väljendab, et inimese vaim, teatud mõttes, on suurem, kui terve Universum. Igavus on sügav murelik meeleheide ja olukord kus miski ei saa rahuldada hinge piirituid soove. Niisiis, Igavus võib pealiskaudselt tunduda triviaalne ehk tavaline või lapsik, piinlik ja ebaviisakas ülestunnistamisel , on üks asi aga kindel, Igavus pole igav. Kui sul on igav, siis su ajutegevus langeb umbes 5% ja magnet pildid inimeste ajudest igavlemise ajal näitasid kõrgemat aktiivsust ajupiirkondades, mis spetsialiseeruvad autobiograafilise mälu meenutamisel, hüpoteetiliste sündmuste mõistmisel, kavandamisel ja kujutlusvõimele.
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik
oxygen level dependent) ehk vere hapnikusisaldusest sõltuval kontrastsusel. BOLD-signaal · BOLD-signaali muutus üldjuhul 1-5% · Signaali võimalik triiv · Pea liikumisest tingitud efektid · Ajupiirkondade lokaliseerimine ja iseloomustamine vastavalt stimulatsiooniprotokollile Puhkeoleku fMRT (resting state fMRI) · Need uuringud võimaldavad teha kindlaks sünkroonseid BOLD- signaali muutusi mitmetes ajupiirkondades, kui patsient ei täida MRT-skanneris ühtegi eksperimentaalset ülesannet · Puhkeolekule (rahuolekule) vastav BOLD-signaal on sageli perioodiline ja väga aeglase aktivatsioonimuutusega sagedusvahemikus (0,01 - 0,1 Hz) · Puhkeoleku fMRT-s mõõdetakse spontaanse madalsagedusliku BOLD-signaali kõikumisi, et uurida aju funktsionaalset arhitektuuri · Selle tehnika rakendamine võimaldab teha kindlaks erinevate
nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Skisofreenia täpset põhjust ei teata. · Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla pärilik. · Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. · Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda.
kiindumust. Seda tehakse kindlaks lihtsalt: sa lebad skanneris, mis kujutab endast plastmassist toru ning ulatub su taljest pisut üle pea. Torus on hämar, sul on veidi vaba ruumi ja su silmade ees on kaldus peegel. Sealt näed sa pilte ja numbreid. Pildil on TEMA su armsam, kellesse oled meeletult, lootusetult ja sõgedalt armunud. Sa näed teda 30 sekundi jooksul ja samal ajal salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu-
1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid. See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinntada vastuse paikapidavust või paikapidamatust
Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte. On oluline teada iga transmitteraine ülesandeid ehk täpsemalt millistesse protsessidesse on nad kaasatud. Adrenaliin Aktiveerib su keha. Sinu süda lööb kiiremini ja sinu bronhid laienevad laskmaks rohkem hapnikku lihastesse. Sa muutud erksamaks ja enesekindlamaks. (nõrgestab immuunsüsteemi) Dopamiin Stimuleerib naudingukeskust sinu ajus, paneb sind kogema meeldivaid asju ja tundma rõõmu. Dopamiini on ka neis ajupiirkondades, mis on seotud mõtlemise ning mäluga, samuti on sellel oluline osa liigutuste sooritamisel. Aju piirkonnad Sinu aju on jaotunud erinevateks piirkondadeks. Igaüks neist on spetsialiseerunud kindla funktsiooni jaoks. On alad meelelise informatsiooni töötluseks, näiteks mälestuste moodustamise jaoks. Iga ajupiirkond koosneb närvirakkude ja neurotransmitterite kombinatsioonist. Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju. Uimastite toime sõltub:
süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu. Imikueas kogetud tugevate emotsioonide kontekst klassifitseeritakse ohtlikuks mandelkeha tasandil ning et narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole
o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid
Keemilised ja hormonaalsed erinevused Meeste aju eritab vähem serotoniini. Lapse nutt kutsub naise ajus esile suurema oksütotsiini eritumise kui mehe ajus. Meestel ja naistel on kõik samad hormoonid, kuid naistel on ülekaalus östrogeen ja progesteroon, meestel testosteroon. Funktsionaalsed erinevused Poisid kasutavad rohkem paremat ajupoolkera, tüdrukud vasakut. Naise aju kasutab oma ressursse kiiremini, sagedamini ja rohkemates ajupiirkondades. Naistel on parem mälu ja aistingute vastuvõtmine, meestel ruumitaju ja abstraktne mõtlemine. MOTIVATSIOON T. Good ja J. Brophy (1995) määratlevad motivatsiooni hüpoteetilise konstruktsioonina, mis seletab eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. D. Krathwohli (1964) afektiivsete õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomia põhikategooriad: Märkamine. Reageerimine. Väärtustamine.
Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas
elatud enda poolt) ja semantilised(mälestused, mida ei mäleta, aga teame ) 2. Info sisu järgi: semantilised + episoodilised + protsedentiline(on seotud mingi protsessi või operatsiooniga(väga keeruline), mille käigus on vaja järjekorras protsesse omandada. Näit. autoga sõitma õppimine. Mälu juures oluline tähelepanu. Kui midagi õpime, siis tekivad närvirakkude vahel uued seosed. Õppused jääb mällu mingi jälg e engramm, tekivad erinevates ajupiirkondades närvirakkude vahel. Unustamine toimub kõige kiiremini üks tund pärast materjali omastamist. Unustamise kohta mitu teooriat: 19. Kui tekivad jäljed, aga inimene neid seoseid ei kasuta, siis info ununeb 20. Kui uue info tulekul ei jõua teisega seoseid luua, siis see ununeb 21. Süsteemide loomisel jääb paremini meelde. Mehhaaniline õppimine ei ole mõttekas, sest see ununeb kiiresti.
kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise aengu edendamisel. Pedagoogika peaks peale teadmiste õpetamisele toetama nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu. Varajane turvaline seotus on üks faktor, mida kasvav indiviid peale toidu, hügieeni ja kliimakaitse heaks arenguks vajab. Keha ja vaim kuuluvad kokku ning mõjutavad teineteist. Krooniline stress võib põhjustada muutusi ajupiirkondades, mis on seotud konsentratsiooni, mälu, õppimise ja käitumisega. Terviklikuks arenguks klassiruumis oleks vaja: laps/noorus keskpunktis- subjekti-, mitte objektipõhine lähenemine; suurendada kontrollitunnet; tõsta füüsilise tegevuse osakaalu; soodustada erinevate meelte aktiivsust õppimisprotsessis; edendada koostööd. Õuespe pedagoogika tervise teenistuses Õuesõppe pedagoogikale tuginevates klassides väärtustatakse, aktiveeritakse ja kasuttakse ka
Penn State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla on kindlaks määranud iidse geeniperekonna, mis osaleb ajus närvide ergastumises. Uurimus avaldati ajakirjas Nature neuroscience. Hetkel ei mõisteta veel põhjalikult, millised geneetilised mehhanismid kaaliumikanaleid kontrollivad ja seega lävendi paika panevad. Jegla töörühm keskendus ühele kaaliumikanali geenile nimega KV12.2, mis on aktiivne puhkeolekus närvirakkudes ning mida kasutatakse eriti aktiivselt langetõvehoogudele altides ajupiirkondades. ,,Otsustasime, et KV12.2 on uurimiseks hea kandidaat, kuna see geen kuulub ühte eriti vanasse geeniperekonda, mis on läbi loomade evolutsiooni samaks jäänud" ütles Jegla, ,,See iidne geeniperekond esines juba meres elavatel loomadel enne Kambriumi ajastut umbes 542 11 miljonit aastat tagasi, aga on siiani säilinud ja on ilmselt väga oluline ka tänapäeva loomades". Varasemates uurimustes on näidatud, et Kv12
Membraani hävitamine võib toimuda teiste kesknärvisüsteemi haiguste taustal, näiteks hulgiskleroos, meningiit, kesknärvisüsteemi infektsioonid. Degeneratiivsed haigused Degeneratsioon ehk taandareng, mandumine, allakäik, väärastumine. Degeneratiivsed haigused ehk vananemisega seotud haigused. Neurodegeneratiivsed haigused, sealhulgas näiteks Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi. Neile haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates ajupiirkondades ja vastavalt sellele haigusnähtude avaldumine, mille hulgas võivad olla nii liikumishäired kui ka vaimsete võimete allakäik. Neurodegeneratiivsed haigused on progresseeruvad, nende korral haigusnähud süvenevad ja võivad viia häireteni, mille korral on igapäevaste tegevustega toimetulekuks vajalik kõrvalabi. Lihashaigused. Närvi-lihashaigused tekivad siis, kui tahtele alluvad lihased kehas või neid kontrollivad närvid on kahjustatud ega tööta seetõttu korralikult
Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid Aju on suuteline vastama gonaadide poolt sünteesitud steroidhormoonidele, seega sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon, risk neuropsühhiaatrilistele häiretele on programmeeritud meie ajus juba varase arengu käigus. Soolised erinevused ajus võivad ilmneda juba enne suguhormoonide produktsiooni algust. Struktuursed erinevused hüpotaalamuses ning teistes ajupiirkondades on seotud soolise identiteedi ja/või seksuaalse orientatsiooniga. Testosterooni muutumine estradiooliks põhjustab aju maskuliniseerumist. 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Endoderm on vajalik mitmete mesodermaalsete organite arengu induktsiooniks ning ka ürgsoole tekkeks.
