kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter ja Thetis"(lisa 2). Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel romantiline. Näiteks "Raffael ja Fornarina" (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja aktimaalidega, üks paremaid oli "Madame de Senonnes" (lisa 4). 1814 aastal valmis üks viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai
Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi Teaduste Akadeemiale Lenzi aruande ja tema ettepanekul määrati Lenz Peterburi TA adjunktiks füüsika alal. Kaks aastat hiljem sai Emil Lenz akadeemia erakorraliseks ja 1834 korraliseks liikmeks. Mais 1831 alustas Lenz elektriuurimusi, mis tõid talle teadusliku kuulsuse ja tuntuse. 1836. aastast oli Lenz ka Peterburi Ülikooli professor, seejärel ka füüsikateaduskonna dekaan. 1863 valiti ta Peterburi Ülikooli rektoriks. Ta oli abielus Dorothea Emerentiaga ja neil sündis kolm poega.
K. Krideneri sohipoeg. Perenimi Perov oli algul tema hüüdnimeks ja selle andis talle mittekoosseisuline köster, kes ta kirjutama õpetas. Isegi kui ta vanemad hiljem abiellusid ei olnud perovil õigust oma isa nimele ja tiitlile. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevitš Stupin. 1853 astus ta Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli. 1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast. 1858 pälvis ta juba suure hõbemedali maali "Ringkonnapristavi sõit uurimisele" eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi
jonnakas, tark ja enesekindel. Vestman:: ,,Vestman tuli venesaabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsas.`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10 Liina- Sandri vaene ja tagasihoidlik toatüdruk. Tiit Piibeleht- kannab vormist läinud mustjat ülikonda, mille taskutes ajalehed. Üks sokk on tal must, teine punane. Ise on ta kohmetu, kõne murdesegune ja lakooniline. Venemaal töötanud lapsehoidjana. Ta armasta vabakirjaniku põlve. Tiit Piibeleht(keritab säärtest pükse)::,,Ah nuu
kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga Verhojanskisse uue uurimisreisi lähtepunkti. Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta Mereministeeriumi poolt korraldatava ekspeditsiooni koosseisu Jenissei jõe suudmealale, et
valmistati jäätist ja vahuveini, JeanBaptiste Colbert oli kuninga silmapaistvam nõuandja kes riietus alati musta ning keda ei nähtud kunagi naeratamas, Colbert korraldas majanduslikku elu merkantilistlikus vaimus, kuninga jaoks oli tähtis kultuur ja haridus, ehitati tähetorn ja botaanikaaed ning asutati raamatukogusid, kuningas annetas ka raha Prantsuse Akadeemiale, kuningale ei meeldinud et ta rahvas ja alamad olid teist usku kui tema ning ta tühistas hugenottide õigused, üle 200 000 kalvinisti lahkus Prantsusmaalt. 17151774 Louis XV valitsemisaeg, jättis riigiasjad oma ametnike hooleks, kuulus ütlus ''Pärast mind tulgu või veeuputus''. 16251649 Charles I valistemisaeg, püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, 1629 saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane, armastas näitekunsti, 1640 kutsus parlamendi kokku kuna vajas raha
metsikud loomad ; palun ole isegi ettevaatlikum kui lubasid ..." Lavoisier tundis suurt kergendust, et oli pääsenud ülihoolitseva tädi poputamisest. Iga päev tõusis ta päikesetõusul, vaatas termomeetrit ja baromeetrit, külastas kaevandusi, maagimaardlaid ja karjääre, analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja
tarvitasid sakslased 1915. a Londoni pommitamiseks. Hega täidetud aerostaate on rakendatud ka kaitsesõjas ( peamiselt Teises maailmasõjas kaitseks lennukite vastu). Dirizaableid on periooditi kasutatud ka inimeste ja kaupade transpordil ning ehitusja montaazitöödel. Nimetus ja avastamine Prantsuse õpetlane Jules Janssen võttis ette pika reisi Indiasse, kus Päikese krooni nähtavus arvati olevat parem. Sealt lähetas ta Pariisi Teaduste Akadeemiale telegrammi, milles teatas, et avastas Päikese spektris vesiniku spektrijoonte kõrval eredad kollased jooned, mis polnud iseloomulikud ühelegi tol ajal tuntud elemendile. Võrreldes hoolikalt kõikide tuntud ainete spektreid, jõudis ta veendumusele, et tegu on senitundmatu elemendiga. Nüüd lähetas Janssen akadeemiasse oma uurimistulemustest pikema aruande, kuid post liikus aeglaselt ja kiri jõudis Pariisi alles 24. okt 1868 a. Samal päeval saabus siia ka
