Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 ALALISVOOLU AHEL 1. Tööeesmärk Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide 1 ja 2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute
Logistiline ahel Automatt Regiina Selart 1. Tooraineks on lateks, lõng ja lõnga karkass Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Karkassile õmmeldakse peale lõng Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 3. Seejärel töödeldakse toodet nõeltöötlusliinis Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Mõõtühik voltamper. Tähis VA. Võimsustegur Võimsustegur näitab millise osa toiteallikast tarbitud elektrienergiast saab muuta teist liiki energiaks (soojuseks, valguseks, meh. liikumiseks). Võimsusteguri väärtused võivad olla 0 kuni 1. vaid aktiivtarviti korral. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt püütakse hoida cos vahemikus 0,8...1. Kompenseerimisseadmete abil on võimalik võimsustegri väärtust parandada. Aktiiv- ja mahtuvusliku takistusega ahel Erinevalt RL-ahelast on RC-ahelas vool pingest nurga võrra ees. Sarnaselt RL-ahelaga tekkib ka selles ahelas kaks osapinget: aktiivtakistusel aktiivpinge Ua mahtuvuslikult takistusel mahtuvuslik pinge Uc. Vool selles ahelas: , kus Toiteallikast tarbitav võimsus RCL-ahel Ahel, mis koosneb aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvuslikust takistusest. Kui ahela aktiivtakistus on suurem reaktiivtakistusest, siis on ahel aktiivse iseloomuga. Kui ahela reaktiivtakistus on suurem aktiivtakistusest,
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...
potensiaali langust. 4.Avatud vooluahela korral mootke ahela koigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( 0).Tulemused kandke tabelisse 1, arvestades näidu märki. 5.Sulgege vooluahel ja korrake punktis 4 kirjeldatud mootmised. Mõõtke voolutugevus ahelas.Tulemused kandke tabelisse 1. 6.Arvutage ahela koigi punktide potensiaalid j avatud ja suletud vooluahela puhul.Tulemused kandke tabelisse 1. Avatud ahel Suletud ahel Ahela punkti nr. n -0 ; V ,V -0 ; V ,V 2 -0 0 3 -6,42 -6,36 4 -6,41 3,09 5 -6,42 3,27 6 -6,41 8,14
Teenindusahel Eesti Posti kliendi jaoks. KONTAKTI RUUMIDE KLIENTIDEG KLIENDILE KLIENTI JÄTKU- LOOMINE AVASTUS A TEENUSE ÄRASAATMIN TEGEVU SUHTLEMIS OSUTAMIN E S E ALUSTUS E · Soodustuste · Liikluskultuur · Kliendile · Vajadusel · Puudub standart · Meeldetu pakkumine (parkimisplats tähelepanu kliendi · Hüvastijätt letused · Reklaami- i puudumine) osutamine probleemid · Tasumine · Info mine · Interjöör (teenindusval e(konflikti) · Lahkumine edastus · Tagaasiside · Teenindajate midus) lahendamin ...
valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. 3. AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus see parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. Kindel liin on kogu ühenduse vältel hõivatud, millele teised ligi ei pääse. Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme
Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3
docstxt/13673913722388.txt
tunnustega. Kõrva ehitus teos on basilaarmembraan, milles asuvad fibrillid e kuulmiskiud e basilaarkiud, mida on seal umbes 20000 24000. Basilaarmembraani pikkus on 32 mm. Selles asetseb Corti organ e spiraalelund, mis koosneb erinevat liiki karvarakkudest, mis muudavad basilaarmembraani mehaanilised võnkumised elektrilisteks närviimpulssideks, mis teonärvi kiudude kaudu juhitakse ajukoore kuulmiskeskusesse. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnelejal tekib mõte ja ta väljendab selle suuliselt(lingvistiline tasand), see tekitab omakorda mõtteid kuulajal. Närviimpulsside töö ja kõneorganite tegevus kuulub füsioloogilise tasandi alla. Edasi toimub heli liikumine akustilisel tasandil, millele järgneb taas füsioloogiline tasand (närviimpulsid ja kuulmisorganite tegevus), millele järgneb lingvistiline tasand. Eesti häälikusüsteem Vokaalid:
