Ajalehe artikli analüüs Eesti jäämas jäävangi Logistika- ja transiidiala inimesed on mures jääga kaanetuvate mere kaubateede pärast - Eesti merekaubandus on seiskumas, raha jäämurdeks pole ja kuidas riigivalitsus täna olukorda lahendada kavatseb, teadmata. Eesti vajab jäämurdetöödeks vähemalt kahte jäälõhkujat - Muuga Sadama kaubateedele ja Sillamäe kaubateedele. Seni on riigil vaid üks laev, kuid see ei jõua puhtfüüsiliselt kogu Eesti jäätuvat mereala puhtana hoida. Vahepealsed pehmed talved on pühkinud meelest 2002/2003. aasta talve kogemuse - siis ulatus jääpiir Hiiumaani ja jääd jagus aprillini.Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab lootust, et Vabariigi Valitsus leiab tänasel istungil vajalikud rahalised vahendid, et tagada koheselt jäämurdetööde täielik rahastamine ning sellega vaba meretee Eesti sadamatesse, seisab ühingu murelikus pöördumises. ,,2003. aasta karm talv, kui kogu S...
thja konjakipokaali.Ervin tstis he neist mtlikult les ja uuris seda mnda aega.Seal oli aimata veidi pruunikat jooki,aga ka tuhaebemeid ja vib- olla veel midagi.Ervin muigas virilalt.Enamasti on juba paar peva prast ilmumist OCR-itud fotod leval.Ta vaatas aknast vlja ja mtles,et mis saaks,kui neilt tepoolest rahastus ra vetaks.Ilmselt ainult hvardavad- tenoliselt thendaks see eelkige tema kui peatoimetaja vljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergekeliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis tnaseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmkmmend lugu.Neil on peaaegu romaanid.lejnu ei kvalifitseeru.Ja nende hulgas,mis formaalselt kvalifitseeruvad,on enamik samuti pask. Mlemad tdrukud tstsid pea ning Lidia tles tsise hle ja piduliku ilmega:Kik,kes praegu veel eesti keeles kirjutavad,on alaarenenud. Peeter noogutas lbustatult.Ma ei saa aru,miks me peame ldse kirjandusest eraldi levaateid kirjutama
uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja asutamise aegu, 2000. aastatel on Looming olnud kirjandusajakiri selle sõna täies tähenduses. Väljaandja ja tiraaz Looming ilmub Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kirjanike Liidu finantstoel, ajakirja sisulise külje eest kannab hoolt peatoimetaja valimise kaudu Eesti Kirjanike Liit. Algusaastatel oli ajakirja trükiarv tuhande eksemplari ümber. 1930. aastal vähendati seda 1
tellimustest. · Samuti on rahastajaks ,,The society" ehk NG selts, mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad peamiselt uurimustöid ja retki. · Ajakiri ilmub 12 korda aastas e kord kuus, millele lisanduvad 4 kaarti. · Praegune peatoimetaja on Chris Johns. · Algas, kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks. · Läbi aastate on NG võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. · 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna · Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu:
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve
...................18 10. SIHTAUDITOORIUM JA LEVIK.............................................................21 11. KOKKUVÕTE....................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................23 2 1. SISSEJUHATUS Põhjus, miks valisin meediakanali analüüsi teemaks ajakirja Kultuur ja Elu, seisneb selles, et ma ei olnud väljaande temaatika ja siusuga kursis, kuid soovisin sellest rohkem teada saada. Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses
ja töötatud. Vastasel juhul ei saaks patenti taotledagi. Eesti rahvusbibliograafia ERB - vahendusinfoallikas, korrastatud infokogum, mis lihtsalt koondab erinevaid teoseid. 3. Kas TTÜ raamatukogus on võimalik lugeda populaarseid ajakirju "Nature" ja "Science" paberil? Kasutan täpsustatud otsingut, kuhu trükin pealkirjana sisse „nature“, asukohaks määran TTÜ raamatukogu ja teaviku laadiks ajakirja. Tulemustest näen, et selline ajakiri on meie raamatukogus olemas ning seda saab ka kohapeal kasutada. Sama toimingut kordan ka „Science“ puhul, kuid otsing ei õnnestunud, seega seda ajakirja pole TTÜ raamatukogus võimalik lugeda. 4. Esialgu sisestasin A-to-Z andmebaasis „Title“ otsingusse märksõnana „bioactive compounds“, mille tulemusena sain 2 vastet, millest üks tundus üsna sobiv. Proovisin ka
