Ajakirjanduse müüdid Lugesin kolumnisti Martin Kala arvamusartiklit ajakirjanduse müütidest, mis avaldati Postimehes 28.novembril 2011. Nagu iga ühiskonda mõjutava teguri juhtumis, on ajakirjandusegi kohta liikvel informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Just nende lahti mõtestamise ja ümberlükkamisega Martin Kala otsustaski tegeleda, tuues sealjuures arvukaid ja mõjuvaid näiteid. ,,Esimene müüt: ajalehed on suremas," algas üks pealõikudest kurjakuulutavalt, ent selle väite ümberlükkamisega ei läinud härra Kalal kaua ta võrdles ajalehe ja interneti, ajakirjanduse peamise konkurendi, suhet omal ajal toimunud televiisori lühiajalise võidukäiguga raadio üle. Ka siis osutusid kartused, et viimane hoopis kaob, vaid ennatlikeks arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaa...
Refereering ,,Rohelise Värava"(reede,12.sept.2008, nr.17) artiklist 21.sajandi elu:soovist autosid muuta. Artikli kirjutaja Katrin Idala leiab, et hoolimata viimase sajandi jooksul ettetulnud neljast tõsisest kriisiperioodist on kõik tehnoloogilised ja teadlikud eeldused elektriautode kasutuselevõtuks on olemas. Esimene kriis oli II maailmasõda, sellele järgnes 1973.aasta naftakriis,mille põhjuseks oli OPECi protest juudi-araabia sõja vastu, ning 1979.aastal tingis naftakriis Iraani revolutsiooni. Aga miks siis ikka elektri jõul liikuvad autod? Eks ikka sellepärast, et vedelkütuse allikaid napib ja nafta-gaasi ammutamine on vaevaline. Elektriautod sõidaksid seevastu tuulegeneraatorite või fotoelektriliste paneelide abil toodetud elektrist. Artikkel kirjutas veel, et eelmisel sajandil olid elektrisõidukuid märksa sagedasemad kui tänapäeval. Kui 1990.aastal lõi General Motors elektrisõiduki EV1, mida valmistati Ameerikas mõni tuhat j...
Natalja Läänemets, õe põhiõpe, I kursus. Õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega, mida ma olen oma ,,Kodutöös 39. kalendrinädalaks" ära märkinud on järgmised: oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist; õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist; õppimise protsessis enesejuhtimise oskuse nippide omandamist; õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata enn...
Sirle Sommer-Kalda kirjutatud artikli "Uuring: pakutav haridus on elukauge" analüüs. Artikkel on ilmunud ajalehes Põhjarannik 16.05.2009. (Artikkel on kättesaadav internetiaadressil: http://www.pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=10353) Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames. Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne, kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupära...
masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist reportaazi mõrvapaigalt, võib nähtud vaatepilt tekitada hirmu ja panna meid mõtlema enda turvalisuse üle. Sellisena on meedial meie üle tohutu mõjuvõim, kui me hakkame rohkem arvestama nähtuste ja ohtudega, mis eksisteerivad meie teadmata igalpool meie ümber, kuid just meedia kajastamise tagajärjel saavad aktuaalseks.