Et ta on siiras ja mitte omakasupüüdlik, selgub tema hilisemast ustavusest Charles'ile. Nüüd kuhjati Prantsusmaa suurim matemaatik, kes polnud veel kolmekümneaastanegi, üle auametite ja tähtsate kohustustega. Alates 1815. a. Oli ta Polütehnilises Koolis lektorina lugenud analüüsi. Nüüd sai ta professoriks ja luges varsti ka Prantsuse Kollezis (College de France) ning Scorbonne'is. Kõik laabus hästi. Tema loomisvõime matemaatikuna oli uskumatu; mõnikord esitas ta Teaduste Akadeemiale üheainsa nädala jooksul kaks lõpetatud tööd. Lisaks oma isiklikele uurimustele kirjutas ta lugematuid aruandeid tööde kohta, mida teised olid akadeemiale esitanud; vahepeal leidis ta aega peaaegu katkematu rea lühiartiklite jaoks niisama hästi kui kõikidelt matemaatika aladelt. Ta muutus Euroopa matemaatikute seas tuntumaks kui Gauss ja tema kuulajate hulgas oli silmapaistvaid matemaatikuid Berliinist, Madriidist ning Peterburgist.
ka piisavalt uudishimulik. Vaatas esimest korda rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas. 1) Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja. Vaatles neid veetilgas. 1 2) Vaatas ka hambakaabet. 3) Avastas erütrosoidid ja spermatosoidid Oma embrüoloogiliselt vaadetelt oli animalkulist, ta arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676..1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära, ja 1969 aastal ilmus raamat "Looduse saladused". 1873. aastal leiutas mikroskoobile okulaari Ernst Leitz. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäijatest. Nad on varustatud mitme objektiivi ja okulaariga omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope. Mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga
Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja Charles Picard, kes said oma patendi Saksamaal 1903. aastal. Nende poolt konstrueeritud põletite ehitamine fundamentaalselt ei ole muutunud tänase päevani. Tööstusettevõtted hakkasid kasutama hapniku-atsetüleeni keevitamist alates 1906, kui sai ehitada üsna usaldusväärne atsetüleeni generaatorid.
Presiidium otsustab küsimusi lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis on otsustavaks juhataja hääl. Presiidiumi väljundid: juhib ELUSi tegevust Eesti Looduseuurijate Seltsi põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja viimase poolt kinnitatud tööplaani alusel; koostab ELUSi tööplaani, eelarve projekti ning tegevuse aruande ja esitab need kinnitamiseks ELUSi üldkoosolekule. esitab vajaduse korral ülevaateid ELUSi tegevusest Eesti Teaduste Akadeemiale; valitseb ELUSi materiaalseid ja rahalisi varasid; otsustab ELUSi raamatukogu töösse puutuvaid küsimusi; kutsub kokku üldkoosolekuid; autasustab ELUSi au- ja tänukirjaga vastavalt kinnitatud põhimäärusele; suunab oma otsusega trükkimisele ELUSi väljaannete käsikirju; moodustab ja likvideerib ELUSi allüksusi kui seltsi osi, kinnitab nende kodukorrad ja põhikirjad ning juhib ja koordineerib nende tegevust;
" Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eelromantism- Peeter I on valitseja. Valmib peterburi linn , pannakse alus peterburi teaduste akadeemiale. Saatis inimesi välismaale õppima. Esile kerkib Mihhail Lermotov- luuletaja, füüsik,keemik,geograaf, ajaloolane ja rääkis rohkem kui 20 keelt. Kerkib esile sentimentalism- soov lugejast pisar välja pigistada. Ülepaisutatud tunded ja traagilisus. Olulisim autor : Karamzin- jutustus ,,vaene liisa" , Radisev ,,reis peterburist moskvasse" saab alguse vene teater, komöödia ,,äbarik" Vene romantism. Saab alguse poliitilisest liikumisest. Alguse panijaks on dekabristid. Kui lõpeb 1812.
aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks" (Kress), sest nende esimene näitus korraldati sellel aadressil. Selle mõtles välja Degas, kes tegi ettepaneku kasutada kressi õit embleemina. Kuid see lükati tagasi, sest enamik grupist kartis nimetusi, mis oleksid võinud saada
........................................................................................................................10 2 NIMI JA SAAMISLUGU Nimetus tuleneb kreeka sõnast bromus 'hais, lehk' (lihtaine terava lõhna tõttu). Broomi avastas prantsuse keemik Antoine Jerome Balard 1826 Vahemere soolakontsentraatidest. Balard saatis teate avastusest Pariisi Teaduste Akadeemiale 30. novembril 1825, olles äsja saanus 23- aastaseks (pakkudes elemendi nimeks muride). Tänapäeval kasutatakse broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element
• Raugi maja – õpetatuim mees, hõbedast uks, seinad kuldsed, ilus töötlus. 172A • Majesteedi maja – veedavad seal 1 kuu, Eloradomaa. • Surinami – Holland – Tahtsid sealt laevale saada, Buenos Airesse, hispaania laevnik oli algul nõus, pärast aga mitte, sest Candide tahtis Cu-d röövida. • Plaan: Cacambo läheb Cunegondele järele ja Candide ootab neid Veneetsias • Bordeaux – peatus jälle, võtab üüritõlla, annab teaduste akadeemiale oma lamba. • Pariisi Saint-Marceau agul - puhkus • Võõrastemaja – Cu pidi olema seal, pettus, suvaline inimene, politsei tuleb, tahab vangistada kõik, sest võõramaalased on keelatud isatappude pärast, saavad vabaks. • Inglismaa – jõuvad sinna, samal ajal tapeti üks admiral kolme kuuliga, sest polnud piisavalt pädev. • Poccunante palee – 60A pururikas mees, tütarlapsed, kuulsad kunstnikud, suht elutüdinud mees.
peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta. Franz Kafka ( 1883-1924 ) Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee ,,Kiri isale". Õppis Praha saksagümnaasiumis germanistikat, ja isa sunnil Praha ülikoolis õigusteadust. Oli 3 korda kihlatud kuid ei abiellunud kunagi. Suri Viini lähedal tuberkoloosi. Tema eluajal ilmusid ainult novellid ja esseed. Testamendiga keelas oma teoste avaldamise. Novellid: ,,Aruanne akadeemiale" , ,,Seaduse ees" , ,,Jahimees Gracchus", ,,Metamorfoos". Looming: võõrandunud, maagiline realism, esimene absurdikirjanik, ei kasutanud romaanides vormiuuendusi. Thomas Mann ( 1875-1955 ) 6 juunil 1875 Lübeckis ja suri 12 august 1955 Zürichis. Kirjanik Heinrichi vend. Poeg Klaus oli ka kirjanik. ,,Mifisto" romaan ( 1906-1949 ) Klausi eluaastad. Reisid palju koos. Heinrich oli sõja vastu, kuid Thomas pooldas seda. 1929 sai Nobeli preemia. 1933 võeti temalt
vastu ja ajasid oma poolhuupi oletustega ajakirjanduse närvi, loodi Õhujõudude poolt Colorado ülikoolis veel teine eraldiseisev komisjon, mille juhiks sai Rahvusliku Standardiameti endine juht Edward Condon. Condoni komisjon (Condon Report) pidi oma uuringutega loodetavalt kinnitama PBB poolt teostatud uuringute tulemusi ja Condoni aruanne pidi esitatama Rahvuslikule Teaduste Akadeemiale kui riigi ametlikku seisukohta peegeldav uuring. Kui PBB ja Condoni aruanne 1969. aastal lõpetatuks kuulutati, siis hinnati identifitseerimatute juhtude hulka umbes 5% juhtudest ja sellega loeti ufode probleem ametlikult lahendatuks. Avalikkus tõlgendas seda loomulikult ufode olemasolu eitamisena. USA vastavates uurimustest lähtusid ka suuremalt jaolt Euroopa riigid, kes ei söandanud enne USA kui maailma suurima ufo-uurija ametlikku seisukohta oma ufo-poliitikat paika panna.