piisavalt. Kuigi suur hulk NADHd, mis tekib TCA tsükli reaktsioonide tulemusel, on põhimõtteliselt kasutatav taandavaks biosünteesiks, rakendatakse mitokondriaalse NADH keemiline potentsiaal kõige sagedamini energia saamise eesmärgil ehk ATP sünteesiks oksüdatiivse fosforüülimise protsessis. NADH oksüdeerimine ja ADP fosforüülimine ATPks on protsessid, milleks on vajalik mitokondri sisemembraaniga seotud elektronide ülekande ahel ja ATP süntaas. Nendes protsesside vahendavad mitokondri sisemembraani integraalsed valkkompleksid. NADH ja FADH2 loovutavad prootonid ja elektronid ära elektronide transportahelale. See ahel koosneb neljast valkkompleksist, mis koostöös liikuvate ehk mobiilsete vahendajatega kannavad elektronid üle hapnikule, redutseerides selle veeks. Samal ajal toimub prootonite pumpamine intermembraansesse ruumi, mille tulemusel tekib prootonite gradient mitokondri sisemembraanil
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla)
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine. kerakujuline gloobul v Lipiidid- rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid. Ei kokkukeerdumine 4)vesiniksidem saa enam niipalju energiat, ühendatud mitu polüpeptiidi. väsimus nõrkus. Hakatakse Valgustruk ühaenam teisi aineid vajamaa
alguseni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaasvaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, DNA kahekordistumine). 2.Kuidas toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon? Ensüüm katkestab nukleotiidide vahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. Mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid, nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, mille mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 3.Mis on mitoosi peamine eesmärk ja tulemus? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku. 4.Kuidas toimub rakujagunemise kontroll? Rakkude jagunemist reguleerivad rakusisesed ja –välised tegurid. Geenid reguleerivad rakkude jagunemist ensüümide vahendusel. Kontrollpunktist sõltub, kas rakk liigub järgmisse faasi või mitte, see on vajalik selleks, et rakud õigel hetkel jagunema hakkaksid
4. Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mōōtmised. Mōōtke voolutugevus ahelas. Tulemused tabelis 1. 5. Arvutage ahela kōigi punktide potensiaalid φ avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused tabelis 1. 6. Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed ( φn −φn−1 ) avatud ja suletud ahela korral.Leidke emj. ε . Tulemused tabelis 2. TÖÖ KÄIK Tabel 1. Ahela punktide potensiaalide mõõtmine. Ahela Avatud ahel Suletud ahel punkti nr.n φ−φ0 , V φ,V φ−φ0 , V φ,V 2 0 0 0 0 3 -7,92 -7,92 -7,93 -7,93 4 -7,29 -7,29 +1,06 +1,06 5 -7,92 0 +1,31 +1,31 6 -7,92 0 +6,16 +6,16
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta
Montaaziskeemidel kasutatavad tähelised ja numbrilised tähised peavad põhimõtteskeemide omadega kokku langema. Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga). L1 L2 L3 N K S1 S2 K C1 C 2 C 3 K A1 A2 M Kui vajutame nupule käik ( S 2 ) sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K (algus ja lõpp on tähistatud tähtedega A1 ja A2 ) , käigunuppu S 2 normaalselt avatud kontakt, seisunuppu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Vooluring sulgub, üle peakontaktide K hakkab mootor pöörlema. Samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K, mis sundib käigunupu vooluringi (vaata joonist). Nüüd võime käigunupu S 2 vabastada, kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt
BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED. On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A
3. Kondensaatormikrofonides tekitab muutuva elektri pinge heli mõjul elektriliselt laetud või elektreetist membraan. 4. Elektreetmikrofon sarnaneb konstruktsioonilt tavalisele kondensaatormikrofonile. Filter Filter eraldab kogu signaalist vajaliku sagedusega osa. Nt. värvimuusikas või kõlarites. Või selektiivses voltmeetris. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. RL ahel e. takisti-pooli ahel See on üks lihtsamaid analoog lõpmatu impulsskajameetodi elektroonilised filtrid. Koosneb takistist ja poolist, kas järjestikku või paralleelselt, ajendatud pingeallika poolt. RC ahel e. takisti-kondensaatori ahel See on elektriahel, mis koosneb takistitest ja kondensaatoritest ja mis on ajendatud pinge või praeguse allika poolt. . Esimeses järjekorras RC ahela koosseisu kuulub üks takisti ja üks kondensaator.