New energy sources Rauno Hermann Scheer Energy law example for 47 countries 6.3% to over 20% Numerous awards including The Right Livelihood Award Renewable energy in world Investments 63 billion USD > 120 billion USD 20062009 Wind energy: 74 000 MW to 135 000 MW Solar energy: 5100 MW to 19 000 MW WHAT ARE THE ALTERNATIVES TO TODAYS SOLAR, WIND AND BIOMASS ENERGY SOURCES? Osmotic power How it works? Pressure created by osmosis powers turbines Where could be used Where fresh and salt water meet (creeks, fjords) Desalination plants Now Worlds first test factory in Norway Tofte (2009) Disadvantages Km2s of membranes needed Norway, Tofte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv olevat liiga surmav (ning ei va...
Hadjiliadis. Dordrecht [etc.] : Kluwer Academic Publishers. (raamat pealkirja järgi) Raamat on kättesaadav Tartu ülikooli raamatukogus. 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK Märksõna UDK/MESH genoom 575.113 (051) spektrofotomeetria 543.422.3 orgaaniline süntees 547.057 (063) komposiitmaterjalid 620.22-419.8 1.3. E-ajakirja otsing e- väljaannete otsivahendiga A - to - Z Otsi rühma poolt valitud teemale vastavaid e- ajakirju andmebaasist A-to-Z. Tutvu juhendiga. Otsimiseks kasuta lihtotsingut sisestades märksõna "Find" kastikesse või kompleksotsingut "Search". Vihje! Teemakohase ajakirja otsimiseks kasuta üldiseid märksõnu, mis sinu teemat iseloomustavad, sest liiga spetsiifilised märksõnad ja keerulised otsiprofiilid ei pruugi anda tulemust. Märksõnad peavad olema inglise keeles
objektiivsuse ja sisu seisukohalt. Kõik küll autoriteetsed ei olnud. Enamus pigem mitteautoriteetsed. Sisust: leidus nii teaduslikke kui amatööride tekste. Khandekar, N. (2013). Carcinogens in groundwater in areas near Najafgarh drain. - Hindustan Times. [E-ajaleht] (http://www.hindustantimes.com/India- news/NewDelhi/Carcinogens-in-groundwater-in-areas-near-Najafgarh-drain/Article1- 1027975.aspx) (14.04.2013) 6.2. Teemakohase ajakirja otsing Open Access ajakirjade andmebaasist Loe läbi teoreetiline materjal Open Access ajakirjade kohta.Otsi oma rühma teemale vastavaid vaba juurdepääsuga teadusajakirju Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasist. a) millist otsivõimalust kasutasid? ÜLDISED MÄRKSÕNADE OTSIPROFIILID: OTSIPROFIIL VASTEID OTSIVÕIMALUS carcinogens AND Journals 0 Articles groundwater Articles 4
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute
Referaat Artikli autorid: Jeffrey H. Greenhaus ja Nicholas J. Beutell Artikli pealkiri: Sources of Conflict Between Work and Family Roles Ajakirja nimi: Academy of Management Ilmumise aasta: 1985(jaanuar) Köite (vloume’i) ja lehekülgede numbrid: vol 10, leheküljed 76-88 Artiklis tahetakse leida lahendust probleemile, et mis ja kui palju mõjutab inimese rolle kodus ja tööl. Tuuakse välja, erinevad faktoreid, mis mõjutavad seda halvemuse poole ja ka neid, mis muudavad seda ümberlülitust ühelt rollilt teisele paremaks. Artikkel tugineb ka
korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Occupational Ergonomics täistekstidele? Vastus: Business Source Complete, 1998 kuni tänapäevani · Leidke EBSCOhost andmebaasidest üks täistekstiga artikkel teemal
Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele? 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest ks tistekstiga artikkel teemal majandusintegratsioon (economic integration) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirja nimetus, aastakik (Volume), number (Issue) ja artikli paiknemise lehekljed
ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino.
Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad (nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale ( nt käega, väega, õitsed, päiksed, väiksen). Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega.
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1
Multidistsiplinaarne andmebaas sisaldab artikleid erinevates keeltes. (https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428) Kui rääkida kvaliteedist, siis ajakiri, mis tuleb lisada,peaks teostama kvaliteedikontrolli esitatud dokumendid läbi toimetaja, toimetuse liiget ja / või eksperthinnangu süsteemi. (http://www.doaj.org/doaj?func=loadT empl&templ=about&uiLanguage=en) Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasi kuulub üle 5500 ajakirja ehk rohkem kui 460000 tasuta ja vaba juurdepääsuga artiklit. DOAJ Open Access ajakirjad valdkonniti: · Põllumajandus ja toidutehnoloogia · Kunst ja arhitektuur · Bioloogia · Majandus ja äri · Keemia · Maateadused ja keskkonnateadused · Meditsiin · Ajalugu ja arheoloogia · Keeled ja kirjandus · Õigus- ja riigiteadused · Matemaatika ja statistika · Filosoofia ja religioon · Füüsika ja astronoomia
reklaamkompositsiooni, milleks oleks National Geographicu Eesti väljaannet esitlev klaasist reklaamtulp. Taolisi reklaame on Tallinna kesklinnas mitmes kohas ( Vabaduse väljakul, Liivalaia ristmikul,Foorumi ees jne.) ning valisin Foorumi ees oleva tulba, millest veidi rohkem rääkida. Iga tulp on välisdisainilt ühesugune: must taust, millel olev kollane piklik ristkülik on seest läbipaistev ja võimaldab näha tulba sisse. Ajakirja logo kujutava kollase ristküliku all on samuti kollast värvi informatiivne tekst. Iga tulba sisemus on, aga erineva kaunistusega, nt. Foorumi ees olevas tulbas võib näha aardekasti, Liivalaia ristmikul on selle asemel kaktus. Esmapilgul jäi see reklaam mulle tänaval silma kuna ,,National Geographic" on nimekas ajakiri, aga süvenedes paelus nutikas reklaamipinna kasutus. See pole äärmiselt erakordne ega
I Klassiruum, taustaks mõnus dzasspala vms. - (sammud, köhatus) - (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kogu maailm koosneb faktidest vaadake, kui palju neid on! - (külmalt) Kas tõesti? Mis aastal see ajakiri asutati? Tutvustage mulle ajalugu. (rõhutatud monotoonnsus) - Kui te lubate..
juhuslik, kui üldkogumiks on kõik antud hetkel selles linnas viibivad inimesed ? Põhjenda. Selliselt valim on juhuslikult moodustatud, kuna iga valim etteantud suurusega on võrdselt võimalik. 2. Ajakirjas “Noorus” avaldati küsimustik sellesama ajakirjanumbri sisu ning kujunduse kohta. Arvestati ainult neid vastuseid, mis olid kirjutatud ajakirjast väljalõigatud küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ? a) Alla 25 aastaseid inimesi, b) ajakirja “Noorus” tellijaid, c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3. Sooviti uurida, milline jalanõu on Tartus kõige populaarsem. Selleks mindi kaubamajja ning märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid. Kas koostatud valim on juhuslik ? Põhjenda. Valimi moodustamine oli juhuslik, kuna märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid,
Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Cement and Concrete Research täistekstidele? Vastus: ScienceDirect Freedom Collection 1999 kuni tänaseni 5
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain
go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal pälvis ajakirja Nädal auhinna suure tööpanuse eest igapäevasarja üksinda kirjutamise eest Sarja "Kodu keset linna" peategelased Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised 2007.aastal ilmus tema raamat "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud", mis võeti vastu väga hästi > Nelja naispeategelase elu läbi antakse edasi kiretu, ent iseloomulik pilt Eesti elust 21.sajandi alguses. Raamatus on välja toodud töö ja meelemürgid kui
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises.