Seal pöörati tähelepanu joonistuste järgi tegemisele. Weizenberg hakkas Kunstide Akadeemias joonistamist õppima. Talle sai lähedaseks mahuline kunstiala- skulptuur. 1863. aasta suvel lahkus ta Schirmeri juurest ja asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Neli kuud hiljem oli tema otsus kunsti õppida küps. Ta andis sisseastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Väikeste viivitustega sai temast akadeemia immatrikuleeritud õpilane. Lisaks akadeemiale õppis ta veel Käsitööliste Seltsi kursustel saksa keelt lugemist ja õigekirja ning kuulas üldhariduslikke loenguid. 1864. aasta kevadel, kui oli vaheaeg, läks Weizenberg tööle, et koguda raha järgmiseks õppeaastaks. Kuid suvisest teenistusest talle ei jätkunud, ning ta pöördus Berliinis asuva Vene saadiku poole. Kuid raha ta ei saanud. Kodust saadud rahaga, suutis ta siiski õppeaasta lõpuni pidada ja Kunstide Akadeemia teise kursuse lõpetada. 1865
aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks" (Kress), sest nende esimene näitus korraldati sellel aadressil. Selle mõtles välja Degas, kes tegi ettepaneku kasutada kressi õit embleemina. Kuid see lükati tagasi, sest enamik grupist
täiustamise uute meetodite ja põhimõtete kallal, ei tahtnud seda lubada, kuna leidis, et töö atlase kaartidega pole veel lõpetatud. Ajal, kui de Lille` viibis eemal, tegeledes astronoomiliste vaatlustega, Teaduste Akadeemia üks direktoritest Schumacher, kiirustas ja kasutades ära de Lille` eemalviibimist andis atlase välja. Töö viidi lõpule aastal 1745. De Lille` oli nõus andma valminud atlase üle Teaduste Akadeemiale ning sel moel andis atlasele oma nime, kuigi tõele au andes ei peaks atlas kandma de Lille` nime. Atlas sisaldas Venemaa üldist kaarti ja 19 väiksemat kaarti Venemaa eri osadest, mis katsid terve territooriumi. De Lille` kaasaegsed olid atlasest väga heal arvamusel. Loomulikult ei pretendeerinud Venemaa atlas täiuslikkusele, kuna sinna ei lisatud kõiki Suure põhjaekspeditsiooni käigus kogutud andmeid, ometi oli see tolle aja kohta üsna täpne atlas.
natuuri järgi. Kuid oli tunda, et David oleks tahtnud juba varem Rooma jõuda, kuna mainis oma lähikondsetele, et tal oli „…raskusi Prantsuse halba stiili Roomas maha raputada“.12 1779. aastal toimus Davidis murrang ja temast hakkas saama praeguseks maailma mõjutanud kunstnik. Pärast maali „Patroklose matus“ (1778) vajus David kriisi. Ilmutuslikult mõjus Davidile kaasõpilase Peyroni ja skulptorite Lamarie, Suzanne’i, Giraud tööd. Peyron, kes Akadeemiale oma kõrge stiili tõttu meele järgi oli, „avas Davidi silmad“, Lamarie andis mõjutusi puhtaks jooneks ja varjudevabaks maaliks. Uute ideede stressi all sattus David masendusse ja segadusse, ning ei suutnud oma õpinguid lõpetada. (32) 13 Kriisist välja tulemiseks sai ta Akadeemia juhtide loal sõita koos Quatremére de Quincy ja skulptorist sõbra 9 Kartna 1991: 144 10 Lindsay 1960: 20 11 Kartna 1991: 145 12 Lindsay 1960: 18 13 Lindsay 1960: 32
aastal saab Kreutzwald pensionile jääda ja loeb oma ametikohustused Võrus lõppenuks. Usutavalt ja ennastsalgavalt on ta täitnud neid 44 aastat. Kreutzwald asub elama oma tütre ja väimehe Blumbergi juurde. Maha jääb Võru suhtlus- ja sõpradering. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa Marie Elisabeth Kreutzwald Dr. Fr. R. Kreutzwald 19 KREUTZWALDI TEGEVUSE SUUNAD 1) Teeb koostööd Peterburi Teaduste Akadeemiale, kogudes andmeid Setumaa, Läti ja Vene aladel elavate eestlaste asustuspiirkondade kohta. 2) Huvitub arheoloogiast, uurib vanu kalmeid ja avaldab arheoloogiaalaseid artikleid. 3) On pika ja põhjaliku ülevaatega Krimmi sõja sündmustest ,,eesti rahvusliku ajalooteaduse rajajaid ja teiselt poolt ka Vene ajaloo esimesi tutvustajaid eesti kirjanduses" (A. Annist). 4) Laseb Altorfil joonistada Virumaa rahvarõivaid ja kirjeldab neid. See on
saksa ajal taastada. Kui 1944.a. sügisel veeres sõjavanker taas üle Tartu, poles maja põhjalikulat. Järjekordsel taastamisel juhtus tööjõuna kasutavate Saksa sõjavangide seas õnneks olema Joonis 6 üks arhitektuuriplastikale spetsialiseerunud sculptor, kes oskuslikult parandas tules ja vihmas murenenud dolomiidist raiddetalie, mille segutoon tänu ühele hambatehnikust vangile saavutati väga täpne. Taasvalminud hoone anti 1947 Teaduste Akadeemiale, 1952 jõudis ta täita oblastikomitee ülesandeid ja 1953 kolis sisse Eesti põllumajandusülikool. Henn Kuvasto projekti järgi ehitati 1950.aastate lõpul mõlemad tiivad pikemaks. A.Kotli ja E.Lohu lõplikus projektis, kus säilis A.Kotli mahtude paigutus ja ruumilahendus, ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930.aastate lõpu esindustraditsionalism. Sellele osutavad ajastuomane kelpkatus,akende kuju ja tüüpilised
Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. · Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. · Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) · Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. · Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa.
Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa.
arstiteaduskonnas (sügisel 1814 kaitses doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest) ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.[1] 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti Köningsbergis töötav Baer Keiserliku Teaduste Akadeemia välismaiseks kirjavahetajaliikmeks.Tänutäheks pühendas Baer järgmisel aastal ilmunud oma ladinakeelse teose "Imetaja ia inimese muna tekkest" Keiserlikule Teaduste Akadeemiale 1834. aastal asus Baer Peterburi. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. 1862. aasta oktoobris lahkus Baer seoses kõrge ea ja tervise halvenemisega akadeemia teenistusest. Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta
Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aastast ühes sündmusest Lissaboni maavärin. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt vajuda maapõhja, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat. ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast". ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale". ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika. Voltairel on juba teemaks keskaeg, mitte antiik. Veel üks teema: lihtsad inimesed. Enam me ei räägi tähtsatest inimestest, vaid keskmistest lihtsatest inimestest. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Idamaine temaatika on juhtiv. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline euroopa romaani ülesehitus, vaid hoopis katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi.
provintsides kehtis nii palju erinevaid süsteeme. 1797 - valmistati plaatinast etalonmeeter - nn arhiivimeeter ja kg, hoiule Prantsuse Vab. arhiivi. Meeter, sekund, kilogramm ja liiter põhiühikud. Meetermõõdustiku alusel ühtlustati ka rahasüsteem. Hakati rakendama Prantsusmaal, kehtestati üldiselt 1840. levikut soodustasid maailmanäitused. 1867 pariisi maailmanäitusel mõõtude, kaalude ja müntide komitee. 1869 tegid Vene akadeemikud Struve, Wild ja Jacoby ettepankeu Pariisi akadeemiale, 20.05.1875 Pariisis kirjutati alla meetrikonventsioon, millega ühines 17 riiki. Kõik said uued etalonid. Eestis 1.1.1925 NSVL-s 21.7.1925 II Vanad vene kaalu- ja môôduühikud Kuna Venemaa asub Eesti vahetus läheduses, toimus temaga tihe kaubavahetus. Nii rootsi kui ka vene ajal olid paralleelselt kohalike môôtudega kasutusel vene môôdu- ja kaaluühikud. Esimesed märgid kaalude ja môôtude kasutamisest Venemaal ulatuvad 10.
nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt maapõhja vajuda, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat: ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast", ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale", ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika.Voltaire' teemaks on pigem keskaeg kui antiik. Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline Euroopa romaani ülesehitus, vaid katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi, jutustused keerulised, raskesti jälgitavad, kõrvale tekivad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme
anekdootliku sisu tähtsamaks muutumine. Eriti monumendikunstis tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier, kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid, sadama laadijaid ja teisi töölisi. ,,Terasevalaja". Tema töid näeme isegi Tallinnas. Sõna ,,fotograafia" kasutati esmakordselt aastal 1839, samal aastal kui L. J. M Daugerre avaldas Prantsuse Akadeemiale, et õhukese hõbejodiidiga kaetud metallplaadile võetud kuju on võimalik elavhõbeda auru abi ilmutada. Kaks aastat hiljem arreteeriti A. Le Fevre, sellepärast et ta ütitas müüa kellelgi dzentelmenile fotot, mis kujutas naist ja poni (pornograafilise alatooniga). On väidetud, et foto eesmärgiks oli taaselustada kreeka mütoloogiat, tõestuseks see, et fotol on sambad ja palm potis. Daguerre arendas edasi Niepce meetodit. Selliseid fotosid (dagerrotüüpiaid) ei saanud paljundada