1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe nimeks sai lihtsalt Postimees 1896 sai Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson Sakala Ajaleht ilmus Viljandis 1878 märtsis Vastutav toimetaja- väljaandja oli kuni oma surmani C.R. Jakobson Jakobsoni toimetamise ajal Eesti mõjukaim ajaleht 1881 oli Sakala tiraažiks mõnda aega lausa 6000 eksemplari Ajalehes oli enamjaolt käsitletud poliitilisi teemasid Sakala põhjustas lugejaskonnas elevust ajalehest õhkuva võitlusvaimu tõttu Eesti ajakirjandus 20. sajandi alguses Trükitehnika arengu tõttu anti välja üha rohkem ajalehti Postimehe kõrval leidsid poolehoidu ka K. Pätsi “Teataja” (1901-05 Tallinnas) P. Speegi “Uudised” (1903-05 Tartus) Ajakirjandusse sekkusid ka koolinoored Ajalehtedesse hakkas üha enam ilmuma satiirilisi pilkelisasid 1906 muretses Päevaleht endale modernsemad trükimasinad- I Maailmasõja ajal trükiti lehte üle 50 000 eksemplari
Lõika ajalehest välja umbes 10 pealkirja vähemalt kahesõnalist. Esimeses tulbas pealkirja esimene pool, teises tulbas teine pool. Seejärel lõika need kleebitud pealkirja osad uuesti välja ja sega omavahel segamini. Hiljem saad mõnele teisele paarile anda need ühendamiseks. Vali välja üks artikkel, valmistu seda teistele selgelt ette lugema ja valmista artikli põhjal ette 3 küsimust. Kleebi võimalikult palju kuulutusi ühele lehele ja valmista nende põhjal ette 5 ülesannet. Leia ajalehest ilmateada ja lõika see välja ning kleebi paberile. Vasta täislausega järgnevatele küsimustele: Kas Tallinnas on soojem kui Tartus? Kas Oslos ja Helsingis on ühesugune temperatuur? Kus on kõige soojem/külmem? Kus on sama soe/külm nagu Berliinis? Otsusta, kas väide on õige või vale (siin võite kirjutada ainult sõnad: õige ja vale) Tallinnas on soojem kui Pärnus Pariisis ei ole nii soe kui Londonis
Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes. Alkoholi tarvitamine kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda
Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad sageli edasiseks tiivad. Kohalik ajaleht on kohaliku kultuuri edendaja ning päevakajaliste sündmuste edastaja,
tegevdirektoriks juba 4 aastat ning ei leidnud hakkas ärritatult mööda kabinetti enam arenguvõimalusi ,,Martin kõndima" Mänd meelitati firmasse nelja aasta eest" -Sirle Saare solvumine -Sirle ärritumine, erutumine -sai teada ajalehest, et Martin ,,võrdlemisi solvav lugeda Mänd oli valitud Maksimarketi niisugust uudist ajalehest" tegevdirektoriks ja talle ei olnud öelnudki, et plaanib mujale kandideerida või töökohta vahetada. ,,võrdlemisi solvav lugeda niisugust uudist ajalehest"
SIGNE VOIS Anne 92, 88 12345 TARTU Telefon 55545899 Pr Karmen Hiie OÜ Bellus Kuuse 6 22. november 2012 10150 LINTE AVALDUS Austatud juhataja 20. novembril leidsin ajalehest Koit Teie kuulutuse, kus otsitakse meistrit OÜ Bellusesse. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on pikaajaline töökogemus õmblejana. Alates 2005. aastast olen töötanud õmblejana erinevates ettevõtetes, viimati töötasin OÜ-s Meistrite Kodu. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega allkiri Signe Vois
Kalamäng Mängijate arv ei ole piiratud. Võetakse A4 paber. Lõigatakse välja võimalikult suur kala kujutis. Võib soomused ja uimed pastakaga ka peale joonistada. Igale mängijale on oma räim vaja teha. Siis saab iga mängija terve ajalehe, see tuleb nuiaks rulli keerta. Nüüd rivistuvad mängijad ühte toa serva ja kõik panevad räimed enda ette maha. Stardipaugu peale hakkavad kõik ajalehest nuiadega oma kala taga vastu põrandat peksma, et kalale tuul alla teha ja see teise toa otsa saada. Kes esimesena kohale jõuab, on võitja.
