud hiljem, et ta oli sunnitud lugema ja õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga. Kui Lomonossov sai 11- aastaseks, lahkus ta lõpuks kodust ning suundus Moskvasse otsimaks täiendavat haridust. Lomonossov püüdis sisse saada Kholmogorski kooli, aga teda ei võetud vastu, kuna ta oli kaluri poeg. Hiljem otsustas ta varjata oma vaest tausta. 1730.aastal võeti ta vastu Slaavi- Kreeka-Ladina Akadeemiasse, kus ta ka aastal 1735 õppis filosoofiat. 1734.aastal kuulas ta Kievo-mogilyanskaya Akadeemias loenguid ja õppis ukraina keelt ja kultuuri. Saades selgeks ladina ja kreeka keele, avastas ta antiikse Euroopa kultuuri. Hiljem Kiievis, sai ta õppima Teaduste Akadeemiasse. Pärast Akadeemia lõpetamist, läks Lomonossov õppima Saksamaale. Seal sai ta põhjalikud teadmised füüsika ja keemia valdkonnas ning õppis ära saksa, prantsuse, itaalia ja inglise
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19
Pierre Courie 1859 1906 Lapsepõlv Sündis Pariisis, Prantsusmaal. Prantsuse füüsiku poeg. Õppis koduõppel. Tugev matemaatikas ja geomeetrias. Oli kiire õppija. Töötas laboris. Tegi vanema vennaga füüsikalisi katsetusi. Avastused Formuleeris kristallide struktuuri sümmeetriaprintsiibi. Radioaktiivsus. Magnetism. Courie kaal. Isiklik elu Abielus Marie Curiega. Abielust sündis kaks tütart. Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. aastal. Sai oma töö eest vähe palka. Kandideeris Teaduste Akadeemiasse. Suri tänava õnnetuses 19.aprillil, 1906.
Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Siiski võitsid barbizoonlased aegamööda tunnustust. Realism-Eesti rahvuslik kunst Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19
Amandusel oli juba kodus suur huvi nikerdamise vastu. Koolis ta tegeles ,,nikerdamisega" edasi. Õpetaja Bergmann nägi noore Adamsoni töid ja ta püüdis Adamsoni vabastada teistest töödest, et ta saaks tegeleda rohkem nikerdamisega. Ta hankis Adamsonile võimaluse müüa oma puukujukesi ühes Tallinna poes. Adamsoni nikerdusi nägi ka Galkin Vraskoi, kes oli 1868 1870 Eestimaa kuberneriks. Sellepärast lubas Galkin Vraskoi Adamsoni aidata Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel. Kooli range reziim ajas noore kunstniku koolist põgenema ja ta sõitis jänest Peterburgi sõitvasse laevaga, et minna õppima Peterburi Kunstiakadeemiasse. Adamson oli aga 14 aastane ja nooruse tõttu ei võetud teda sinna vastu. Kui ta kooli tagasi suundus sai ta põgenemise pärast rängalt karistada. Kuna Adamson teenis ülaltpidamise võis ta minna õppima ka Tallinna kreiskooli, aga ta pidi ikkagi kasvandikuna käima Toom Vaestekoolis.