Isomeerid ARVUTI TUNNIS keemia 9. ja 11. klassile Katrin Jõgi juhendaja Maidu Varik Isomeerid on * ÜHESUGUSE KOOSTISEGA * ERINEVA EHITUSEGA * ERINEVATE OMADUSTEGA ained NÄIDE 1 heksaan C6H14 peaahelas 6 C aatomit C aatomite ahel hargnemata nheksaan heksaan C6H14 peaahelas 5 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2metüülpentaan 3metüülpentaan heksaan C6H14 peaahelas 4 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2,2dimetüül 2,3dimetüül butaan butaan KOKKUVÕTVALT heksaani C6H14 isomeerid 2metüülpentaan 2,3dimetüülbutaan nheksaan 3metüülpentaan 2,2dimetüülbutaan NÄIDE 2 aine koostis C2 H6 0
12 22 11 galaktoos + glükoos Disahhariidi teke C H O + C H O => C H O + H O 6 12 6 6 12 6 12 22 11 2 Disahhariidi hüdrolüüs C H O + H O => C H O + C H O 12 22 11 2 6 12 6 6 12 6 Polüsahhariidid a-glükoos b-glükoos Tärklis · Struktuur - a-glükoosi jäägid Amüloos - n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed) Amülopektiin - n kuni 1 milj., hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed) · Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub, soojendamisel tekib kliister · Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000
U = UC Küsimus 5 Pinge u = 325sin (t + 30º) ja vool i = 20sin (t + 60º). Õige Määrata faasinihe ja ahela iseloom. Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Vali üks: = -30º, ahel on aktiiv-mahtuvuslik. Lehekülg 1/3 11.01.2013 15:12 Test 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 = 30º, ahel on aktiiv-induktiivne. = -60º, ahel on aktiiv-mahtuvuslik.
DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G
6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin - · Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´- fosfordiesterside 3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde · Omavahel on võimelised paarduma Guannin ja Tsütosiin ning Adeniin ning Tümiin Sellieid aluseid nimetatakse komplementaarseteks Komplementaarsete N-aluste vahel on vesiniksidemed Fosforhappe jääk annab DNA-le happelisi omadusi Geen on informatsioon, millega valgu kaudu on määratud mingi pärilik tunnus Geen on nukleotiidide järjestus, mis kodeerib teatavat valku RNA
tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll.
metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur mida pikem on ahel, seda kõrgem keemistemperatuur mida hargnenum on ahel, seda madalam keemistemperatuur 2. Alkoholide füsioloogilised omadused: a) Organismi sattudes alkoholid oksüdeeritakse järk-järgult: algul muudetakse alkoholid aldehüüdideks ja ketoonideks, seejärel muudetakse aldehüüdid ja ketoonid karboksüülhapeteks ning viimane omakorda süsihappegaasiks ja veeks
Näiteks kuullaager 14) Kinemaatiline paar saab eksisteerida, kui tema sidemete arv s=1...5. Kui s=0, siis kinemaatilist paari veel ei ole (keha võib liikuda ruumis täiesti vabelt igas suunas, pole millegagi piiratud), kui s=6, siis kinemaatilist paari enam ei ole (keha on täielikult jäigalt kinni, liikumine võimatu) 15) Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadus astet (iga teljesihiline liikumine + iga telje ümber translatoorne liikumine) 16) Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest. a) Tasandiline ahel b) Ruumiline ahel c) Suletud ahel d) Avatud ahel 17) Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määratud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel
desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse .2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse. 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja urastiil. 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info reliseerimine. 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T AG G AC C AAAT AC C Kui arvestada komplementaarsust ,siis RNA ahel tuleks( esimese ahela järgi): U AG G AC C AAAU AC C 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: UAU G G G AG U U C U A 28
madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, ei juhi soojust ja elektrit ja võivad kergesti oksüdeeruda. • Ilma süsinikuühenditeta ei oleks ka võimalik mingisugunegi elutegevus selle madalamatest vormidest kõrgemateni välja. Süsiniku erilisus • Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: Linaaalne ehk hargnemata ahel H3C–CH2–CH2–CH3 Hargnenud ahel CH3 | H3C–CH–CH3 Tsükliline ahel H2C–CH2 | | H2C–CH2 KASUTATUD ALLIKAD • https://janno788.files.wordpress.com/2015/01/ orgaaniline_keemia_i_osa.pdf • http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf • Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. • http://web.zone.ee/gagkeemia/ 10Sissejuhatusorgaanilisseraudvara.pdf
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel
veebilansi hoidmine 5 Hapnik E Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 6 Magneesium F Kindlustab toitainete lõhustumise 3.Leidke antud DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidne järjestus ning seejärel RNA. DNA algne ahel: -A-T-A-G-C-A-C-T-G-A-G-G-T-C-A- DNA komplementaarne ahel: RNA ahel: 4.Nimeta kolm vee ülesannet organismis. ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________ 5.Võrdle DNA-d ja RNA-d. VÕRRELDAV TUNNUS DNA RNA Monomeer Lämmastikalused Nukleotiidide nimetused Sahhariid Anorgaaniline hape
näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA molekulid väiksemateks umbes 20 nukleotiidi pikkusteks fragmentideks, mida nimetataksegi siRNA-ks. Iga siRNA hargneb lahti kaheks üheahelaliseks RNA-ks (ssRNA): guide-ahelaks ja passenger ehk anti-guide-ahelaks. Passenger-ahel lagundatakse, kuid guide-ahel kuulub RNA- indutseeritud geenivaigistamiskompleksi (RISC). Selle enim uuritumaks tulemiks on post-transkriptsiooniline geenivaigistamine . See ilmneb siis, kui guide-ahel paardub mRNA komplementaarse järjestusega ning katalüütiline RNA indutseeritud geenivaigistamiskompleksi(RISC-i) komponent argonaut tekitab lõike. See protsess on jaotunud süsteemselt terves organismis hoolimata siRNA piiratud molaarsest kontsentratsioonist.