Pr Anne Uibo AS Sipelgas Kopli 1B-215 27. jaanuar 2013 50115 TARTU KAASKIRI Lugupeetud proua Uibo Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil lillehaldja ametikohale. Kuulutuse leidsin ajalehest Jõulumaa. Leian, et see on suurepärane võimalus minu jaoks saada juurde kogemust ning praktilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks. Teie ettevõttes töötamine annaks mulle arenemisvõimalusi ning võimaluse kasutada oma seniseid kogemusi ja teie saaksite enda meeskonda positiivse ellusuhtumisega, muutustele avatud ja koostöö aldi kolleegi. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele teile sobival ajal. Lugupidamisega, nimi aadress indeks Tartu
Pargi 1-8 88301 Audru PÄRNUMAA 5557 4960 [email protected] Hr Rauno Saar OÜ Scanfil Vana-Sauga 40 88389 PÄRNU AVALDUS Lugesin ajalehest Pärnu Postimees Teie firma tööpakkumise kuulutust laopidaja ametikohale. OÜ Scanfil on tuntud eduka ja sõbraliku meeskonna poolest, seepärast soovin kandideerida laopidaja ametikohale. Loodan, et vastan ja sobin teie esitatud nõudlustele. Lõpetasin sel aastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuse laopidaja eriala. Olen kohusetundlik, täpne, hea suhtleja ja õpihimuline.Olen veel füüsiliselt heas vormis. Tugevad küljed on analüüsivõime ja väitlusoskus.
MOTIVATSIOONIKIRI Lugupeetud proua Uibo Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil lillehaldja ametikohale. Kuulutuse leidsin ajalehest Jõulumaa. Leian, et minu eelnev hariduskäik ja töökogemus tuleb kasuks sellel uuel alal keskkoolist saadud teoreetilised teadmised tahavad rakendamist praktikas. Mul on hea kohanemisvõime ja kõrge pingetaluvus. Lisaks olen sõbralik ja optimistlik mõjudes hästi ka kaaskollegidele. Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles selles valdkonnas. Usun, et suudaksin rakendada oma seniseid teadmisi ja kogemusi
Liiva 9-2 PÄRNU Telefon:56745177 E-post: [email protected] Hr Eduard Jaskin Valmos OÜ Lemmetsa küla 88311 PÄRNUMAA AVALDUS Lugesin ajalehest Eesti Ekspress Teie firma tööpakkumise kuulutust müügijuhi ametikohale. Valmos oü on tuntud eduka ja sõbraliku meeskonna poolest, seepärast soovin kandideerida müügijuhi ametikohale. Arvan, et vastan esitatud nõuetele. Hetkel töötan müügijuhi assistendina As-s Murakas ja lõpetasin sel aastal Tartu Ülikoolis ärijuhtimise eriala. Töö As-s Murakas ei paku enam väljakutset ja seetõttu soovin oma teadmisi ja oskusi rakendada uues keskkonnas.
Toiduainete hulgimüügifirma TRIO Mustamäe tee 164 11349 Tallinn 28.10.2012 Toiduainete hulgimüügifirma TRIO personaliosakonna direktorile Avaldus Lugesin ajalehest Teie kuulutust ja otsustasin kandideerida müügiesindaja ametikohale. Ma olen 25 aastat vana. Olen lõpetanud ülikooli kaubandusalas ja olen juba töötanud teistes müügifirmades, mis tähendab, et mul on juba hea kogemus selles erialas. Mina räägin eesti, vene ja inglise keeles vabalt, ka oskan saksa ja soome keelt. Mul on ka B-,C- ja D-kategooria juhiload ja oma auto, mida ma saan kasutada töö jaoks iga päev, aga oleks hea, kui Teie firma annaks mulle ametiautot
Katleri 13–8 13512 TALLINN Telefon 652 4899 E-post: [email protected] Hr Karl Karu AS Romb Sõpruse pst 258 15. märts 2015 13412 TALLINN AVALDUS Lugesin ajalehest Äripäev Teie firma tööpakkumise kuulutust assistendi ametikohale. Arvan, et vastan esitatud nõuetele, ning seepärast taotlen pakutavat ametikohta. Praegu töötan assistendina OÜ-s Pisike ja olen lõpetamas magistrantuuri Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorralduse erialal. Töö OÜ-s Pisike ei paku mulle enam väljakutseid ja seetõttu soovin oma teadmisi ning oskusi rakendada uues keskkonnas. Olen hea suhtleja, kohusetundlik ja aus
Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas Trükisõna kasutuse statistika Tiraaz Loetavus (paberil+veebis), nt raamatukogudest laenutamine Auditooriumi hõlmatus väljaandega (regulaarne lugemine + juhulugemine) Lugejaskonna sotsiaaldemograafiline koosseis- vanus, haridus, amet
produtseerimisega. Kõige rohkem esitas neid laule siiski Mars ise. Marsi muusikat on ära märgitud paljude muusikastiilide ja mõjutuste ühitamise eest. Ta on töötanud koos paljudest stiilidest muusikutega ja nende koostööde mõju oma muusikale tunnistanud. Juba lapsepõlves mõjutasid teda artistid nagu Elvis Presley ja Michael Jackson, keda ta vahel jäljendas. Samuti lisab Mars oma muusikasse reggae'st ja Motown'ist inspireeritud helisid. Jon Caramanica ajalehest The New York Times viitas Marsile kui "väga mitmekülgsele ja avatud poplauljale". Laul ,,Uptown funk" tuli välja aaastal 2014. Laul võitis ka Grammy auhinna.
