EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus
docstxt/135116774153.txt
Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg
Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab. 3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses. a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna.
?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - - - - - (-) - - (vt a-lõpulist - (ainsuses e- - (ainsuses - (-) mitmust) lõpulised sõnad) lõpulised sõnad) ?(keda) (juures), (kust - - - - - - - - -Ø (lõpust kaob -o - Ø (lõpust kaob -a ?(mida) seest), (pealt), - - - - - - - - ( asemele)*1 või -e ära)*3 või - ära)*4
Hakkas viha pärast nutma. Järgi - kohaselt, põhjal, alusel Orienteerub taevatähtede järgi Järel taga, pärast Mul on kolm eurot veel järel Õieti õigupoolest Ega ma teda õieti tunnegi Õigesti vastand valesti, vääralt Kas ma ikka sain sust õigesti aru? Enamus arvuline ülekaal Meie klassis on tüdrukute enamus Enamik suurem osa Enamik meist töötab 1. Sõnu ,,enamik" ja ,,enamus" EI KASUTATA MITMUSES!!! Need on sisult mitmuslikud, aga vormilt ainsuses! Tähendab, ei ole olemas vorme, nagu ,,enamustele" või ,,enamikele", vaid ,,enamusele" ja ,,enamikule". 2. Kui ma ei oska otsustada, kumb sõna on õige, kasutan hoopis ,,enamasti" Enamus õpilasi sööb koolilõunat. Enamik õpilasi sööb koolilõunat. ??? Enamasti söövad õpilased koolilõunat praktiliselt praktikas rakendatavalt, otstarbekalt, vastandsõna ,,teoreetiliselt" Ei ole õige kasutada tähenduses enam-vähem, peaaegu, tegelikult, õigupoolest, niisama hästi.
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima ,
määratletud. 1. The snow in our street is dirty. 2. The water in the River kunda is (hopefully) not polluted. 3.I like _ sugar. The sugar in this bowl is too yellow. 4.A bowl of sugar. 5. i'd like o have a tee/ a coffee. Pole loendava, aga tähendaa, et tahan tassi kohvi/teed. 2.Loendatavad nimisõnad. KUI LOENDATAVAD NIMISÕNAD KASUTATAKSE JUTUS ESMAKORDSELT JA TEMA ÜLDISEMAS TÄHENDUSES(EHK EI PEETA SILMAS ÜHTKI KONKREETSET EKSEMPLAATI), KASUTATAKSE NEID ARTIKLEID --> AINSUSES LOENDATAV MITMUSES LOENDATAV A, AN, THE THE a-kaashäälikuga algava sõna ees, nt a car Flowers An- täishäälikuga algava sõna eees, nt an Cars apple Erandid- a univerity, an hour, an honour apples Kui räägitakse mingist konkreetsest ja selgelt määratletud loendatavast nimisõnast ainsuses ja mitmuses kasutataske määravat artiklit THE. Nt: This basket is full of _ apples. Pole artiklit
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie
Komme (os) on veel kapis. Tänaval liigub inimesi (os). Alus võib lausest puududa või olla juurdemõeldav, · kui öeldis on umbisikulises tegumoes; NÄITEKS: Koolis õpitakse lauatennist mängima. · Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust; NÄITEKS: Väljas külmetab. Öösel müristas kõvasti. · Kui aluseks on isikuline asesõna (ma, sa, ta jt) NÄITEKS: Pärast tunde läksime metsa. Alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. Kui alus on ainsuses, on ka öeldis ainsuses ja vastupidi. NÄITEKS: Albert sööb jogurtit. Linnud lendavad suvitama. Aluseks olevat hulka näitavad nimi- või määrsõnad hulk, rühm, palju nõuavad ainsuslikku öeldist. NÄITEKS: Hulk rahvast seisab tänaval. Klassis istus rühm õpilasi.
