Ajaleheartikli ümberjutustamine Väljendid Leidsin artikli ... (kust?) Artikli pealkiri on ... Ja see räägib ... (millest?) Artikkel algab sellega, et .../ Autor alustab sellega, et ... Autor on seisukohal, et ... Autori hinnangul ... Tema esimene argument on, et ... Autor väidab ka, et ... Artiklis tuuakse näiteid, kuidas ... Artikli lõpus ... Ma nõustun sellega/ ma ei ole nõus, et... Mina leian, et ... Olen veendunud, et ... Kokkuvõtteks võiks öelda, et ... Ja mulle meeldis/ei meeldinud ..., sest... Hindamine Hinne "5" õpilane jutustab artikli peast, kasutab valikuliselt jutustamiseks ette antud väljendeid, esitab ka oma arvamuse artikli kohta. Oskab vastatata mõnele täiendavale küsimusele artikli kohta. On kirjutanud oma ümberjutustuse paberile ümber, pikkus vähemalt 12 lauset. Hinne "4" õpilane kasutab märksõnu paberil (kuni 8 märksõna), kasutab vähem valikuliselt jutustamiseks ette antud vä...
Algtingimused võivad olla ekslikud. Teooria falsifitseeritus tuleneda testisituatsioonist ja mitte teooriast. Järelikult ei saa teooriaid lõplikult falsifitseerida. Empirismi järgi on vaatlus ülim teadmiste allikas. Popper sellega ei nõustu, tema järgi on kõik teadmiste allikad võrdsed ja kõiki tuleb võrdväärselt kontrollida. Protokoll-laused või alusväited on pealtnägijate tunnistused mingitest vaatlustest, mille põhjal nemad või keegi teine on näiteks kirjutanud ajaleheartikli, mis on näiteks mulle teadmisallikaks. Kui ma tahan kontrollida, kas ajaleheartiklis olev informatsioon vastab tõele, kontrollin ma seda informatsiooni ja ei ürita teabeallikale jälile saada - seega on empiristide väide nõrk, et vaatlus on see, millel kõik teadmised tuginevad. Popper väidab, et ei ole oluline, mis allikast on teadmine saadud, oluline on see, et teadmisi kriitiliselt kontrollitaks ning vääraks osutatud teadmised parandataks
Väärtused ja kõlblus: kriitilise ne, uudise vali- vahel oleksid selgemad. eristab fakti ja arvamust. mõtlemise arendamine kukriteerium, Tekstiloome fakt, arvamus ajaleheartikli 50–100-sõnaline ise- Hinnatav töö: ajaleheartikli ise- loomustus loomustus 5. Kommunikatsioonivabadus 1 sõnavabadus, Õ lk 24–29, ühe nädala Suuline suhtlus Õpilane kommunikat- päevalehed, erakanali arutlemine selle üle, kuivõrd lihtne või teab sõna-, kommunikatsiooni- ja
otsingutulemustest dokumente välja). Sõnade kärpimine- kasutades tärnikest * sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna eri vorme, näit employ*, saad vastusesse ka employment, employer, employee Metamärgid - kasutades küsimärki ? või tärnikest * sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme. Kui kasutad fraasiotsingut, aseta fraas jutumärkidesse, näit "mobile phone". 9) inimene.ee EBSCOhost Web Compendex Web of Science Ajaleheartikli otsing andmebaasist ISE 10) Autoriõigustega teoste kasutamine: Nõusolekuta ja maksuta - hariduslikel eesmärkidel ning kasutamiseks uurimuste, projektide, esitluste jm täiendamiseks mitteärilistel eesmärkidel. Tingimusel lisatud viited (autor jm) Piirangud liikuv meedia, tekstiline materjal, heli, illustratsioonid, fotod, andmebaasid
sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7. Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja hindab olukorda tervikuna ja üritab aru saada, mis on viinud selle inimesi kuriteo toimepanekuni. 8. Turueit näeb ostjas ainult halba ja üritab luua oma mõtetes seoseid selle inimese