Vanemaid ja aeglasekasvulisi isendeid võib oma potis kasvada lasta aastaid. Kaktust ümber istutades tõstetakse see potist välja kokkuvolditud ajalehest või jõupaberist valmistatud riba abil, mis keeratakse ümber kaktuse. Uue poti põhja tehakse soovitavalt graniitkillustikust (ei ima endasse vett) drenaazikiht, selle peale pannakse kiht kaktusemulda. Kaktuse istutamisel on parimaks
Marsi muusikat on ära märgitud erinevate muusikastiilide ja mõjutuste kaasamise eest, selles on palju elemente erinevatest muusikazanritest. Ta on koostööd teinud erinevates zanristest pärinevate artistidega; Mars on nende koostööde mõju oma muusikale tunnistanud. Juba lapsepõlves mõjutasid teda artistid nagu Elvis Presley ja Michael Jackson, keda ta siis vahel jäljendas. Samuti lisab Mars oma muusikasse reggae'st inspireeritud helisid. Ajalehest The New York Times viitas Marsile kui "väga mitmekülgsele ja avatud poplauljale". Pärast edutut koostööd Motown Records'iga, alustas Mars 2009. aastal koostööd Atlantic Records´iga. Soololauljana kogus ta tuntust tänu B.o.B loole "Nothin' On You" ja Travie McCoy loole "Billionaire", kuhu Mars oli panustanud nii oma vokaali laenamise kui ka viiside kirjutamise näol. Samuti oli ta hittide "Right Round" , "Wavin' Flag" ja "Fuck You!" kaasautoriks Mars oli 53
Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele ka palju negatiivseid kommentaare, mitte ainult kiidulaulu. Samas aga arvan ka, et igal ajakirjanikul pole õigust Internetti kirjutada seda mida ise tahab ning seda siis uudiseks nimetada. Tänapäeva inimesed ei tee enam vahet tõsistel uudistel ja kollasel ajakirjandusel. Arvan, et praeguses ajakirjanduses on need liialt segunenud. Viimasel ajal võib igast ajalehest leida mõne tegelikult kollasesse ajakirjandusse kuuluva uudise. Inimesed, kes leiavad, et ajalehtedest võib leida vaid tõsiseid uudiseid võivad aga seeläbi petetuks saada. Jällegi on tegu demokraatiaga, kuid minu meelest peaks saama kõmulehti ning tõsiseid päevalehti selgelt eristada. Internetis peaksid olem erinevad uudisteportaalid kõmuartiklitele.
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F
AMNESTY INTERNATIONAL MIS SEE ON? · Amnesty International ehk rahvusvaheline amnestia on inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR
Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. Sellepärast vahest,kui sa ei jõua lugeda ajakirjast või ajalehest uudiseid,moodi,ilma jne,siis saab lihtsalt internetti kasutada. Ta annab võimaluse näha ja kuulda,mis on moes,riietuses,muusikas jne.Vähemalt see on väga mugav,ei pea koguaeg raha raiskama nende ajakirjade peale ning ka siis,ei kogune üleliigset prügi. Meedia annab võimalust maailmaga suhelda,kuid selleks võtab aega,mida võiks sõpradele kulutada.Veel,ta annab tuntust nende isikutele,keda veel ei tunta(nt mingid näitlejad,lauljad) ja tõmbab inimesi sellega ligi.
oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on ... Vaatamata tugevale põlvkondade vahele me ikka leiame teemad rääkimiseks ja ilusti same sellega hakkama
· Romaan · ,,Umbjärv" (1985), täiskasvanuile -3- Kasutatud kirjandus: 1. Google 2. Vikipedia 3. TEA laste- ja noorte entsüklopeedia 4. EE (6 kd.) 5. Ajaleht ,,Postimees",11.veebruar,2011a. -5- Sisukord: 2.Heljo Mänd. Tema looming. Tuntumad teosed. 3.Tuntumad teosed jätkub. 4.Materjal ajalehest. 5.Kasutatud kirjandus. -1-
Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole. Üks aasta räägitakse seagripist, teine aasta naftast ja kolmas aasta K-Kohukesest. Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausad, ühiskonna informatiivne autoriteet on kahtlemata meedia. Me ei planeeri reisi ilma, et vaataksime ilmajaama ennustusi, me ei lähe õue, kui me loeme ajalehest, et lähenemas on kümne aasta suurim torm ja me ei ületa kiirust, kui me kuuleme raadiost, et viie kilomeetri kaugusel seisab patrull. Kahjuks on sellel kõigel ka negatiivne tagajärg. ,,Pime usk autoriteetidesse on tõe suurim vaenlane" Albert Einstein. Kui tavaline inimene ütleb kümneminutilise vestluse jooksul keskmiselt kolm vale, siis miks peaksime arvama, et see, mis me kuuleme/näeme n.ö. usaldusväärsetest allikatest, vastab alati tõele. Vastus: ei peagi
koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus ja kojtu reform vabastasid küündimatud ametnikud ja valitsemis süsteem kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku. *Levisid valgustusideed, mille järgi oli haridusel suur tähtsus(TartuÜlikool, talurahval koolid)>Forselius, Skytte.
Kingitused Jõuluvana (jõulutaat, näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osake...
koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes tunned trükipressiga jäädvustatud tähtede hõngu ning mida puudutades mõistad, mis vahe on arvutiekraanil ja raamatul. Lugemis ja kirjutamisoskus on üldse kaks kõige tähtsamat tegevust, mida inimene kunagi on välja mõelnud. See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida." Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda.
viimane neist on puhtalt pühendunud ainult reklaami edastamisele. Leidub nii toidupoe, lillepoe, prillipo-, autoremondi töökaja kui kõige muu võimaliku reklaamtahvleid, mis on kujundatud värviliselt ja silmatorkavalt. Ajakirjanduse põhizanrid Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) ja nende temaatika: Uudis Seda sorti artiklid moodustavad suurema osa kogu ajalehest. Intervjuu Lehes on üks intervjuu: 60.aastane Erki Õun, kes on üle 40-aasta õpetajana töötanud. Reportaas Käesolevas lehes polnud ühtegi reportaasi. Arvamus Arvamuslugusid on kolm: juhtkiri mahetootmise halvematest külgedest ning kaks artiklit ,,Igahaljast haldusreformi ideest" ja ,,Fosforiidisõja kordusfarss" Juhtkiri Kannab pealkirja ,,Mahetootmise karedam pool"
Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed maadlusesse ja tänu sellele kasvas
..................................................................................5 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu ......................................................7 2.1. Viitamine..........................................................................................................................7 2.2. Raamat.............................................................................................................................9 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest........................................................................................9 2.4. Interneti lehekülg...........................................................................................................10 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid......................................................................................10 3. Referaadi vormistamine.................................................................................12 3.1. Kiri.......................
