riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Piirati usuvabadust. 3. Tõesta, et Louis'id olid absolutistid. Louis'id olid ainuisikulised valitsejad, kes andsid välja seadusi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Kogu võim koondus neile- Louis'idel oli õigus otsustada maksude üle, nad kontrollisid sõjaväekorraldusi ja tegelesid usuliste küsimustega. Nende valitsusajal toimis merkantilistlik majanduspoliitika. Nende valitsemisajal on selgelt näha absolutismi tunnuseid. 4. Põhjenda, miks Inglismaal ei võitnud absolutistlik valitsemisviis.
abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud. Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal. Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu Korraldusi oli 4 liiki: 1. Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule. 2. Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3. Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul.
Riigi funktsioonid- füüsiline kaitse- riigi kaitse välisvaenlase vastu. siseriiklikult ei tohi sõjaväge kasutada. avaliku korra kaitse-politsei. õiguskaitse- spetsiaalsed õiguskaitseorganid Sotsiaalne kaitse- riik peab tagama inimväärse elu Keskkonnakaitse Riiki esindavad siseriiklikud organis, kellel on selleks pädevus. Juriidiline org. võtab ise oma põhikira vastu, seda ei kinnita keegi teine, ise otsustavad. Ainuisikulised organis (president, ministrid) . Õiguskantsler on institutsioon. Seadusandlikel riigivõimuorganitel peab olema rahvalt saadud mandaat. (parlament) Rahva poolt vahetult volitatud. Määrused võetakse alati vastu seadusest tuleneva alusel. Kohtuvõimul ei tohi seost olla täitevvõimuga. Eestis problemaatiline, kuna haldusraha tuleb riigi eraldistest. Riik on leping kodanike vahel, kuidas neid valitsetakse. Leping dokumendina on põhiseadus. Riigi tunnused:
Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest
formulaarprotsess(korra lõdvendamiseks) o jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse o paindlikum, ilma pidulike vormeliteta o preetor väljastas formula o võimaldas vastuväidete esitamist o täitemenetlus actio iudicati abil o edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis preetori erikaitsevahendid o olid preetori ainuisikulised korraldused- 1. inerdicta- korraldus või keeld kostjale, kõige tuntumad valduse kaitseks 2. restitutio in intergrum- asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. missio in possessionem(jagunes in rem/in bona), isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. stipulationes praetoriae- preetori nõude hagi aluse loomine stipilatio vormis ekstraordinaarne protsess o ametnikust kohtunik
Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president. Kollegiaalsed nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine? 45. Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi See väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuse mahus, st milliseid ülesandeid Presidendil
Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis Ekstraordinaalne protsess (17 eKr): Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus Preetori erikaitsevahendid Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1) Interdicta – korraldus või keeld kostjale 2) Restitutio in integrum – asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3) Missio in possessionem – isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4) Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik
FORMULAARPROTSESS Tekkis kuna see oli lihtsam ja kergem, oli ka formaalsem. Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täiteemenetlus actio iudicati abil Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis PREETORI ERIKAITSEVAHENDID Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1. interdicta korraldus või keeld kostjale 2. Restitutio in integrum asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. Missio in possessionem (jagunes in rem/in bona) isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. Stipulationes praetoriae preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis EKSTRAORDINAARNE PROTSESS Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune
kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu: 1) Koosseisu alusel a) ainuisikulised b) kollegiaalsed 2) Funktsiooni kestvuse alusel a) korraline b) erakorraline 3) Õigusharude funktsioonide alusel a) kriminaal b) tsiviil ja majandus c) haldus d) lepitus 4) Rahvusriikluse tunnuse alusel a) rahvuslikud e. siseriiklikud b) rahvusvahelised · Kutseühenduste aukohtud - au ja eetika kaasused.
47 täitemenetluse organid; pönitentsiaar- või kriminaalteraapia korrektsiooniasutused) P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 1. Moodustamise viisi alusel on riigiorganid: 1) valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Sealjuures valitavad riigiorganid on kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad (vahetult rahva poolt) või 2) kaudselt valitavad (valijameeste kaudu). 1.2. Sealjuures määratavad, nimetatavad või kinnitatavad riigiorganid (samuti kas kollegiaalsed või ainuisikulised) - määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või
riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad määratakse, nimetatakse, kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või 2) omakorda määratud, kinnitatud või nimetatud riigiorgani poolt. 2. Võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel: 1) riigivõimu tekke õiguslikest alustest sõltuvalt: A) konstitutsioonilised, B) mittekonstitutsioonilised; 2) olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust:
7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud, kes ei kuulu otseselt riigiorganite süsteemi
kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Koosseis Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume. Kohtute funktsioonid: Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
riigiorganite süsteemi abil seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil. Avaliku võimu organisatsioon on riigi süsteem. Riigi süsteemi (ka poliitilise mehhanismi, riigi poliitilise süsteemi) moodustavad riigiaparaat (sh riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ja sekundaarsed elemendid võivad olla kas kollegiaalsed või ainuisikulised institutsioonid. Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsioonid). Riigiaparaadi (ka riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse õigusteoorias organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses, nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu otseselt ehk vahetult.
· Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest
Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a. Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) b. Kaudselt valitavad (nt valijameeste kaudu) 2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused.
koraan islamiriikides, mõnedest põhiseadusena, mõnedes sellest kõrgemal seisva allikana). Riigiõigusallikana võib käsitleda ka õigusdoktriine (õigusteadlaste töid) ning samuti teatud ulatuses rahvusvahelisi õigusakte. Kohalikel tasanditel võib olla lisaks veel muid õigusakte. Riigiorganid. Selge, et riik kui niisugune ei saa ise tegutseda, otsuseid võtavad vastu ja täidavad riigiorganid. Kuid riik on juriidiline isik ning ta tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (president) või kollegiaalsed (parlamend, valitsus). Riigiorganite puhul võib eristada põhiseaduslikke institutsioone ja muid riigiorganeid, esimesed on moodustatud vahetult põhiseduse alusel ning sealt on pärit nende volitused, muud organid (ministeeriumid, ametid) mis on moodustatud seaduse alusel saavad oma õigused ja volitused seaduselt ning nende staatus ja pädevus ei ole põhiseaduslikult tagatud st neid võib luua ja kaotada. Lähemalt mõnedest organitest:
jumalalt! ilmal. võimuorganitel (nt. riigipäeval) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. - Hobbes leviathan · Tulemus: Louis XIV: ,,Riik , see olen mina! (Tegelikult Voltaire iseloomustus) - Bossuet : (Üks kuningas,üks usk,üks seadus) 1.Louis XIV õukondlik absolutism - Absolutismi kõrgaeg Prantsusmaal. - Louis ,,Jumala silmaga nähtav kehastus maa peal", kellel polevalt inimlik. nõrkusi. - Ministrid on kuninga isiklikud usaldusisikud, kuninga ainuisikulised korraldused. - Eesmärgiks Prantsusmaa juhtivpositsioon (hegemoonia) Euroopas. - Kogus kõrgaadli versailles lossi, mis on Prantsuse kassitsism! - Hiilgav näide (mansart): seest pillavalt luksuslik, geomeetriline park ,,Prantsuse stiilis". pol.keskus kuninglik magamistuba. - Õukonnaaaadel, kes säilitas maj. privileegid (maksuvabaduse) - Prantsusmaa keel ja kultuur (mood,haridus ja luksuskaubad) vallutavad Euroopa! 2. Usupoliitika: Ühtlane Prantsusmaa, kus ei jätku ruumi vähemustele
monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed) (parlament, valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks valitavad, teiseks määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad. Kusjuures need valitavad riigiorganid võivad olla otse valitavad või kaudselt valitavad.(valijameeste kaudu) riigi organeid liigitatakse võimu volituste päritavuse ja mitte päritavuse alusel.(monarhid). Konstitutsioonilised ja mitte konstitutsiionilised asutused ja palju muid liigitusi
Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud. Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal. Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu Korraldusi oli 4 liiki: 1. Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule. 2. Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3. Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul.
a. Keskhaldusorganid kehtivad õiguskorras on nendeks: i. Vabariigi President ii. Vabariigi Valitsus iii. Ministeeriumid iv. Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b. Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c. Mõlemad koos (nt Rahvusraamatukogu organiteks on nõukogu ja peadirektor) 3. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: a. Monokraatne haldusorgan. Vabariigi President, Maavanem (see ei tähenda, et neil poleks juures abilisi) b. Kollegiaalne haldusorgan nt VV, nõutud, et otsuse vastuvõtmiseks on kohal üle poolte ja otsus võetakse vastu häälteenamusega. Ministeeriumind, inspektsioonid,
· Usub edusse; · Omab kindlaid hoiakuid probleemide formuleerimisel, lahendamisel ja otsustamisel; · On eestvedaja. 5. Alluv tunneb vajalikke edutegureid ja nende kasutamise kultuuri: · Omab/teab visiooni; · Toetab avatust ja innovaatikat; · Julgustab alluvaid; · On aus ja eetiline. Ülesandekeskne stiil (S1 ja S2) - käsud ja korraldused: · Mida, kus, millal, kes, kuidas? · S1 - Käskimine ehk direktiivne juhtimine (juhi ainuisikulised otsused). · S2 - Müümine ehk selgitamine, veenmine, nõuanded (juht teeb otsuse, kuid selgitab seda alluvatele). Suhetekeskne stiil (S3 ja S4) - koostööle suunatud: · S3 - Osalemine = iseloomulik: osavõtlikkus, toetamine, ergutamine, usaldamine (juht ja alluva otsustavad koos või otsustab alluv juhi nõuannete ja toetuse abil). · S4 - Delegeerimine (alluvad langetavad iseseisvaid otsuseid). S1 ja S4 - kriisijuhtimise stiilid.
teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17)
teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17)
annaabi.ee 
