pärandkultuuri inventeerimisest Allika 6 d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud Paju (Pajomois) rüütlimõis – ei ole kaitse all, ümber ehitatud Pidula (Piddul) rüütlimõis – osaliselt kaitse all Rootsiküla (Rotziküll) rüütlimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Tagamõisa (Taggamois) riigimõis – hävinenud, asukohas koolimaja
8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered (+sugulased) Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis Kirikumõis Riigimõis Kõrvalmõis Rüütelkonnamõis Linnamõis Karjamõis Sääskül a Rüütlimõis Omanikul kindlad privileegid Maksuvabadus Võtsid osa Maapäevast Kuni 1783 olid kõik läänimõisad Taagepera rüütlimõis Mõisakompleksid Viinaköö Tõllakuur k Sepikoda Kasutatud allikad "Eesti ajalugu" http://www.mois.ee/ https://www
Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad
aladelt välja. Lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab tänapäeva Alajõe valla peamise osa. Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis,
Slaid ette! Tere austatud eksami komisjon ja teised kuulajad. Mina olen Häädemeeste keskkooli 8.B klassi õpilane ja hakkan teile tutvustama oma loovtööd teemal Minu koolitee läbi fotokaamera. Mina valisin oma loovtööks sellise teema, sest tahtsin ise rohkem teada oma kodukohas olevatest suurematest asutustest. Vaheta slaidi! Mina elan Arumetsa külas , sinna ehitati aastatel 1864-1866 kiriku pastoraat ehk kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi! Minu kooliteele jääb ka Häädemeeste tankla. 1995.aastal ehitati Häädemeestele Arumetsa külla Premium-7 tankla
Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis
...........................................................................................12 10. Ajalooline Katastrikaart 1936.....................................................................................13 11. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14 Koha lugu Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. Lasteraamatud · "Pambu-Peedu" (1906) · "Lõhkiläinud Kolumats" (1979) Mälestustesari · "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) · "Murrang" (1930) · "Tõnissoni juures" (1931) Reisiraamat- "Rännud, rannad, Riviera, sõsarsaared ja Savoy" (1937) Näidend- "Raidaru kirikumõis" (1935) Novellikogud · "Välkvalgus" (1932) · "Armastuskiri" (1933) · "Sigtuna häving" (1937) · "Südamed" (1938) · "Hukatus Mälaril" (1939 · "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; 1968) Romaanid · "Urmas ja Merike" (19351936) · "Loojak" III (1938) · "Sündmusteta suvi" (1937) · "Ja ilma ja inimesi..." (1939) · "Taaniel Tümmi tähelend" (1942)
Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis
J. Hurda eeskujul kutsus Villem Reiman eestlasi üles looma kõrgetasemelist rahvuskultuuri kui kindlaimat tagatist rahvuse püsimajäämisel. 1887 lõpetas kandidaadikraadiga TÜ ja siirdus prooviaastat pidama J. Hurda juure Peterburi. Seal süvenes tema huvi rahvaluule, kirjandusloo ja ajaloo vastu. 1889 sai Kolga- Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. 3. detsembril 1890 õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht
Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. 8 4/11/19 · 1516 rajati Liivimaa ordu ordumeistri Wolter von Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse
Omas ajas olid väga populaarsed Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, nt "Pambu-Peedu", "Jaunart Jauram", "Lõhkiläinud Kolumats" jt. Novellikogud: "Välkvalgus" (1932), "Armastuskiri" (1933), "Sigtuna having" (1937), "Südamed" (1938) ja "Hukatus Mälaril" (1939). Romaanid: "Urmas ja Merike" (19351936), "Loojak" III (1938), "Sündmusteta suvi" (1937), "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939), "Taaniel Tümmi tähelend" (1942). Kirjutanud ka näidendi "Raidaru kirikumõis" (1935); lühibiograafiaid ("Admiral Johan Pitka") ja populaarteaduslikke raamatuid.
See määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1988, “Jakob Hurt 1839-1907” (album). Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, Mart Laar, “Raamat Jakob Hurdast” (monograafia). Ilmamaa, Tartu 1995. Jakob Hurda tuba mis asub Kirikumõis, Otepää vald. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841 Tartu, ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 1859–1862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi
kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid. 5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7. Haridus ja kirikusõna 1. Eesmärgiks oli 1) iga kristlane suudaks lugeda usutekste, 2) kõik inimesed omandaksid usuõpetuse algteadmised, 3) kiriku laulud jumalateenistustel osalemiseks. Riik hakkas järjest enam sekkuma haridusküsimustesse, sest riigi jaoks muutus aina olulisemaks haritud ametnike, kohtunike ja kirikuõpetajate ettevalmistamine. Rahva harimisega tegelesid pastorid ja köstrid
Põhjenda oma arvamust. võim mõjus hästi, sest 1) riigitalupoegade olukord paranes, nende koormised normeeriti 2) hakati rajama manufaktuure, laienes kaubandus 22. Selgita: Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine. Pastoraat - Kirikumõis, mida pidas pastor. Mitte nii esinduslik kui rüütlimõis. Tavaliselt igas kihelkonnas 1, mis paiknes kiriku lähedal. Aadlimatrikkel - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Adramaade revisjon - selle kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi
16- Pateetika- kirglik tundeküllasus, pidulikkus, ülevus. 17- Metafoorsus-kõnekujund, ülekanne kahe asja või nähtuste tähenduse sarnasuse alusel. 18- Allegooria- mõistupilt või mõistukuju, mingi nähtuse või omaduse, abstraktse mõiste piltlik kujutlus. 19- Natüürmort- elutuid esemeid kujutav maal. 19- Ornament- muster, millega ilustatakse ehitist, tarbeeset, riideid, ehteid või muud. 20- Dekoor- kaunistus, ehitise kaunistuslik kujundus. 21- Pastoraadihooned- kirikumõis. 22- Häärber- uhke suur maja 8 Kasutatud kirjandus ''Uusaeg 8. klassile'', Tallinn 1998 '' Võõrsõnade Leksikon'', Tallinn 1983 http://et.Wikipedia.org/wiki/Barokk http://www.erm.ee/html/barokk/barokk.html http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/barokk.htm http://miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstiajalugu/barokk/sissejuhatus.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/parem.html
· Pauluse kirik XIX sajandi keskpaigaks oli Jaani kirik lootusetult kitsaks jäänud. Seda kasutasid nii Viljandi linna kui ka kihelkonna elanikud. 1857. aastal sai Jaani koguduse ülemõpetakaks Valentin von Holst. Tema alustas koos koguduse eestseisusega linna- ja maakoguduse lahutamist, mis sai teoks 1860. aastal. Viljandi mõisnik parun von Ungern-Sternberg eraldas oma maast krundi kiriku ehitamiseks. Otsustati, et maakogudus ehitab uue kiriku ja neile jääb kirikumõis; linnakogudusele jääb aga vana kirik ja nemad ehitavad uue pastoraadi. Pauluse kirik rajati aastail 1863-1866. Kirik ehitati Viljandile iseloomulikust graniitkivist ja punasest tellisest. Esialgse projekti kavandas arhitekt Franz Block 1861. aastal. Kirik sai oma nurgakivi 1863. aastal. Hoone lõpliku projekti joonistas Valentin von Holsti poeg, hilisem kuulus arhitekt Matthias von Holst, kes hakkas juhendama ka ehitustöid. Pauluse kirikut ehib 1866. aastast pärit K. C
aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus. 1934. aastal valminud puukirik hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. Aastal (Lisa 21-22). Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24). Mõisad Halliste kihelkonna territooriumil paiknes kokku 10 mõisat ja 7 karjamõisat, neist 1 kirikumõis – Halliste; 7 rüütlimõisast peamõisat – Abja (Lisa 10, 11), Eriste, Kaubi, Penuja (Lisa 11), Pornuse (Lisa 12), Uue-Kariste (Lisa 13,14), Vanamõisa; 1 kõrvalmõis – Kaarli; 1 riigimõis – Vana-Kariste. Neile lisaks ka 7 karjamõisat (Eesti mõisaportaal, 2017). 8 Talude päriseks ostmine Esimene talu osteti siinmail juba 1843
178, tunneb Rotzipäh küla; see tuleks praeguse kirjaviisi järele muidugi Rootsipää lugeda. Sellenimelist kohta ei tunta meie päevil enam. Nimetatud küla oli praegune Annikvere Jorika küla. Harjumaal. Alaveres Kose kihelkonnas. Nihatus Jõelehtme kihelkonnas. Raikülas Rapla kihelkonnas. (kõrts) Mõigus Jüri kihelkonnas. Rootsi-neeme Ehasalus Kuusalu kihelkonnas. Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas.
3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad
· II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama.
keeles). Jätkas ka eesti keeles kirjutamist, kuid soomekeelsed näidendid said ülipopulaarseks, soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst. Publik vaatas tollasel ajal A. H. Tammsaare ja Särevi koostöös ,,Härra Mauruse I järgu koolis" (1935)
7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi. 1766 võttis Senat vastu otsuse, et see Norrköpingi lääniõigus kestab edasi nendele mõistaele mis Rootsi ajalgi.
1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste ristmine, laulatamine ja matmine siis nende eest olid kehtestatud maksud, mida tuli maksta pastorile. Läbi aja maksud muutusid. Paljudel juhtudel matmise eest tuli pastorile anda härg. Praastkond- Praast on üks valitud kihelkonna pastoridest, kõrvalamet. Praast oli tavaline pastor. Patronaadiõigus- Pastori ametisse nimetamise õigus. Oli seotud konkreetse
ühiskondlikus hierarhias. Konventidesse kaasatakse asjalikumaid talupoegi. Koguduse konvent oli see, kes ühe või teise pastori välja valis. Oli veel terve rida teisi, alamastme ametnikke. 18. sajandil kasvab kiriku vöörmündri (?) ametikoha tähtsus. Kui pastor tegeleb vaimulike asjadega, siis viimase rolliks (enamasti talupoeg) on jooksvate asjadega tegelemine (maksude sissenõudmine, kirikuhoone korrashoid. Põhiliselt iga maakoguduse pastori käsutuses on ka kirikumõis. Tavaliselt kirikumõisad olid suhteliselt kehvas seisus. Võis juhtuda, et mõnel kirikumõisal ei olnud üldse talupoegi. Kiriku- ja aadlimõisad olid maksuvabad, kohustusi riigi ees ei olnud. Vaimulik kui selline makse ei maksa, ja seda nii maal kui linnas. Samas jõukat elu ka neil polnud. Materiaalne pool 18. sajandil siiski paranes ja võrreldes teiste maadega olevat vaimulike elu siin parem. Traditsiooniliselt jätkasid siinsel alal tegevust vanausulised. Nende vastu eriti huvi ei tunta
annaabi.ee 
