Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ãœmera lahing-Toimus 1210.a Ãœmera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlased said rÃ
nõrgenes kuningavõim ning kasvas parlamendi võim. 1714. läks troon Hannoveri dünastiale. Kuna tegu oli sakslastega, kes ei osanud inglise keelt, ei saanud nad osaleda valitsuse ülesandeid täitvatel Salanõukogu koosolekutel ning nii kujunes Salanõukogu kuningast sõltumatuks. 4. Saksamaa riiklik korraldus Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil endiselt Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Selle valitsejaks oli kuurvürstide poolt eluks ajaks valitud keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. 3. Linnade kuuria moodustasid 51 vaba- ja riigilinnast. 1415. sai Nürnbergi linnusekrahv kuurvürsti tiitli
495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased, kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht säilis tugevdas ta ratsaväe. Paavstid ja langobardid Itaalias Vl  Vll sajandil 560 a vallutas Itaalia germaani hõim  langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta Itaaliat ning rahvas hakkas toetama Rooma piiskopi e paavsti. Vll sai paavstist ümbruskonna tegelik valitseja ja sellega pani aluse paavstiriigi kujunemisele. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 a. Koondas majodoomus() Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martell(714-741). Teme ajal tungisid Hispaaniasse araablased, kuid said 732.a. Poitiers' lahingus lüüa. Sõjaväe tugevdamiseks jagas ta oma sõjameestele maatükke, mille sissetuleku eest pidid nood
saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi kujunemise lugu: 1: 1879  Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad  Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kalj
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk
Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh  kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi  kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord  monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond  ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine  hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism  õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada.
Enne nõuka aega tsaari riigis polnud n-ö ühtset võimu. Nt elittide väljavahetamine. Novgoridi ebasobivate juhtide ,,küüditamine"  ei kaotatud päris sots. positsiooni vaid uute kohta paigut. ja asendamine sobivate uute juhtidega. Udell- osastisriik, tekib 16.saj. Suurvürsti vain poeg saab peaosa, teised ka osastisriigid. Pole sõnastatud printsiip, üldsuse suurend. poole. Võetakse vastu otsuseid, mis läbi saj pikkuste kuj teede udellide kadumine - - - suurvürstile kõik alluvad. 20.10, 7.loeng 15.saj Vm 15.saj II poole klassikalise käsitluse teema Ivan III (Suur, Veliki)- seostatakse V maade kogumist. Trad roll olla V maade tõeline ühendaja, Moskva suurriigile tõeline alusepanija. II poolt V aj iseseisvatest vürstiriikidest. Moskva võimu suhtes, suuremas-väiksemas sõltuvuses olevate territooriumi allutamine Moskva kontr alla. Tsentraliseeritud V riigi teke. See on ka tinglik  peetakse silmas absolutismi. V suurvürstide võim piisavalt despootlik, ei
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000  1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu  purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000  1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu  purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
arenesid Roomas välja kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala: portreed ja ajaloolised reljeefid. (Nt. Cicero büst.) Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid. Need pidid olema väga täpsed ja loomutruud, et järgnevad põlved teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse puhul. Loodi ka arvukalt mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spriaalselt reljeefid stseenidega võitlustest. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas). Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Etruskid uskusid
Bütsants Ãœlevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants Ânimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) Âpüüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks Âkõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) ÂBütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg.
polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas, ja alustada seejärel vastuhakku pealinnas endas. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutanud, pealinlased suhtusid toimuvasse võrdlemisi ükskõikselt. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi.
ehitustel, sõduritena; neil oli väike tähtsus, peamised töötegijad olid talupojad ja käsitöölised Hierarhia  ühiskond rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga kuningas, tema võimu toetas väikesearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased; talupojad ja käsitöölised olid allutatud vaarao ja ülikkonna kontrollile. Kõik toimus vaarao määramisel. Tal oli arvukas ametnikkond, selle mõjukam osa  kõrgem ametnikkond  koosnes peamiselt valitseja sugulastest. Ajapikku hakkasid nad valitsejast vähem sõltuma. Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad  nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnud vaarao neid enam ohjeldada, riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli ka kõrgeim preester. Määras ametisse preestrid, neil oli võim peamistes pühapaikades  templites.
Ta kuulas haritlaste nõu, kuid otsutas siiski ainuisikuliselt. Majanduspoliitika oli raskelt merkantilitlik. Sissetulekute suurendamiseks toetas kuningas kaubandust ja kodumaist tööndust. 11. Kes lasi oma hauaplaadile kirjutada ,,Siin puhkab Joshep , kellel miski ei õnnestunud"? 12. Milles väljendus selle valitseja valgustatud valitsemisviis Ta püüdis kogu riigis kehtestada ühesuguseid seadusi. Vaimulike ja aadlike õigused olid liiga suured, ja talupoeagade seisund äärmiselt halb. Keiser püüdis neid vastuolusi tasandada. Pani rikkad makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. 13. Mis aastail valitses Peeter I Venemaad? 1682-1725 14. Dateeri Põhjasõda. Nimeta Venemaa koalitsioonikaaslased Rootsi vastu Põhjasõjas. Põhjasõda algas 1700. aasta talvel ja lõppes 1721. Saksamaa, Poola ja Taani olid Venemaa koalitsioonikaaslased. 15. Iseloomusta Peeter I reforme...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................
a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid. Sõdadega seoses levisid Euroopas uued ideed ja ühiskonnakorralduse põhimõtted. Mitmes piirkonnas viidi läbi progressiivseid reforme, sh kaotati pärisorjus. Esialgu Prantsusmaal, hiljem aga kogu Euroopas hakati oluliseks pidama valgustuslikke ideid, hakati väärtustama rahvust, hakkas kujunema rahvuslik liikumine, sh ka Eestis. Napoleon Bonaparte (1769-1821) oli Prantsusmaa sõjaväejuht ja 1804.-1814.a. ning 1815.aastal keiser. Sõjaliste teenete eest edutati teda brigaadikindralist ülemjuhatajani. 1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele.