tigedaks? Oleks veel, et võimumehed ja lehemehed oleks võõrad, kuskilt ostetud või laenatud. Ei, kõik on täitsa omad eesti mehed nii ühel kui teisel pool. Ühiskonnas reglementeeritakse selle liikmete käitumist mitmeti, kõige ulatuslikuma mõjuga on ilmsesti kehtivad eetilised ja juriidilised normid. Eetika ja õigus on ühtpidi õige sarnased ning isegi raskesti eristatavad, kuid paljuski ka oluliselt erinevad. Ei ole küll lühikese ajaleheartikli võimuses süstemaatiliselt vaagida moraali ja õiguse olemust ja omavahelisi seoseid, kuid kõigile on ilmsesti mõistetav, et mõne tehtud teo pärast tehakse häbi-häbi, kuid mõne eest tuleb kohtusse ja seejärel ka rootsi kardinate varju minna. Piirdugem järgnevalt vaid mõne momendiga, millest senises eetikamöllus on õige põgusalt juttu olnud. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei
Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida. Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi,
http:--www.riso.ee-et-pub-1998it-12.htm . (12.10.2007). ETK visioon ja missioon [WWW] http:--www.etk.ee-vimi-789.htm (15.10.2007)48 Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes kasutamise kuupäev, nt (20. 01. 2008). Näide: Laasik, L. Mõned näpunäited dokumendihalduse kasutamisel [WWW] http- --wwwmtk.ut.ee-qpe-templaat-juhend htm (15. 11. 2007) (5) Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate ajalehtede puhul ka leheküljed. 14 Järvamaa Kutsehariduskeskus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus KE11 Referaat KATUSED Mari Maasikas Juhendaja: Juhan Tamm Järvamaa 2011 16
püük mailmamerest 1000 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 · Näiteks ajaleheartikli analüüs mis on mis on poliitiline jama, mis reklaam; millest üldse kirjutatakse... · Too diagrammi alusel välja 3 muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandil 56. oskab selgitada kalavarude vähenemise põhjusi ja tuua näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; (teadmised, hoiakud, keskkonnateadlikkus) Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere
(ajakirjas, ajalehes). Andmete esimene ja teine osa eraldatakse mõttekriipsuga. Kogumiku kohta märgitakse mõttekriipsu järel · lühend sõnast "raamatus" või "kogumikus" (eesti keeles "Rmt:"), · kogumiku pealkiri jutumärkideta, · köite number (mitmeköiteliste kogumike puhul), · ilmumiskoht ja aasta, · paiknemise leheküljed. Ajakirja ja jätkväljaande kohta tuuakse mõttekriipsu järel: · ajakirja või jätkväljaande nimetus jutumärkideta; · ilmumisaasta (ajaleheartikli puhul ka ilmumiskuupäev); · väljaanne või number; · leheküljed, kus artikkel paikneb. Näiteks: Agell, S.A. Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis Labour Economics, 1994, Vol. 1, No 2, pp. 129-150. Kirs, J. Kivimite ümbersünd Horisont, 1999, nr 7-8, lk 24-27. Interneti viidete korral märgitakse teksti kasutamise kuupäev Näiteks: Miksike. (1994). Tartu: Miksike.Learning environment, URL http://www.miksike.com (03.04.2004). LISAD
Näide. 9 Eamets, R. Eesti tööturu potentsiaal ja poliitika Euroopa Liidu kontekstis. Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk. 29 33. Ajakirjad Ajakirja kasutamisel algallikana tuleb ära tuua autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, leheküljed. Näide. Alas, R. Uute ideedeta kriisist kriisi. Ärielu, 1999, nr.10, lk.48 Ajalehed Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja aasta, lehekülje number. Näide. Läänemets, U. Teadmised pole ka tulevikus jõuetud. Õpetajate leht, 24. detsember 1999, lk. 4. Interneti materjalid Soovitatav on kasutada uurimustööde koostamisel Interneti andmebaase. Kasutatud kirjanduse loetelus tuleks tuua autori perekonnanimi ja initsiaalid (kui need on teada), materjali pealkiri,
- Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta ja leheküljed. Kogumiku nime ette võib lisada lühendi Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees) ja venekeelsel lühendi B KH:, Ajakirjaartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number ja leheküljed. Need põhiosad eraldatakse teineteisest kas mõttekriipsuga, topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas, vt näited [2, 6, 11, 12]. Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate lehtede puhul ka leheküljed. numbriline viitamine: 1. (Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis).- Postimees, 1904,16.09. 2. Ajroud, H., Kaabi, S. Classes extraction from procedural programs. - Information Sciences, Feb, 2002, Vol. 140. Issue 3/4, p. 283. [On-line] EBSCO. Academic Search Premier (15.11.01). 3. Hoare, P. Academic libraries. - In
kogumiku pealkiri jutumärkideta, 11 köite number (mitmeköiteliste kogumike puhul), ilmumiskoht ja –aasta, paiknemise leheküljed. Ajakirja ja jätkväljaande kohta tuuakse mõttekriipsu järel: ajakirja või jätkväljaande nimetus jutumärkideta; ilmumisaasta (ajaleheartikli puhul ka ilmumiskuupäev); väljaanne või number; leheküljed, kus artikkel paikneb. Näiteks: Piliste, T. Tööhõive ja tööpuudus – Rmt: Tööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln, TTÜ, 1994, lk 14-26. Agell, S.A.Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis – Labour Economics, 1994, Vol. 1, No 2, pp. 129-150. Kirs, J. Kivimite ümbersünd – Horisont, 1999, nr 7-8, lk 24-27. Vellamaa, I.-G. Äriseadustik vajab parandamist. – Kaubaleht, nr 7, 13.-19
a. (ilma aastata), n.d. (no date) või muu sarnasega. 1.7.2. Perioodika Ajakirjade puhul kirjutatakse kasutatud kirjanduse loetelus välja järgmised andmed: autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, number, leheküljed. 10 Näide Hinsberg, A. Eesti turism ja Eesti riik- kes neid suudaks ühenda. Ärielu, 2000 , nr.4, lk.142-143. Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja aasta, lehekülje number.. Näide Ruus, J. Eelista eestimaist. Eesti Ekspress, 17.juuni 1994, lk. 26 1.7.3. Elektroonsed allikad Elektroonsed allikad jagunevad interaktiivseteks e interneti allikateks (online sources) ja muudeks elektroonseteks allikateks. Viimastest on tänapäeval kasutusel põhiliselt CD-ROMid. Interneti materjale saab leida URLi (Uniform Resource Locator) abil. See on
Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine. Aabitsa koostamine. Luuletuse kirjutamine. Erinevate lõppudega jutu koostamine. Järjejutu kirjutamine. Kirjutamine näidise järgi. Päeviku pidamine. Päevaraamatu pidamine. Loo kirjutamine pealkirjaga "Kes? Kus? Mida?" Uurimistegevused Maakaardi joonistamine. Merehoovuste kaardi koostamine. Mängulaua valmistamine. Ajaleheartikli kirjutamine. Raamatuautori või kirjandustegelase eluloo kirjutamine. Faktikogumi koostamine. Temaatilise sõnastiku koostamine. Noorematele lastele mõeldud teatmiku koostamine. Raamatu koostamine pealkirjaga "Mida me teame ..." (näiteks päikesest). Raamatu koostamine pealkirjaga " _____ kohta on vaja teada" (näiteks loomadest). Kunstitegevused Seinalehe valmistamine, kus on esitatud õpilaste koostatud lugu, ja seda lugu esitleva plakati valmistamine.
Tallinn: Varrak. Vahel näidatakse autori positsioonil koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Sturgis, A. (Toim.). (2001). Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. Tallinn: Varrak. Ajakirjaartikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ajakirja number ja leheküljed, millel kogu artikkel asub. Heinla, E. (2004). Unustatud loovus. Haridus nr 9, lk 812. Ajaleheartikli kirje Autor. Ilmumisaeg (aasta, päev. kuu). Pealkiri. Ajalehe nimetus. (mahukate lehtede puhul antakse ka lehekülg/leheküljed) Sillaots, Ü. (2008, 11. apr). Kus on kunsti ja elu piirid? Õpetajate Leht. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Kogumiku ja jätkväljaande artikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed.