korrusel(humanitaarteadused), kohaviit: 13/S 33, riiuli number:512. 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. (vt. juhendit) Vastus: artikkel 'Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse.' on ilmunud ajakirjas: Tehnikamaailm: Kodu&Ehitus, aasta: 2009, number: 3, lkd: 3032. 4. Leidke eajakirjade otsivahendit AtoZ kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Academy of Management
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under
Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès, kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval
Teos räägib Georges Duroy'st, kes saab allohvitserit Pariisi tuntuimaks meheks, mis on mõneti saavutatud manipuleerimisega võimus, tarkuses ning oma osa oli ka rikastel armukestel. Lugu leiab aset Pariisis ülem-keskklassi keskkonnas koos ajakirja "La Vie Francais'ga" ning sõpradega. See räägib Georges Duroy'st, kes on veetnud kolm aastat Alzeerias sõjaväe teenistuses. Olles töötanud kuus kuud Pariisis ametnikuna, kohtub ta endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alzeeria kohta e "Aafrika küti mälestused". Walterite
mõjust lastele (children, mass media influence), mis on ilmunud perioodil 20062010 a. perioodikaväljaannetes. Valige välja üks artikkel ja saatke enda eposti aadressil. Kirjeldage otsingu käiku. Valin database'i Academic Search Complete. Otsisõnadeks panen children, mass media influence. Valin full text. Ilmumise vahemikuks määran 20062010. Publication Type: Periodical. 13. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Kirjeldage otsingu käiku. Choose database by subject. Social Science databases. PsychArticles. Publicatsions. By subject and description. Otsingusõnaks nt social psychology. Leidsin 2 ajakirja. Küsimusele 14 leidke vastus eajakirjade andmebaasist AZ 14. Leidke oma erialaseid ajakirju. Mitu ajakirja leidsite? Millistest andmebaasidest on need ajakirjad kättesaadavad? Kirjeldage otsingu käiku. http://atoz.ebsco.com/titles.asp?Id=4161&sid=141212563&TabID=2
o ,,Sirp ja vasar" ajaleht 1944 Sõjaaegne- võimalused puudusid tsensuur Represseerimine- kõik, kes jäid Eestisse- põhjuseks Eestis elamine Adson, Gailit, Kivikas jt. tegid koostööd saksa võimudega 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!! Raamatukogude fenomen- poodides rmt. Praktiliselt ei olnud, menuraamatuid pidi kohapeal lugema. ,,Ammuaat"- 2 nr. Ajakirja ,,Postimees" Tartus, ,,Päevaleht" Tallinnas - ilukirj. Palad lisaks uudistele, Tõlkeid vähe eesti kirjandus tõlgiti rohkem võõrkeeltes. Proosa Ristikivi ,,Rohtaaed" Gailit ,,Ekke moor" Mälk ,,Hea sadam" Kirikas ,, Karuskose" Luule Under ,, Mureliku suuga" Visnapuu ,,Tuule ema" Merilaas ,,Kallis kodu" Alver ,,Elupuu" Tsensuur Eesti raamatukogudes Nilbe ja vaimulageda sopakirjanduse hävitamine
See võib anda häid tulemusi väga kitsa teema puhul, kuid enamasti on tulemuste hulk suur ja sisaldab ka mittevajalikku. Täpsem otsing (otsing väljade järgi) Saab kasutada ka täpsemat otsingut (Advanced Search), kus saab ette anda, millisel väljal otsitav sõna peab esinema. See on hea võimalus oma otsingut suunata näiteks juhtudel, kui · soovite leida ühe autori töid · soovite leida artikleid mingist kindlast ajakirjast · soovite, et otsingusõna(d) või fraas esineks ajakirja pealkirjas või sisukokkuvõttes · soovite leida artikleid mingis keeles Sageli saab välju omavahel kombineerida operaatoritega AND, OR, NOT Otsingute piiramine Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata: · Ilmumisaeg: saab ette anda, mis aastast alates või millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite. · Täistekst: saate ette anda, et soovite ainult täistekstartikleid. · Ajakirja pealkiri: kui soovite teha otsingut ühe ajakirja piires.