· Robert Walpole seisis valituse eesotsas 1721-1742 o Walpole juhitud Ministrite Kabinet kaotas usalduse parlamendi vastu ja Walpole lahkus ametist o Lõi parlamentliku valitsemise tava  parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies kooseisus Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil. Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik · Valitsejaks eluks ajaks valitud keiser, traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast: o Kuurvürstide kuuria  vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser o Vürstide kuuria  üksikud Saksa riigi esindajad o Linnade kuuria  esindajad vaba- ja riigilinnast · 1663  alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline
mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias pidi kuningas kuulama ülikute seisukohti. Ülikud toetasid tugevat kuningat, kelle vallutused tõid sõjasaaki ja uusi maid. Edutut kuningat ähvardas ülikute vandenõu ja võimmult kõrvaldamine. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kõige tipus oli kuningas, talle järgnesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid, kellele järgnesid sõdurid, kirjutajad ja käsitöölised, kes olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Peale ned tulid talupojad, keda oli kõige rohkem ja kõige madalamal olid teisejärgilised orjad. Mesopotaamias oli kõrgeimal kohal samuti kuningas, kellele järgnes üreesterkond, kelle prestiiz ühiskonnas oli väga kõrge. Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises. Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, l
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal  (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks
Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata. Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509- 1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Kuningal ei jäänud muud üle kui end katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Aastal 1534 kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest ja Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga, kuid ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega.
Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning
Välispoliitikas, mis oli suunatud eelkõige katoliiklike Habsburgide vastu, toetas Prantsusmaa ka edaspidi protestantlikke võime ning astus Kolmekümneaastasesse sõtta (1618Â1648) nende poolel. Riigi usulise ühtsuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha. Vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused hävitati. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. Kardinal: Ãœlikud nägid Richelieus enamasti kirikuvürsti ja kuninga ainsat usaldusisikut poliitilistes küsimustes, kuninga esimest ministrit, kes on endasse sulgunud, kuulekas, võimukas ja halastamatu. Tema silmapaistvamad jooned olid kannatlikkus, kavalus, enesevalitsus, terav poliitiline taip, tugev psühholoogiavaist ja väga kindel soov tagada oma kuningale võim ja hiilgus, endale vääriline positsioon ning Prantsusmaale au ja kuulsus.
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks  nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
hakanud paranema 2008. aasta jooksul hakkasid koalitsiooniväed Iraagist lahkuma kuna tõusis vägede väljaviimise pooldajate arv ning Iraagi politsei hakkas olukorraga ise toime tulema. 2008. aasta lõpus sõlmisid USA ja Iraagi valitsused USA vägede väljaviimise pakti, mille kohaselt USA peab oma väed 2011. aasta 31. detsembriks riigist välja viima. Selle pakti kohaselt ei tohi USA hoida inimesi vangistuses üle 24 tunni ning vajab orderit et tungida sisse majadesse. USA väed alluvad nüüdsest Iraagi seadustele. Iraagis on suurim probleem mässulistega, kuna riigis on 3 suuremat rahvuslikku gruppi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Nendeks on Sunnid, Kurdid ja Siad, kes kõik soovivad oma riiki ja on nõus selle eest võitlema. Olukord Iraagis on siiski viimasel ajal stabiliseerunud. 4 Afganistani sõda Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal
lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani
24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D
Vähendati makse. 1610 vaatamata tema kuulsusele, ei uskunud mõned, et ta oli katoliiklane ja ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. Henry IV le tehti 20 atentaati. Peale teda sai võimul Maria di Medici, võimu kujundas Richelieu kes tugevdas kuningavõimu ja tühistas Nantesi edikti. Peale teda sai võimule täiskasvanuks saanud Henry IV poeg Louix XIII. Madalmaad Valitsejateks olid Habsburgid, kes laiendasid oma alasid abielude teel. Karl V oli Habsburigist Saksa.Rooma keiser. Ta loobus troonist ja jagas oma valdused kaheks. Hispaanias sai troonile Philipp II, kes hakkab ka Madalmaid valitsema, ülejäänud läksid Karli vennale. Philipp pani aluse Hispaania pealinnale Madridile, ise ta seal ei viibinud, ta viibis sealt eemal ühes lossis. Madalamaades olid linnad hästi arenenud, tihe asustus. Levis kalvinism. Hispaanlased surusid kõik reformatsiooni ilmingud maha. Mauridel keelatakse emakeele ja kultuuri järgimine. Hispaania oli väga võimas mereriik,
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