pealkirjast ja ajakirja või jätkväljaande andmetest, mille vahel on mõttekriips. Kirje osad on: - autori(te) perekonnanimi (-nimed) eesnimetähega, - ilmumisaasta, - artikli pealkiri, - perioodika- või jätkväljaande nimi, - ajakirja aastakäik, number, - artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Nt: Eller, K., Kama, K. 1988. Lõunaeesti keele ortograafiast. Looming, 9, lk 12711274. Ajaleheartikli kirje koosneb kahest osast nagu kogumikus ning ajakirjas ilmunud artikli puhul, kuid neist erinevalt märgitakse: - artikli ilmumise kuupäev ja kuu, - lehe number, - rohkem kui neljaleheküljelises ajalehes ka leheküljenumber. Nt: Pullerits, P. 2008. Vanilla Ninja triumfeeris Tsiilis. Postimees, 27. veebruar, nr 48, lk 19. Vene tähestikus kirjutatud allika kirje võib esitada originaalkujul või translitereerituna
Näide: Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda. Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus. AS Pakett trükikoda. Ajakirjaartikli puhul näidatakse artikli autor ja pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakir- ja number tema olemasolul ja kasutatud leheküljed. Näide: Kõverjalg, A. (1998) Kutsealade võtmekvalifikatsioonid. Haridus, nr 5, lk 24-26. Ajaleheartikli puhul näidatakse artikli autor ja pealkiri ning ajalehe nimetuse järel kuupäev, kuu, aasta. Kui ajaleht koosneb osadest, siis ka osa number; kui kasutatakse ajalehe lisa, siis ka lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. Intervjuu puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg.
18 Allpool olevates näidistes on esitatud bibliokirjed ning neile vastavad viited, mis on esitatud leheküljenumbriga 4. Näide Kolk, Madis 2011. Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010. – Looming, nr 4. või Kolk, M. 2011. Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010. – Looming, nr 4. Viide tekstis sulgudes: (Kolk 2011: 4). E-ajaleheartikli ja e-raamatute puhul tuleb (sulgudes) lisada, millal materjali kasutati ja sellele viidati. Võõrkeelsed allikad pannakse kirja võõrkeelsena, lehekülje lühendi võib panna kirja vastavas võõrkeeles või eesti keeles. Näited Autoriteos Kross, Jaan 1988. Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat. või Kross, J. 1988. Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat. Viide tekstis: (Kross 1988: 4). Kui on kasutatud mitut lehekülge: (Kross 1988: 4-20, 50). Kuusik, Evelin 1996
Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Reisberg R., Soon S., Soon A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. 646 lk. Perioodikas ilmunud artiklile viitamise kirje koosneb: 1) autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht) artikli pealkiri; 2) ajakirja või ajalehe nimi; 3) ajakirja aastakäik, number, ajalehe ilmumiskuupäev ja number; 4) ajaleheartikli alguse ja lõpu lehekülje number. Näiteks järgnevalt: Rimmer P. Napo ohutu algus suure naeratusega. Eesti töötervishoid. 3/2007, lk. 62...64. Internetis kasutatud kirjandusele viitamise kirje koosneb: 1)autori(te) nimi (nimed); 2)pealkiri; 3)väljaandja; 4)kättesaadavus; 5)töö koostajapoolne kasutamisaeg. Näiteks järgnevalt: Alarm Center. Tööohutus. Kättesaadav: http://www.alarmcenter.ee/ ?id=156 (09.03.2007).