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth
Mina ja reklaam Reklaam juab inimesteni paljudes kohtades: tnaval, poes, ajalehtedes, ajakirjades ja televisioonis. Loomulikult ka internetist, kus hppavad vastu vrvikirevad reklaamid. Reklaam mjutab meid ostma ja osalema. Mind toodete reklaamid eriti veel ei mjuta, sest erilisi otsuseid ostmise vallas ma veel ei tee. Ma loodan, et ka tulevikus ei mjuta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame. Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib ksimus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas vib reklaamimises leida ka hid klgi. Tuleb osata iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest eristada. Kige huvitavam on reklaame jlgida televiisorist, sest seal on need lahendatud vikeste filmilikudena. Tavaliselt on eestlaste poolt loodud head
Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida. Silueti tiraas oli aga meeletu eestikeeles keskmiselt 52 000 ja venekeeles 320 000 360 000 ajakirja. Suur osa tiraasist müüdi sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.Siluetti tunti isegi Kuubal. Seal kõik õmblesid endale ise ja ega lõikelehe puhul olegi tähtis, mis keeles ajakiri on. Moskva püüdia ka tiraasi tagasi hoida nii, et fondidest ei antud piisavalt paberit ajakirja väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl,
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974
Nekrassov liitus Otetsestvennõje Sapiski töötajatega kriitiku Belinski käe all ning sai temaga lähedasteks sõpradeks. Üsna pea märkas Belinski Nikolai talenti ja edutas teda nooremtoimetaja positsioonile. 1843. kuni 1846. aastani toimetas ta erinevaid väljaandeid. 1846. aasta lõpul saavutas ta populaarsuse Pjotr Pletnevi ajakirjas mis on tuntud ka kui "Sovremennik". Suur osa töötajatest, kaasaarvatut Belinski, hülgasid Pjotr Krajevski ajakirja ning liitusid "Sovremennik"-ga et teha koostööd Nekrassoviga. 1848 aastal, andis Belinski Nekrassovile õigused avaldada artikleid ja muud materiali mis oli originaalselt plaanitud almanahhi jaoks. Nekrassov andis ajakirja Sovremennik välja 1847. kuni 1866. aastani. 1868.st aastast andis ta välja ajakirja Otetsestvennõje Sapiski. Nikolai Nekrassov töötas üle kümne aasta talurahva elu käsitleva epopöa ,,Kellel on Venemaal hea elada" kallal, mis tal jäigi lõpetamata.