Kas me oleme võrdsed seaduse silmis ? Rikkastele on juba aegade algusest peale antud teatud privileegid ning isegi kui pole siis on seda võimalik rahaga omandada.Ent vaesed on ja ka edaspidi elavad kitsmates tingimustes, lootes et õnn tuleb ükskord ka nende õuele. Nemad ei pruugi kunagi tunda saada ,mis maitse on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte kandideerijal ka CV-sse pilt lisada, ei ole raske aru saada milleks.Loomulikult meeldiks igale ühele töötada just selliste töötajatega keda ta ise oma vaimusilmas suudab ette kujutada. Kuid Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
Veresüü paine Arne Dahl Autorist Jan Lennart Arnald, sündinud 11. jaanuaril 1963. aastal, on Rootsi krimiautor ja kirjanduskriitik. Teda tuntakse ilmselt rahvusvaheliselt kõige paremini kirjanikunime Arne Dahl all. Tema kirjutisi võib leida ka Rootsi ajalehest Dagens Nyheter. Ta on abielus Rootsi fotograafi, Sara Arlandiga. Veresüü paine, ehk Ont blod on teine raamat 11-teoselisest seeriast, mille ta kirjutas pseudonüümi Arne Dahl all. Esimene raamat selles seerias on Misterioso. Raamat Eesti keelde tõlkis raamatu Tõnis Arnover 2010. aastal, kuigi originaal ilmus 1998. aastal. Raamatu keskmeks on nn. A-rühm, mille ametlik nimi oli ,,kriminaalpolitsei rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise eriüksus
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks
Artiklid ajalehes taotlesid reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. Lisaks sellele avaldati "Sakala" lisalehes tuntumate eesti kirjanike teoseid, seal võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidsid pilke- ainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. "Sakala" tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise ajalehest. Konflikt kandus ka suurtesse rahuvslikesse organisatsioonidesse. Tänu võitlusele "Sakalaga" "Eesti Postimehe" ja klerikaalide vastu kujunes Jakobson eesti 1870-ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks. Jakobson elas oma elu viimased aastad Kurgjal. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Kurgja talust on praeguseks tehtud talumuuseum.
Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas.
Miks selline negatiivne lugu meelitab ligi nii paljusid lugejaid? Keegi ei suuda ette kujutada, et sellised hirmsad sündmused leiavad aset meie riigis. Säärased inimesed liiguvad meie ümber ja me ei või iial teada, kes neist tegelikult abi vajavad. Me loeme suurema huviga ülespaisutatud skandaalidest kui kellegi tublist saavutusest. Sageli arvame, et just meie elu on see kõige süngem ja kõige suuremate takistustega. Lugedes ajalehest skandaalset lugu, mõistame, et on ka inimesi, kellel läheb veel kehvemini kui meil, ja igaüks meist tunneb hinges kergendust. Kirjapandud tekst pakkus mulle mõtteainet veel päris pikaks ajaks. Lugu tekitas minus rohkesti erinevaid emotsione, siiani on mu hinges suur kaastunne ülejäänud nelja lapse suhtes. Mis veel kõige jubedam: naisterahvas ise ei kahetse tehtut absoluutselt. Selline artikkel paneb lugejat ennast tundma jõuetu ja abituna
astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks, mis on erakond. Teda aitaks see teadmine kindlasti mingit moodi kirjandieksamis või inimestega suheldes. Paljud noored ei saa aru, miks on vaja lugeda poliitika kohta. Ma küsisin oma 14-aastaselt õelt, kas tema huvitub poliitikast ja ta vastas: ,,Miks peaks?" Aga muidugi ta peaks, sest ta on