Enamasti moodustab tausta ühiskond, mis on kas kriitiline või mittekriitiline. Dickensi romaanid on küll realistlikud ja tegelased viiakse läbi erinevate ühiskonnakihtide, kuid lõpp on ikkagi õnnelik: nn ajalehepoisist miljonäriks. Otsitakse uusi süzeeliine. Stendhalil, keda peetakse hiljem väga heaks kirjanikuks oli ka süzeedega raskusi. Ta võttis oma süzeesid kroonikatest või ajalehtedest. Nt leidis ajaleheartikli kus noormees tulistas armastatut ja läks selle eest kohtu alla. Kuid Dickensil, Balzacil ega Thackerayl ei olnud probleemi fantaseerimisega. Ränd on tavaliselt mitte kujunemisromaani rändamine vaid rändamine läbi erinevate ühiskonnakihtide. 50Ndate lõpul tuleb mängu kriitiline hoiak ja realismist hakatakse rääkima kriitika tasemel. Prantsusmaal on lausa ajakiri ja almanahh mis mõlemad kannavad nime ,,Realism". Leiti, et tuleb kirjutada täpselt elust maha (fotorealism),
november 2002, lk. 15 C EL-is sõltub meie maksukoormus pigem sellest, millised erakonnad on võimul. Eduka majandusarengu korral on Eestil võimalik kaudsete maksude suurema laekumise puhul vähendada muid makse või tõsta tulumaksuvaba sissetulekut. ... Siim Kallas. Maksud sõltuvad võimulolijast. Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 a) Milliseid makse on diagrammi (allikas A) ja ajaleheartikli (allikas B) katkete põhjal riikides sisse seatud? b) Süstematiseeri need a) eraisikute ja b) ettevõtete maksudeks. c) Millises riigis on diagrammi (allikas A) andmetel: -kõige kõrgem ettevõtte tulumaks, -kõige kõrgem eraisiku tulumaks, -kõige madalam ettevõtte tulumaks, -kõige madalam eraisiku tulumaks? d) Kanna need riigid konturkaardile! 12
Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis, kui puhul; sidesõnad, mis koma ei nõua. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (3040 sõna). Oma kirjavea iseseisev leidmine. Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning tähenduse omandamine ja täpsustamine. Tekstiloome Lausete laiendamine ja sidumine tekstiks. Tarbeteksti (ajaleheartikli, teate, nimekirja jne) kirjapanek. Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade, skeemi, kaardi või kava toel. Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu). Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus. Sündmusest ja loomast kirjutamine. Jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Kirja kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine. 4. klass Õppesisu ja - tegevus 4
siis juba on § 88 lg 1 p 6. 17. K., kes töötas raudteefirmas diiselrongi vedurijuhina, avaldas üleriigilises päevalehes kriitilise artikli, kus selgitas reisijaid ja veduritöötajaid nende töös häirivaid küsimusi, tehes järelduse, et kuna tööandja ei suuda reisijate huve mittearvestavate sõiduplaanide koostamise ja rongide koosseisu tõttu täita endale seoses reisijate veoga võetud kohustusi, peaks tööandja tegevusse sekkuma riik. Peale ajaleheartikli ilmumist ütles tööandja K. töölepingu üles põhjusel, et töötaja on rikkunud TLS § 15 lg 2 p-s 9 sätestatud kohutust ning tekitanud 3. isikutes usaldamatuse tööandja vastu. Tööandja leidis, et K. ei toiminud tööandja suhtes lojaalselt ega heas usus, sest reisijaid ja vedurijuhte häirivate küsimuste lahendamine massimeedia vahendusel ei ole mõistlik. K. käitumine põhjustas usaldamatust tööandja äripartneris artiklis esitatud
Toetav õpetaja koputab uksele (valjusti – see peab olema vali, et seda kuuldaks). „Vaban- dust, et tülitan, õpetaja Smith“ ja „vabandage mind“ kogu klassile (kui ta põgusalt pilgu üle nende nägude libistab...). „Teile on õpetajate toas teade.“ „Tõlkes“ tähendab see: „Lahku Ahistamine tööpaigal klassist... Ma võtan praegu üle...“. „Sõnum“ õpetajate toas on lihtsalt „Kelle käes on su klass?“ Provokatiivsest ajaleheartikli pealkirjast võib lugeda „Tööpaik on sõjatanner ...“. Lugedes lähe- malt selle (Austraalia Kriminoloogia Instituudi poolt korraldatud) uurimuse kohta, mis viidi läbi politseinike, arstide, õdede, taksojuhtide ja õpetajatega, selgub, et need ametipostid seisavad
annaabi.ee 
