Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest, kuid kas need on ikka hea ja sobiv alternatiiv klassikalistele paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis ...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame David T. Freeman on öelnud „the more you know, the more you realize how much you don’t know. The less you know, the more you think you know.“ Ehk, mida rohkem sa tead, seda enam sa mõistad kui vähe sa tegelikult tead ning mida vähem sa tead, seda rohkem sa arvad, et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näit...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koo...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Keegi ei tea kunagi, kui vähe ta millestki teab, sest seda teades teab ta sellest juba palju. Kuid mis kasu neist teadmistest üleüldse on ning mida enda teadmistega ette võtta? See on iga inimese enda südametunnistusel, kui ta võtab vaevaks selle üle pead murda. Aga ehk on nad õnnelikumad, kui nad seda ei tee. Tõde on, et inimesed teavad enda ümber ja enda sees olevast maailmast vähe. Kes seda mõistab, teab, kuhu enda järgmised sammud rajada. Kas uurida edasi, omandada teadmisi ning saada Targaks suure tähega? Või leppida sellega ning teha keskpärast tööd enese ja lähedaste ära elatamiseks, tundes rõõmu elu lihtsusest? Need on küsimused, mille üle peaks minu arvates iga inimene vähemalt korra elus pikemalt mõtlema, pannes paika enda versiooni tulevikust. See kindlasti muutub tänu juhustele ning liigub oma rada pidi, kuid vähemalt ei pea siis enam nullist pihta hakkama. Mis oleks maailm üksikisiku...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalu...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? 21. sajandit iseloomustatakse eelkõige infotehnoloogia ja tehnika arengu poolest. See areng pole mõjutamata jätnud ühtegi tähtsat eluvaldkonda, kaasa arvatud haridust. Seetõttu olemegi tänaseks jõudnud teelahkmele, kus ühel pool terendab uuenduslik idee õpikute täielikust digitaliseerimisest ning teisel pool harjumus jätkata õppimist traditsiooniliselt vanade heade paberkandjal õpikutega. Kui aina arenev ning uuenev ühiskond viitab selgelt, et valituks peaks saama esimene variant, siis paraku pole see idee siiski kõigile üheselt nii vastuvõetav ja selle idee elluviimine sugugi nii kerge toiming, kui esmapilgul näida võib. Üheks suurimaks ning määravamaks plussiks õpikute digitaliseerimise puhul on kindlasti see, et nende kasutuselevõtt kergendaks oluliselt õpilaste koolikotti. See muutus oleks kindlasti märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretseva...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima e-õpikutest ja mis on nende plussid ja miinused. Üksikud koolid on juba vahetanud osades klassides tavalised õpikud e-õpikuteks ja jälgivad kuidas õpilastele need sobivad. Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega. Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete õpikute pärast ja e-õpik ja kergem k...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskonda võib teise nimega kutsuda infoühiskonnaks. Peaaegu kõik käib interneti kaudu: suhtlus, äri, dokumendihaldus, haridus. Kuna Eesti on üks maailma juhtivaid e- riike, siis tuleb pidevalt teha uuendusi ja muudatusi, et sellel esikohal püsida. Praegu kohtab hariduses õpikute digitaliseerimise trendi. Vanad paberkandjal ilmunud õpikud tehakse arvutisse allalaetavateks ja osad uued õpikud ongi ainult interneti kaudu kättesaadavad. Tegemist on äärmiselt innovaatilise lahendusega koolikoti kergendamiseks, kuid võib olla majanduslikult ebareaalsega. Nüüdseks on minu esimesse klassi astumisest möödas kaksteist aastat, kuid mäletan siiani, kui palju erinevaid õpikuid ja töövihikuid tuli algklassides kaasas kanda. Tihtipeale olid koolikotid suuremad kui õpilased ise. Koolikottidest oli raskem ainult mäletada, mis vihikuid järgmine päev kaasa...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või ...
Robin Bogens, 9a Jõhvi Gümnaasium Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia. Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed. Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides. Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad? E-õpik on õpik, mis on valmistatud e-raamatu vahendi abil. See on loetav lugeri või tahvelarvuti abil, on interaktiivne ning sinna on võimalik lisada märkmeid ja jälgida õppija progressi. Kuna e- õpikut on õpilasel võimalik lugeda lugeri, iPod’i, tahvelarvuti, nutitelefoni või vastava progr...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? E-õpikute loomisel on kaks külge: esimene on muidugi see, et see kergendab rahva rahakotti, kuid teine on ju hoopis negatiivsem külg kui laskuda reaalsusesse. Juba praegu istuvad noored inimesed ainult internetis ja kaugemale nad ei näegi. Kui luua veel e-õpikud siis nad ei saagi virtuaalsest maailmast kaugemale. Minu meelest ei ole see üldse mõistlik mõte, sest mis töö jääb siis õpetajatele? Me õpilased võime siis kõik koju jääda ja internetist endale "haridust" pähe tuupida ja siis võiks ju koolid ka hävitada. Kui küsimus tuleb nüüd selles, kas e-õpikud kergendavad kooli? Siis ma arvan, et kool ei tohiks olla kerge koht, vaid vastupidi. Kool on koht mis peab panema õpilased mõtlema ja pingutama. Elu on praegugi liiga mugav ja kui tulevad veel e-õpikud siis on see juba üleliigne mugavus. Eks kõigil ole oma arvamus selle teema kohta, kuid nagu öeldakse, et nii palju kui on inimesi siis ...