hõlmavate ühenduste tiheduse kasv Eesaju koor areneb välja kõige hiljem - on seostatud nii kognitiivsete funktsioonide juhtimise kui ka emotsioonide, tähelepanu ja käitumise kontrolliga Murdeeas toimuvad muutused otsustamise ja probleemilahenduse süsteemis, infotöötluse mahus ning kiiruses ja andmete struktuuris ning hulgas Terve elu kestvad muutused kognitiivses võimekuses Elu jooksul igapäevaselt aktiivselt kasutusel olevates ajupiirkondades on aktivatsioon suurem, ka võib neuronite vahelisi ühendusi olla rohkem kui vaja täita pidevalt teatud tüüpi ülesandeid, siis seoste hulk kasvab: o N: Arvutimängud, taksojuhtimine, viiulimäng ! Kord omandatud oskust tuleb püsivalt harjutada, muidu ajus seosed jälle kaovad. Kognitiivse arengu teooriad Kuidas teadmised arenevad? Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale
prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv- hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni
Areng tsentraalselt perifeersele – keha ja aju Müeliin tekib juhteteede ümber, erutusjuhtesüsteemid täienevad ja närviimpulsid liiguvad kiiremini ja efektiisemalt, suuraju müelisatsioon puberteedieast algab kestab kuni 20. Eluaastani umbes. Liigub aju vanematest osadest uuteni, õpime üha paremini oma käitumist kontrollima, planeerima. Esmased käitumismustrid allutatakse märksa keerukamatele süsteemidele. Käitumist ja tähelepanu koordineerivates ajupiirkondades toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem. Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek. Muutused mõtlemises – artiklid: Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri, aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse
I - esimene neuraalse kasvu spurt algab 30 GN • WS 7q11.23 (geneetilise materjali puudumine või inversioon? elastin geeni deletsioon, • neuronite arv loote ajus saavutab täiskasvanu taseme (Korenberg 2000) II - teine kasvuspurt: seostud kiire müelinisatsiooniprotsessiga, algab teatud • Spetsiifilised näojooned, k/s südamerikked, kasvupeetus, v/s hüperkaltseemia ajupiirkondades 4.-5 e.-kuul • Kognitiivne profiil: visuomotoorne ja ruumitaju defitsiit; verbaalne pool ja nägude lõpeb põhiliselt 1.a., (teatud piirkondades 3-4.a)., integratiivse süsteemi osades alles teisel äratundmine-head kümnendil • MRT: ajumahulangus, ajukäärude anomaalia (polümikrogüüria) duplikatsioon: teine
Neerupealise säsi ja selle hormoonid: epinefriin ja norepinefriin neurotransmitter - Siin prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites
See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset ) infot töötlevad ainult teatud neuronid, kuid näiteks akustilisi informatsioone töötlevad aga teised aju neuronid. See tähendab seda, et näiteks nägemistaju ja kuulmistaju keskused asuvad erinevates ajupiirkondades. Kuid neuronid, mis võtavad vastu erinevate ajupiirkondade impulsse, ei ole ilmselt spetsiifilised ( näiteks talamuse mittespetsiifilised tuumad ). See tähendab seda, et need neuronid ( näiteks teadvuse neuronid ) töötlevad üheaegselt erinevaid sensoorseid ( ajupiirkondade ) informatsioone nagu näiteks visuaalseid, akustilisi, mehaanilisi jt. See tähendab seda, et ühed ja samad neuronid võivad esitada erinevaid omadusi. Näiteks värvi ja orientatsiooni. Ajus on olemas
omavahel tihedalt seotud. Kui lahendatakse ära kuulus sõlmimisprobleem, peab samaaegselt lahenduse saama ka ajas pidevuse probleem ning vastupidi. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset ) infot töötlevad ainult teatud neuronid, kuid näiteks akustilisi informatsioone töötlevad aga teised aju neuronid. See tähendab seda, et näiteks nägemistaju ja kuulmistaju keskused asuvad erinevates ajupiirkondades. Kuid neuronid, mis võtavad vastu erinevate ajupiirkondade impulsse, ei ole ilmselt spetsiifilised ( näiteks talamuse mittespetsiifilised tuumad ). See tähendab seda, et need neuronid ( teadvuse neuronid ) töötlevad üheaegselt erinevaid sensoorseid ( ajupiirkondade ) informatsioone nagu näiteks visuaalseid, akustilisi, mehaanilisi jt. See tähendab seda, et ühed ja samad neuronid võivad esitada erinevaid omadusi. Näiteks värvi ja orientatsiooni. Ajus on olemas ka sellised
värvust. Oletame, et teadvuses esineb suur punane pall. Kui aga neuron Z saadab oma uue impulsi neuronile J, mis annab teada seda, et suur pall on nüüd hoopis rohelist värvi ( kuid palli suurus ja kuju jäävad samasugusteks ehk ,,impulsside informatsioon", mida neuron X ja neuron Y saadavad neuronile J, ei muutu ), siis inimese teadvussisus ilmnebki suur roheline pall. Pall ei ole enam siis punast värvi. Neuronid, mis esitavad erinevaid objekti omadusi, asuvad erinevates ajupiirkondades. Kuid teadvuslik taju on terviklik ühtne. Seega, kuidas need erinevad ajupiirkonnad kokku pannakse? Selles seisnebki sõlmimisprobleem. Üheks selle lahenduseks on välja pakutud neuronite vahelist sünkronisatsiooni. Näiteks oletame seda, et meil on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z. Seega x ja y võistlevad omavahel, et mis grupp 5 domineerib z gruppi
annaabi.ee 