juuli 1817 19. aprill 1900) oli armeenia päritolu maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja tae vast. Aivazovski sündis Armeenia kaupmehe pojana Krimmi poolsaare kagurannikul Fe odossijas. Tema kunstianne avaldus juba varakult, kuid kuna pere oli vaene ning ei jõudnud osta paberit, siis ta joonistas söega valgetele majaseintele. Tema annet märkas tolleaegne Feodossia kuberner, kes saatis poisi õppima alguses Simferoopolisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Pärast akadeemia lõpetamist veetis Aivazovski kaks aastat Krimmis kohalikku loodust maalides ja seejärel reisis ta mööda Euroopat. Väga tugevat mõju avaldas talle Lõuna-Itaalia. Viibides Napolis m aalis ta selle ümbrusest üle 20 maali. Aivazovski Autoportree Aastast 1845 elas taas Feodossijas, kus ta avas kunstikooli ja rajas ateljee. 1880. aastal avas oma galerii, mis pärast tema surma jäi linnale. Tema mälestuseks «
illusioonid“, „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“ „Modeste Mignon“ ja „Nõbu Bette“. • Novellid, näiteks „Kolmekümneaastane naine“ „Kolonel Chabert“ ja „Antsakad lood“ Retseptsioon • Loomingutsüklisse „Inimlik komöödia“ mittekuulunud teosed erilist tähelepanu ei äratanud. • 1832. aastal kandideeris parlamenti, kahjuks ebaõnnestunult. • Kandideeris 1848. ja 1849. aastal Prantsuse Akadeemiasse, mõlemad katsed ebaõnnestusid. Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Honor %C3%A9_de_Balzac • http://www.miksike.ee/docs/referaad id2005/balzac_evelin.htm
Prosper Merimee Kes oli? Prantsuse kirjanik Ajaloolane Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised
MIKK MURDVEE Mikk Murdvee on Eesti kirjanik, viiuldaja ning viimasel ajal kõige rohkem tuntud dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007
Prosper Mérimée Merimee (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, ...
kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit.
aprill 1889 Austrias · Tema isa oli Alois Hitler (1837 1903) · Ema Klara Hitler (18601907) · Tema vanemad olid omavahel sugulased. · Õppis viis aastat algkoolis. · 11 aastaselt astus Linzi reaalkooli. · Teda köitis Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. · 1904 aastal lahkus Adolf Linzi reaalkoolist. · 1906 aastal külastas Viini ja sattus vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika, sest tal hakkas raha otsa saama. · Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära
FRITZ HUNDERTWASSER Ta sündis 1928 aastal 15 detsember ja suri 19. veebruar 2000 Tema päris nimi on Friedrich Stowasser, ta on Austria päritoluga. Tema ema oli juut, seega oli neil palju probleeme, sest toimus just Teine maailmasõda ja holokaust. Tänu sellele siis olid nad sunnitud teesklema et nad on kristlased, see õnnestus neil tänu sellele, et Stowasseri isa oli Katoliiklane. Pärast II MS läks ta õppima Kujutava Kunsti Akadeemiasse Austrias Viennas, seal õppis ta siiski vaid 3 kuud. Sest ta otsustas, et tema inspiratsioon ja edu ei on kuskil mujal. Ta võttis kasutusele oma kunstniku nime Hundertwasser ja läks maailma avastama. Tema esimene suurem saavutus oli 1952 aastal, kui ta avas oma esimese näituse Viennas Oma hilisematel eluaastatel jäi ta paikseks Uus-Meremaale. Seal ta omas väga suurt maa-ala ja see oli koht kus ta sai oma unistuse realiseerida ehk elada ja töötada loodusega tihedalt seotult. LOOMING
Aleksander Borodin (1833-1887) Elust Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt. Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus olid muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu. Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. Läks õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus temast hakkas kujunema teadlane. 29-aaastasena oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus ,,Võimsa rühmaga" 29. aastaselt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Keemia oli tema igapäevane põhitöö ning muusika alal nimetas ta ennast pühapäevaheliloojaks, kuigi ta oli maailmatuntud helilooja. Looming Teoste arv üliväike, kuid kõik teosed on tuntud ja neil on kindel koht vene muusikaklassikas. Otseseks eeskujuks Mihhail Glinka muusika
voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni Kunstide Akadeemiasse, sellest perioodist on säilinud 3 elusuurust figuuri ,,Tütarlapse kaebus" ,,Noorus oja ääres" ,,Hamlet". Kõik tööd on kirjanduslikul ainel, elava modelli järgi modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist. Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid. 1886 valmib marmorist pooles elusuuruses Vanemuise skulptuur
hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik. Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last. Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult. Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel
(Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja samuti ka Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), kuhu kuulub hetkeseisuga 100 muusikut. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esineb nii Eestis kui ka välismaal. 2003. aastal võideti Eesti rahvusmeeskoori ja Ellerheina koostöös esimene Grammy.
juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. a. esitas kujur Pariisi maailmanäitusele
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930.
aastal 2. veebruaril Siberis, Verhnie Aremzyani külas, Tobolski linna lähedal. Ta oli vene keemik. Poisile pandi nimi vanaisa järgi, kelle nimi oli samuti Dmitri. Mendelejev oli arvatavasti noorim oma 11, 13, 14 või 17 õestvennast. Täpseid andmeid laste arvu kohta pole teada, sest erinevates allikates on erinevad andmed. Peale isa ja ema surma läks 14aastane Dmitri kooli. 1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama. Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast aastast oli ta Peterburgi Ülikooli õppejõud. Aastatel 18591861 töötas Mendelejev Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb
Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik. Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last. Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult. Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.
Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Ameerika Ühendriigid kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid. Rene Antonie de Reamur (1683-1747) Reamur Sündis 28. veebruaril 1683 aastal, La Rochelleis, Prantsusmaal. Ta oli Prantsuse füüsik ja entomoloog. Reaumur sõitis Pariisi 1703-dal aastal ja oli lubatud Prantsuse Teaduste Akadeemiasse aastal 1708. Réaumuri on kaasa aidanud paljud teaduse ja tööstuse jaoks. Ta arenenud täiustatud meetodeid, raua ja terase tootmises; kuppel ahju sulatamiseks, hallmalmi esitas ta esmakordselt 1720-dal aastal. 1740-dal valmis tal läbipaistmatus vormis portselan , ikka tuntakse nime all Reamuri portselan. Ta leiutas piiritustermomeetri, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää
sõjakäikudest igipõliste vaenlaste polevetside vastu. Ooper algab Putivli vürst Igori ja tema sõjameeste teelesaatmisega. Ootamatult toimub päikesevarjutus. Rahvas näeb selles halba ennet sõjakäigule, kuid Igor otsustab siiski teele asuda. Retk nurjub. Igor langeb vangi, polovetsid aga lähenevad Putivlili, hävitades ja põletades kõik, mis satub nende teele. Polovetside tantsu stseenis on kasutatud Kasahhi rahvamuusika kõlavärve. ELU: 17. aastaselt astus Meditsiinilise Kirurgia Akadeemiasse ja töötas end üles tuntud vene teadlaseks.Tema med haridus jäi suuresti farmatoloogia valdkonda. 29 a sai professori kutse. Varsti pärast seda tutvus ta Balakireviga, kelle innustusel ärkas Borodinil sügavam huvi heliloomingu vastu. Põhitöö nõudis aga nii palju aega, et loomingu jaoks jäi väga vähe aega. Nädalavahetus on ainult loomingulise tegevuse tarbeks. Seetõttu pole Borodini teoste arv suur,
Aristoteles Kreeka filosoof Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras, aastal 384eKr. Aristotelese isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Aristotelesest sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles läks 18-aastaselt Ateenasse. Juba siis oli ta huvitatud loodusteadustest . Platoni õpilasena elas ta Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaaste seas silma. Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga ja paljude tema õpilastega. Aastal 347.ekr Platon suri. Siis läks ta Väike- Aasiasse. Ta läks Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Seal Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythsega. Aristotelest kutsiti Aleksander-Suure õpetajaks. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia- sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud
Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees
Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal
Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks
Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene Draamateater. Kes oli esimene ENSV rahvakirjanik? Fridebert Tuglas Kes oli eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja?
Hukkus duellil Georges Dantesiga. Teosed: Ruslan ja Ljudmila (1820, poeem), Kaukaasia vang (1822, poeem), Mustlased (1827), Boriss Godunov (1825), Jutustus Tsaar Saltaanist (1831, poeem), Jevgeni Onegin (1925-1832, värssromaan), Vaskratsanik (1833), Padaemand (1833). Victor Hugo (16 Veb 1802 - 22 May 1885), sünnikoht - Besancon, Prantusmaa, suri Pariisis. Faktid: Ta on tähtsaim prantsuse romantik, Napoleon III vastane, 1841a. valiti teda Prantsuse Akadeemiasse. 1841a. tõsteti aadliseisusse. Vahepeal elas Brüsselis ja Kanadas. 1870 läks ta kodumaale tagasi ning teda kohe valiti Rahvusassabmleesse. Romaanid: Hukkamõistetu viimane päev (1829), Jumalaema kirik Pariisis (1831), Hüljetud (1862), Meretöölised (1866), Mees, kes naerab (1869), 93. aasta (1873). Walter Scott (15 Aug 1771 - 21 Sept 1832), sünnikoht - Edinburgh, suri Melrose linnas. Faktid: Tema oli 9 laps peres, 1789-1792 õpis juristiks.