Akkusativ einem kleinen Teller mein kleines Haus keine kleine Uhr Dativ einem kleinen Teller meinem kleinen keiner kleinen Uhr Haus Genitiv eines kleinen Tellers meines kleinen keiner kleinen Uhr Hauses Plural kui ainsuses esineb umbmäärane artikkel mmastavate asesõnade ja kein puhul kleine Teller keine kleinen Uhren kleine Teller keine kleinen Uhren kleinen Teller keinen kleinen Uhren kleiner Teller keiner kleinen Uhren Kui omadussõna ees esineb ein, kein või mõni omastav asesõna, on omadussõnal
a book books a street streets a day days a pupil pupils 2) kui ainsuse tüve lõpus on -s, -ss, -sh, -ch, -x, siis lisatakse mitmuses lõpp -es a bus buses a glass glasses a bush bushes a watch watches a box boxes 3) kui ainsuse vormi lõpul on kaashäälik + y, siis mitmuses y muutub i- ks ja lisandub -es a country countries a factory factories a fly flies a story stories 4) kui ainsuses oleva sõna lõpul on täishäälik + y, siis mitmuses lisandub -s a boy boys a toy toys a key keys a monkey monkeys 5) erandlikult on mõnede o-lõpuliste nimisõnade mitmuse lõpul -es a potato potatoes a tomato tomatoes a hero heroes kuid ülejäänud o-lõpuliste nimisõnade mitmus moodustatakse lõpuga -s a disco discos a photo photos a kilo kilos a piano pianos a radio radios
Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases They left a couple of days ago and all of a sudden I realized that it had been a long time since they last called. We usually have a good time together and, unless we
For + nimisõna (kui tahame väljendada tegevuse eesmärki) For + -ing vorm (kui tahame väljendada millegi funktsiooni) Prevent + noun/pronoun + (from) + -ing vorm Avoid + -ing vorm Clauses of contrast Although/even though/though + clause In spite of/despite + nimisõna/-ing vorm In spite of/despite the fact that + clause However/nevertheless (koma kasutatakse alati peale sõna) While/whereas Yet (formal)/still On the other hand Exclamations What + a/an (+ omadussõna) + ainsuses loendatav nimisõna What (+ omadussõna) + loendamatu nimisõna/mitmus How + omadussõna/määrsõna Negative question (+ exclamation mark) Relative Clauses Who/what (people) subject - can't be omitted Who/whom/that (people) object - can be omitted Which/that (objects, animals) subject - can't be, object - can be Whose (people, animals, objects) possession - can't be Clauses of manner If/as though (räägime, kuidas keegi näeb välja, käitub jne)
We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
.............? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured väiksed (M) . Lai laup. (N) . Tal on pikka habe. (K) . Mul on ümmargune nägu. (Mitm) . Emal on suured pruunid silmad.
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8
Seda oli näha ka omastavas käändes, kus samamoodi tekkisid sõnadest paarid, nt Värska koorid ja ansamblid ammutavad loomingut omaenese varavakast, emade-isade pärandist. Ainsuse omastavat esines 28 korral, samas kui mitmuse vormi esines vaid 3 korral. Ainsuse omastava käändevormi puhul oli sõna samamoodi põhisõna rollis (poisi ema ja tema ema). Oli ka väljajättu, nt sõnapaaris ema-isaga jäeti välja kaasaütleva ga-lõpp. Kusjuures kaasaütlevat käänet ennast esines nii ainsuses (5 korral) kui ka mitmuses (2 korral). Nii ainsuse kui ka mitmuse osastavat esines pigem vähe: ainsuse vormi 7 korral, mitmuse vormi 2 korral. Ainsuse käändevormi puhul tuli välja loendamise tähendus, kus mõnel juhul räägiti homoseksuaalsest perest, nt kas lapsel on kaks ema? ja sunnitud kasvama „ebanormaalses“ olukorras, kus neil on kaks isa või ema. Ainsuse alaleütlevat käänet esines 15 korral, nt Ta rääkis loetud rõõmusõnumist
.. Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa
.. Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa
Inglis keele grammatika reeglid. Tegusõna BE Tegusõnal Be on olevikus kolm kolm vormi: I am He, she, it is we, you, they are a 1.isik I am young. Ma olen noor. I 2.isik you are strong. Sa oled/Te olete tugev. N 3.isik Hi is clever. Ta (meessoost) on tark. S She is pretty. Ta (naissoost) on ilus. u It is cheap. See on odav. S M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta...
klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet · Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel Looduses
Näide Vastab küsimustele Kääne ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav kes? auto autod missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse
6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles
mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, de, -ha, -he, -hu, suuresse e suurde, suur/tesse, konsonandi maasse e maha maa/desse kahekordistumine) 5. Seesütlev: kelles? milles? -s pesas, suures, maas pesa/des, suur/tes, maa/des
linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumine ennustus sündmused, mis juhtuvad paratamatult the teistkordne mainimine kindel ese, olend, koht tähistab liiki, sorti, tüüpi ülivõrdes oleva omadussõna ees the sun; the moon; the world; the sky same; right; wrong; following ees järgarvude ees
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin.
1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57] -[58] - -
g) Das ist seine Telefonnummer, ... hat jetzt Telefon. h) Das ist Simones Kind. Das ist seine Ball. ...spielt jetzt hier. i) Herr Kröger, ihre Frau frühstückt schon, wolle ... auch gleich frühstücken. 3. Tõlkige Detsembris sõidavad minu vanemad Hamburgi. Melanie ja tema vanaema lähevad pärast lõunal sisseoste tegema. Häära Windmüller ,,Teie prillid on juba ülehomme valmis". Vanaema sinu ajaleht on siin. Pühapäeval saan ma kaua magada. 4. Kirjutage laused ainsuses 1. Die Mädchen können gut Ball spielen Das Mädchen kann gut ball spielen 2. Die Jungen dürften nicht so schell Auto fahren Der Junge darf nicht so schell auto fahren 3. Wollt ihr jetzt in die Disko gehen? 4. Wir müssen an Dienstag eine Klassenarbeit schreiben. 5.Pöörake sõnad: schlafen, schaffen, können (ich,du,er, sie jne) 6. Millised laused sobivad kokku? a) Das ist unser Lehrer. B) er ist klein Das ist eure Lehrerin. Sie sit schön
ba-n-k pank Suurimad erinevused vokaalide hääldamisel: å - hääldub eesti o-na o - hääldub eesti u-na u - hääldub ligikaudselt eesti ü-na 6 NIMISÕNA & ARTIKKEL Rootsi keeles jaotatakse nimisõnad en- ja ett-sõnadeks. Sõna kuulumise en- või ett-sõnade hulka näitab ära vastav artikkel en või ett, mille tähendus on üks. NB! Nimisõna on soovitatav kohe ära õppida koos artikliga. Nimisõnal on järgmised vormid: a) määramata vorm ainsuses ja mitmuses b) määratud vorm ainsuses ja mitmuses Määramata vormi kasutatakse varem mainimata isiku või asja tähistamiseks, määratud vormi aga varem mainitud või tuntud isiku või asja tähistamiseks. NB! Nimisõna mitmuse määramata vormi määrab vastav mitmuse lõpp. Ülejäänud vormide puhul rõhutab nimisõna määramatust/määratust artikkel. Viimane võib olla nii määratud kui määramata või hoopis määratud vaba artikkel.
........ Neid käändeid nimetatakse kohakääneteks sellepärast, et ............................................................. .......................................................................................................................................................... 1. Lõpeta tabel! Käände nimetus Küsimused Käändelõpud Näiteid (iga küsimuse kohta üks ainsuses ja mitmuses) -sse või lõputa pesasse e pessa Seesütlev Kellest? Millest? Kust? Alaleütlev emale, -l
käituda nii nimi- kui ka omadussõnade laadselt. Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa. Kas sa oled seda (aseomadussõna) raamatut juba lugenud? Asesõna liigid kontekstis kasutamise järgi Isikulised Enesekohased Vastastikused Näitavad Küsivad-siduvad Umbmäärased Isikulised asesõnad personaalpronoomenid esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses mina (ma) meie (me) sina (sa) teie (te) tema (ta) nemad (nad) Enesekohased asesõnad refleksiivpronoomenid näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda.