Hariduse varjupool Tarkustele põhineb inimese peamine mõttetegevus. On mitmeid võimalusi, kuidas oma tarkusi kasutada. Igal asjal on omad head ja halvad küljed, nii ka tarkustel. Üks hetk võib tarkustel koormav efekt tekkida, need võivad segavateks faktoriteks muutuda. Teadmised võivad elule nii suurt mõju avaldada, et see paneb inimest enda tegevuses kahtlema, antud situatsioonis õppimises ja selle vajalikkuses. Kas ka tegelikult on nii? Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda. Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, a...
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Praegusel ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on plusse ja miinuseid. Kui me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingum...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Meie areneva tehnoloogia ja e-ühiskonna juures on loomulik, et ka koolisüsteem saab sellest arengust oma panuse. Järjest populaarsemateks on muutumas e-raamatud, mis võimaldavad ühest seadmest lugeda tuhandeid raamatuid. Samasugust võtet saaks ka koolis rakendada e-õpikute näol. E-õpikutele üleminek Eesti koolides oleks vägagi uuenduslik samm, kuid millise eelise annaksid need kooli- ja rahakoti seisukohalt? E-õpikud tähendaks seda, et igal õpilasel peaks olema kooli poolt antud või äärmisel juhul vanemate poolt finantseeritud tehnikavahend, mis võimaldaks lugeda õpikuid nii kodus kui ka koolitunni ajal. Selleks vahendiks võib olla kas e-luger, tahvel- või sülearvuti. Seadmega töötamine õppeprotsessi käigus peab olema mugav nii õpilasele kui ka õpetajale. Kui üks neist tingimustest ei pea paika, siis kaasnevad komplikatsioonid, mis tekitavad peavalu mõ...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti Tänapäeva ühiskonnas on peaaegu võimatu elada ilma nutiseadmeteta. Igapäevaselt näeme me noori ja ka vanu inimesi nina telefonis tänaval vastu kõndimas. Me oleme jõudnud tehnoloogiaga väga palju edasi ja see on alles algus, kuna uute ideedega inimesi koguneb aina juurde. Enamasti me kasutame seadmeid uudistega tutvumiseks ja ka suhtlemiseks, kuid tabu ei ole nutikaid ka iseenda harimiseks tarvitada. Juba mitu aastat tagasi jõudis meieni uus asendus tavalisele paberõpikule, milleks on e-õpik. Interneti järgi on e-raamat midagi, mis võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Selline võimalus peaks siis olema kättesaadav nii telefonis, arvutis, tahvelarvutis kui ka e-lugejas. Et kõik vajalikud õpikud nendes vahendites kättesaadavaks teha, on vaja suurt hulka kogenud inimesi, Pole kahtlust, et e...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea ...
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat. Koolis me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis...
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla. Toomas Hendrik Ilves Vaatasin paar nädalat tagasi oma ema lõputunnistust. Tema lõpetas Otepää Keskkooli umbes 20 aastat tagasi. Võrdlesin seejärel tema lõputunnistusel olevaid ained nendega, mis on paari kuu pärast lõpetades minu tunnistuse peal. Üllatuslikult ei leidnud ma ühtegi ainet, mis minu õppekavas on, kuid tema omas mitte. Osade õppeainete nimed olid küll uuenenud, näiteks arvutiõpetusest on nüüd saanud informaatika ning maateadusest geograafia, ent enamjaolt olid isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elekt...
Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veede...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidk...
märtsist 2004 "Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiivraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord". o Raamatukogu 85. aastapäeva tähistati mitmete üritustega: teaduskonverents "Ülikooliraamatukogu täna" ülevaatenäitus "TTÜ Raamatukogu 85 - meie tänapäevast"; üliõpilastele esseekonkurss "Minu unistuste raamatukogu" ja raamatukoguöö "Ära koba pimeduses" ; raamatukogu töötajatele Estonia Talveaias raamatukogu juhtkonna vastuvõtt ja kontsert. o Hansapank toetas meie digitaalraamatukogu projekti 150 000 krooniga projektsioonskanneri Minolta PS 7000 ostmiseks.. o Ilmus bibliograafia "Eesti tehnikaartiklid 1928-1935" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B, nr 5)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