Koostajad: Anette Haidak, Kelly Seinpere Üldist Cosmopolitan on rahvusvaheline ajakiri naistele,mida antakse välja iga kuu Ajakirjal on 64 väljaannet Antakse välja 35 keeles ja 110 riigis Kuulub Hearst Corporation'ile, mis on USA suurim meedia ja informatsiooni ettevõte. Mõned rahvusvahelised väljaanded antakse välja partnerluses- litsensi alusel või ühisettevõtega. Igal kohalikul turul on oma kirjastus. Üldist Ajakirja on üks kord välja antud ka nendes riikides, kuid enam ei avaldata: Taani, Gruusia, Iisrael, Jaapan, Kenya, Norra ja Rootsi. Iga kuu loeb ajakirja umbes 70 miljonit inimest üle maailma. Ajalugu Esimest korda anti välja aastal 1886 Ameerikas (ajakiri perenaisele,perele ja isegi lastele) Alles 1960 kujunes ainult naiste ajakirjaks Riigid, kus Cosmopolitani välja antakse Argentina, Armeenia, Austraalia, Aserbaidzaan, Brasiilia, Bulgaaria,
Sageli juhtub, et üks osapooltest võib olla ahistaja või keegi muu ohtlik inimene. Ahistaja otsa sattumisest parem variant on see, kui suhtlus muutub vägagi isiklikuks ning paneb kõhus lendama liblikad. See võib juhtuda kõigiga, täiesti juhuslikult ja pöörata pea peale kogu senise elu. ,,Hea põhjatuule vastu" räägibki just sellisest internetisuhtlusest, mis tekkis täiesti juhuslikult, valele meiliaadressile saadetud kirjast. Naise rolli mängiv Emmi soovib tühistada ajakirja tellimust ning saadab enda arvates toimetusse mitmeid kirju, vastust saamata. Tegelikult oli ta kogemata saatnud kirju mehele, kes pole ajakirja toimetusega mitte kuidagi seotud. Lõpuks vastab talle Leo Leike, kelle postkasti Emmi kirjad jõudsid. Juhuslikult on Leo ning ajakirja Like toimetuse meiliaadressid sarnased. Kirjad algavad vabandustega ning muutuvad ajapikku aga suureks tunnete keeriseks, kuigi inimesed ei tea teineteisest mitte midagi
Liisaks sellele on veel neljas- andmebaasid, asutuste kodulehed, raamatukogu lehed. Neid kõik otsingud on erinevad ja sellepärast on hea kõike nendega tutvuda ja siis alustada oma tööd. 4) Teadusartikkel annab meile ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Veel teadusartikkel sisaldab referaati, sisukokkuvõtet ja bibliograafiat. Teadusajakirja tunnused: · ajakirja sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine; · ajakirjal on ISSN ehk ajakirja identifitseerimist võimaldav rahvusvahelinestandardnumber; · ajakiri on eelretsenseeritav; · ajakirjal on rahvusvaheline levik ja rahvusvaheline toimetuskolleegium; · ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste, akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste jne poolt; · ajakirja indekseeritakse/refereeritakse/avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides);
Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetajaeesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Kogumiku nimi kaldkirjas. Linn:kirjastuse nimi. Näide: Vapra, A. (1988). Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I.Tallinn: Valgus. Artikkel ajakirjast Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi kaldkirjas, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: Samost, A. (2013). Rohkem päris riik, Autoleht nr.32(565), 12. Artikkel Interneti koduleheküljelt Autori nimi, Initsiaal(id). (kuupäev – kui on olemas) Artikli pealkiri. Näide: Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. Võetud 25.10.2008 : http//www.ncrel.org/sdrs/areas/issues/content/cntareas/science/sc5model.htm. Muu allikas Autori nimi, Initsiaal(id). Pealkiri. Allikas asukoht, kuupäev.
elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi nende poolt pakutavate toodete ning teenuste. On olemas ajakiri "Sportland Magazine" - Kirjutame spordist, õigest treenimisest, uutest põnevatest toodetest ja meie sportlaste edusammudestSportland Magazine trükiajakiri on suurima tiraaziga elustiili- ja spordiajakiri Eestis. Väljaanne on tasuline, ent Sportlandi parimatele klientidele ja partnerite klientidele on ajakiri tasuta. Samuti saab ajakirja tasuta suuremate ostudega Sportlandi kauplusest. Ajakirja jagatakse ka suurematel spordiüritustel Kliendikaart Sportland on rahvusvaheline,maailma parimaid spordi- ja vabaajabrände müüv ja turundav kaupluste kett. Kauplustes on liigi 20 erinevaid tuntumaid brände. Sportlandi Järelmaks Sportlandi Järelmaks pakub Teile võimalust tasuda oma ostude eest järelmaksuga. Meie poolt pakutav järelmaks on lihtne ja mugav viis vajaliku kauba soetamiseks.
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja.
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja.
"Punane ja must", A. Blok "Kaksteist" ja teised. Loomingu iseloomustus Ei avaldanud luules tundeid, jäi objektiivseks Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega "Siuru", osales ka ajakirja "Tarapita" tegevuses Aastatel 1930-40 oli ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine
annaabi.ee 