Eesti, kui linnriik – Tallinn! Viimase kahekümne viie aasta jooksul on toimunud Eestis väga kiire, nii majanduse kui ka lihtsalt elanike „ümber kolimine“, meie pealinna - Tallinna. Tänu millele meie väikelinnad eriti kiiresti kahanenud, sest neid ei uuendata ja inimesed tunnevad sellest puudust. Inimesed tahavad pidevalt uuenevat linna, kus koguaeg miskit toimub, saab jälle lugeda ajalehest, et linnas on midagi tehtud/juhtunud. Inimestel on kõik võimalused olemas, et tööl käia ja end harida. Kui vaadata seda lihtsalt „pealtvaates“, siis on see ju kõik tore ja hea, meie riigil on koht, kus kõik on olemas ja kust kõike saab. Eesti riik on ju nii väike, et pole ju raske käia Tallinnas, kui oma kodulinnas vastavaid asju ei saa. Kui nüüd rääkida sellest, mis tegelikult kogu ümberkolimise tagajärg on, siis see on küllaltki negatiivne
Arvamuslugu Alates 2007. aastast võime peaaegu igast ajalehest lugeda artikleid MTÜ Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani kohta, keda süüdistatakse endale rõivaste, jalanõude ja ehete ostmises Eesti Euroopa Liikumise raha eest. Samuti kasutas ta MTÜ raha reiside ja ilusalongi teenuste eest maksmisel. Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid
a ühendust 2. Kasutades Helistada 1. Otse maakleri Vaadata maaklerile omanikult: teenuseid: kulutused või korteri Sõita kohale lepingu lepingu internetist omanikule ja vaadata sõlmimine, sõlmimine,ma või telefonitsi korteri maksta ksta ajalehest või kirjutada üürihinda ja üürihinda,taga tisraha ja e-maili tagatisraha. makleritasu. Projekti finantsiline pool Tabel 1. Võimalus 1. Projekti etapid Tegevused Kulud Kokku Leida kuulutus Tasuta ajaleht 0 0 Võtta korteri Telefoni tasu 8 8 omanikuga või
Kuulsaks sai tänu seriaalile Neighbours, mis on olnud viimased 30 aastat Austraalia üheks vaadatuimaks seriaaliks. Kylie Minogue peadpööritav karjäär lauljana algas 1987. aastal, mil ilmus tema esimene hittsingel "Locomotive". Aastate jooksul on järgnenud 11 edukat stuudioalbumit, 7 suurejoonelist maailmaturneed, lugematul hulgal kuld ja plaatina plaate ning maailma edetabelite tippu jõudnud singleid. Paar päeva enne kontserdi algust võis lugeda ajalehest järgmist lõiku: seekordsest showst tõotab tulla lauljanna sõnul tema karjääri üks silmapaistvamaid verstaposte. "Mul on hea meel, et minu uus album "Aphrodite" on niivõrd hästi vastu võetud, see inspireerib mind ja minu meeskonda tegema sellest show'st erilise vaatemängu võrreldes varasemaga tahame pakkuda fännidele veelgi suuremat rõõmu etendust, mis on algusest lõpuni kõiki meeliköitev ning kaasahaarav. Nagu eespool öeldud, toimus kontsert 23
4 3 2 1 0 11. Mulle sobib hästi iseseisev töö raamatuga. 4 3 2 1 0 12. Mulle meeldib mängida taskus olevate esemetega. 4 3 2 1 0 13. Uued sõnad õpin ära neid korrates, mitte neid ümber kirjutades. 4 3 2 1 0 14. Mulle meeldib enam lugeda uudiseid ajalehest, mitte kuulata neid 4 3 2 1 0 raadiost. 15. Mulle meeldib õppimise ajal midagi süüa. 4 3 2 1 0 16. Materjali meelde tuletades püüan neid vaimusilmas ette kujutada. 4 3 2 1 0 17. Uusi sõnu õppides püüan neid sõrmega kaasa kirjutada. 4 3 2 1 0 18
Ühel või teisel moel saadud raha eest ostetakse taaskasutusse läinud rõivaste poest omale riideidki. Paljud saavad abi turvakodudest. Kes aga väga hädas, otsib toitu prügikastist ning leiab ööbimiseks sooja koha korrusmaja koridorist. Tänavalapsed erinevad meist just oma eluviisiga, sellega, kuidas nad igapäevaselt hakkama peavad saama. Samas on elu tänaval neid nii palju muutnud, et nad ei hooli enam puhtusest või üldisest iseenda arendamisest. Lugesin ajalehest omavanusest Tallinna tänavapoisist, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuna pole ühtegi päeva koolis käinud, mis on väga ebanormaalne, sest kirjaoskamatus likvideeriti juba eelmisel sajandil. Õnnetuseks tõdevad paljud lapsed, et tänavatel on elu hoopiski huvitavam. Näiteks nägi üks tänavalaps, kuidas maja maha põles. Kuna see oli tema jaoks nii põnev, tundis ta rõõmu, et ei pidanud sel ajal kodus istuma. Tänaval elades näeb asju, mida
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure,
annaabi.ee 