ja tunnetega (nagu ilmselt ka kõik teised teosed). Kunstnik on selle teose loonud õli lõuendil. Vincent Van Gogh oli Hollandi maalikunstnik. Ta sündis 30.märts 1853 ning suri 29.juuli 1890.Van Gogh oli postimpressionist. Tema kollektsioonis oli umbkaudu 900 maali ja 1100 graafilist tööd. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. Ta astus 15. novembril 1880 Brüsseli Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Ta õppis sealanatoomiat, samuti standardseid valguse ja varju ning perspektiivi kujutamise reegleid. Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire,
pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895)
Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega.
ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved".
Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles · "Karl XI nägemus". Tõlkinud Karl Reitav sarjas Hirmu ja õuduse jutud, nr 7, Tartu 1917 · "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929
õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks
Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige. Elukäik Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas.
Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega.
Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a. Peterburi. Kunstide Akadeemiasse tal astuda ei õnnestunud, sest ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi.Seejärel astus ta erakooli, kus tema õpetajaks oli kuulus vene kunstnik Kramskoi. Andekas noormees jäi õpetajale silma ning too kutsus ta endale külla. Sealt algas eluaegne sõprus, mis Repini edasises elus väga olulist osa etendas. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemia vabakuulajaks.Esimese kursuse lõpul sai ta oma maali eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks
Professionaalse kunsti algus eestis 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas
............................................................................................................ 8 KASTUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, 2 kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904
sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. 1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kulduuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 190912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud.2 190912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud.
Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene
tõetruudust. ROMANTIS KLASSITSI M Jacques-Louis SM David „Horatiuste vanne“ Theodore Gericault „Méduse'i parv“ REALIS M Jean-François Millet "Viljapeade LOOMING EESTIS ■ Ühed esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Eestis paiknev kunstielu oli sajandi alguses väga elav, aga selle loojateks ja tarbijateks (kuni 20. sajandi alguseni) jäid siiski baltisakslased. ■ Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes – sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Iseloomulik oli baltisaksa kunstnikel kujutada Eesti talupoegi nende igapäevastes tegevustes. Tuntumad baltisaksa kunstnikud
Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus korraldati muusikaõhtuid, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis ta klaveri- ja tsellomängu. Huvi heliloomingu vastu tekkis tal juba lapsena. 17. aastaselt läks ta õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus ta hakkas kujunema teadlaseks. 29. aastaselt oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud keemikuna ning sai keemia professori tiitli. 3 Teosed: Ta on maailmatuntud helilooja, kuid teoste arv on üliväike. Tuntumad teosed on: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper ning 2 sümfooniat ja kümmekond laulu ja keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja
SEE JA VEEL TEISED MUINASJUTTUD Adam Poikpea on 12, kes huljati pere poolt ja anti ule Pan Kleksi Akadeemiasse. Akadeemia asub sokolaadi tanava lopus. Kus on ainult a tahega poisid.Seal hoitakse paljusid muinasjutte. Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele
ja Itaalias. Ta valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Weizenberg suri Tallinnas. Teosed: Kalevipoeg, Linda, Koit, Hämarik Amandus Adamson elas aastatel 1855- 1929. Sündis meremehe perekonda, alustas Toom- Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, sest kaotas 6- aastaselt vanemad. 1870. a. läks Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima. 1873. aastal ei saanud Peterburi kunstide Akadeemiasse sisse, 1875 sai. Lõpetas õpingud seal 1879, sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile. Alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna, I näitus toimus 1887 Peterburis, samal aastal läks ennast Pariisi täiendama. 1889. a. esitas oma teoseid Pariisi maailmanäitusel. Teosed: Laine, Russalka, Kalewipoeg ja Sarwik, Kalevipoeg põrgu väravas, L. Koidula monument, Maadleja G. Lurich, Fr. R. Kreutzwaldi monument.
annaabi.ee 