- Eravestlus. Kaudküsimusele ei lista "et". Mõtle selle peale, kas sa saad sellega hakkama. Ta pidi läbi Oslo siia lendama.- Eravestlus. Sõna "läbi" väärkasutus. Ta pidi Oslo kaudu siia lendama. Hambaarsti juures tehti mulle tuimestus ja nüüd ei saa suud liigutada.- Eravestlus. Sõna "tuimastus" väärkasutus. Hambaarsti juures tehti mulle tuimastus. Need on eesmärgid, millede poole pole isegi mõtet püüelda Asesõnad ja siduvad asesõnad on alati ainsuses. Need on eesmärgid, mille poole pole isegi mõtet püüelda. Tema tõttu sain ma sellele üritusele, kus sain projektijuhiga tuttavaks. - Eravestlus. Sõna tõttu kasutatakse negatiivses kontekstis. Läbi tema sain sellel üritusele. Mängus tehti igasugusi vigu.- Korvpalli trenn. Mitmuse osastava käändelõpu puudumine. Mängus tehti igasuguseid vigu. paljusid valesid igasuguseid tegusid Sõna "mesi" mitmuse osastav kääne. mesi- õige, mett-väär
järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu,
äärde, katuse all, piki teed; kui kahest sõnast moodustub aga uus määrsõnaline mõiste, kirjutatakse nad kokku, nt läbisegi, uisapäisa, hiljaaegu 2. pool, poole, poolt, moodi, viisi, kombel, pidi kirjutatakse käändsõnast lahku, nt igal pool, lõpu poole, varga viisi, teed pidi; aga määrsõnaga kokku, nt sealtpoolt, kuhupoole, niimoodi, nõndaviisi 3. kaupa, viisi kirjutatakse mitm omastavast lahku, nt kuude kaupa, ainsuses aga kas kokku või lahku, nt tüki viisi=tükiviisi, kolme kaupa=kolmekaupa
mida tehtaks? kaudne (is tm) käivat xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx olevat käinud Kaudne (ui tm) käidavat xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx olevat käidud mida tehtavat? käskiv (is tm) käi xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ole käinud käskiv (ui tm) käidagu xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx olgu käidud mida tehtagu? peakäänded: ainsuses nimetav, omastav, osastav, sisseütlev mitmuses omastav, osastav, sisseütlev ainsus mitmus leplikus leplikes kasulikust kasulikest õptelikuna õpetlikena (-likkude, -likkudesse,-likkudes jne ÕS kasutada ei luba) -liku/ -like/ leplikkus (mis?) leplikkusel (millel?) leplikkuse (mille?) leplikkuselt (millelt?) leplikkust (mida
Koostas: 9c klass 2009 a. Riigiasend Argentiina hõlmab enamiku Lõuna-Ameerika lõunaosast, laiudes 3460 km pikkuselt Boliiviast Hoorni neemeni. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay,Boliivia ja Tsiiliga.Riigi lääneosas paiknev põhja-lõuna-shiline Andide mäestik moodustab Argentiina ja Tsiili loodusliku piiri.Mäestikust idas laiub maa keskosas viljakas pampa. Argentina on jaotatud 23 provintsiks (provincias; ainsuses: provincia), ja 1 autonoomseks linnaks. Pindala Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Kliima Riigi kirdeosa asub lähistroopikas.Andide põhjaosa on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi.Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud,pampa kliima on pehme, sealne suvi on vihmane. Riigi vorm ja valitsemine
võib jääda mulje, et nende arvutid on mööda maailma laiali. Parem oleks: "Väga paljudel inimestel maailmas on arvutid." Ehkki tegelikult on ka sõna maailm lauses ülearune. Veendu, et lauseliikmed oleksid õiges vormis: Tänapäeval on paljud inimesed, kes oma elu ilma arvutita ei saa ette kujutadagi. Vaata, mis küsimusele lause vastab: Tänapäeval on palju keda? Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta. Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma käib nende sidendite ette siiski järgnevat sorti põimlauses: Arvutid on kasulikud, sest lihtsustavad asjaajamist, ja peaksid olema igas kodus. Pealause kõrvallause pealause jätkub Kokku- ja lahkukirjutamisel lähtu ühendi konkreetsusest-abstraktsusest: arvutis istumine
pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline
Kas sa vastasid õigesti. (küsimus KUIDAS) ÕIETI- (ei vasta konkreetsele küsimusel), kes ta niisugune õieti on. Mida sa õieti tahad VAHEL- mõnikord. Mu pea valutab vahel. Vahel ta nutab. Riiul on kapi ja laua vahel VAHEST- võib-olla, ehk Vahest ulataksid mulle leiba. Vahest ta nõustub VAST- alles On vast tore sõit. On vast lugu! ENAMIK- mitmuse osastav või seestütlev. Enamik osalejaid nõustus minuga. Enamik osalejatest nõustus minuga. ENAMUS Enamus nõustus minuga. OSA, ainult ainsuses esineb!!! Osa näitlejaid ei laula. Osa näitlejatest ei laula. Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine. Laul meeldis koori esituses kõigile ESITLUS- tutvustus, esitlemine. Raamatu esitlus toimub homme PITSAT, vahend pitseri löömiseks. Pitsat on kuhugi kadunud PITSER- jäljend, jälg. Elu on ta näkku pitseri jätnud. Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik.
(saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma valitsus? Rahvavalitsus Milline rahaühik kehtis Eestis kuni 1928. aasta rahareformini? Margad ja pennid Kuidas nimetatakse perioodi 1938-1940 Eesti ajaloos? Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament? Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu Millist nimetust kannab Nõukogude Liidu ja Soome vahel aastatel 1939-1940 toimunud sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki
ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.10.15 22:50) Somaali keel on aglutinatiivne keel ehk afiksaalkeel, mis kasutab suurel hulgal afikseid. Afiksid muutuvad vastavalt mitmetele reeglitele. Kindel artikkel on sufiks ehk järelliide, mille põhivorm meessoost nimisõnade puhul on -ki või -ka ja naissoost nimisõnade puhul -ti ja -ta. Artiklid ei muutu ainsuses või mitmuses. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 19:00) Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk"). Somaali keeles on kahte liiki asesõnu: sõltumatud (substantiivne ja empaatiline ehk rõhutatud) asesõnad ja kliitilised (suuline, kliitik ehk liidik) asesõnad
translatiiv olev 12. lahjakkai/na tyttöi/nä essiiv ilmaütlev 13. lahjakkai/tta tytöi/ttä abessiiv kaasaütlev** 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt
- päevad - seemned - kassipojad - sukkad - lapsed - - kingitused 4. - - mullikad - kõrvad - linnad - õlad - kaldad NB! - inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe roheline sibul lumesõda valge kapsas - peitemäng punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt)
õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Tärklis Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70).
*Koma pannakse tavaliselt ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jt) ette. Kui selle esimest osa eriti rõhutatakse, on koma selle sõna järel. Ära otsusta enne, kui oled järele mõelnud. Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. NB! -Siduv asesõna kes tähistab elusolendit, mis elutut. ...koer, kes ... / ... puu, mis ... -Siduvad asesõnad kes ja mis ning nende käändevormid on ainsuses. Õpilased, kellel ... -Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad asetsema kõrvuti sõnaga, mille juurde nad kuuluvad. Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks. -Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harva ka lõpus
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2
Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze
annaabi.ee 