DNA -> transkirptsioon -> RNA -> translatsioon -> Valk Pärineb Francis Crickilt. 3. Millistes eukarüootse raku kompartmentides toimuvad järgmised protsessid? a) DNA replikatsioon - Tuumas b) transkriptsioon - Tuumas c) mRNA esmase transkripti töötlus (processing) - Tuumas 4. Millised järgmistest tunnustest iseloomustavad transkriptsiooni? a. Moodustuvad fosfodiestersidemed e. Lõpp-produktiks on DNA b. Lõpp-produktiks on polüpeptiid f. Lõpp-produktiks on RNA c. Formeeruv ahel on sabloon- g. Katalüsaatoriks on polümeraasid (template)ahelaga komplementaarne h. Ahel kasvab 5'3' suunas d. Formeeruv ahel on mitte-sabloon- i. Ahel kasvab 3'5' suunas ahelaga komplementaarne 5. Milliste rakkude mRNA molekulid alluvad protsessingule (processing, splicing), milliste omad mitte? Kirjeldage, millised muudatused mRNA molekulis leiavad aset transkriptsi-oonijärgse töötlemise käigus? Muudatused: Induktsioon ja repressioon
Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mõõtmised. Mõõtke voolutugevus ahelas. Tulemused kandke tabelisse 1. 5. Arvutage ahela kõigi punktide potensiaalid avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kandke tabelisse 1. 3 Tabel 1 Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine Ahela punkti avatud ahel Suetud ahel number -0, (V) , (V) -0, (V) , (V) 2 0 0 0 0 3 -6,76 -6,76 -6,75 -6,75 4 -6,76 -6,76 1,87 1,87
6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 7. Millega tegeleb geneetika? - Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) Nimetus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON Komplementaarsus G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A 1 DNA ahel, DNA- 1-ahelalise DNA lõik, RNA- Reaktsiooni tegijad polümeraas, helikaas polümeraas, Päriliku info jõudmine Eesmärk tütarrakudesse Päriliku info avaldumine Tulemus 2 terviklikku DNA molekuli, Üheaheline RNA-molekul DNA – ahela kopeerimine RNA – ahela süntees DNA-
22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliks. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust:........adeniin........,..........tsütoniin..........,..........guaniin..........ja...........uratsiil..... 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info realiseerimine 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T A G G A C C A A A T A C C Kui arvestada komplementaarsust, siis RNA ahel tuleks (esimese ahela järgi) U A G G A C C AAAUACC 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: AUACCCUCAAGAU 28
Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude süsiniku ahel, seda kergemad nad on ja seda kõrgem on kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on laienemist. Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama
hapniku tüüpilised sidemete arvud on kolm ja kaks.Arvestades tähtsamate elementide tüüpilist sidemete arvu-vesinikul 1, hapnikul 2,lämmastikul 3,süsinikul 4.Tetraeedriline süsinik: Süsinik võib olla seotud nelja ühesuguse aatomiga ja nelja erineva aatomiga.Seega süsiniku aatom on olekus neli üksiksidet.Kõige lihtsam molekul on metaani(CH4)molekul. C ja H aatomid seotud sigma sidemetega.Süsinik moodustab erineva kujuga ahelaid:hargnemata ahel,hargnev ahel, tsükliline e. kinnine ahel. Struktuurivalemid võimaldavad tuletada: aine füüsikalisi omadusi, aine keemilisi omadusi, toimet elusorganismidele.1874.a alus uuele teadusharule-stereokeemia. J.H. van´t Hoff ; J.A.Le Bel.Valemid ja struktuurivalemid: Süsiniku aatomid on omavahel ja teiste elementide aatomitega seotud kovalentsete sidemete abil. Seega org.keemia objektiks on molekul.Molekuli ehitust väljendatakse valemite abil:*summaarne valem e. molekuli valem- näitab aatomite arvu molekulis ja aatolite liiki
antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure stabiilsuse. 24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil. 25. RNA ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine. 26. Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G. DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C. Kui arvestada komplementaarsusprintsiipi, siis RNA ahel tuleks vastavalt: A-U-C-C-U-G-G-U-U-U-A-U- G-G. 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T siis talle vastav RNA ahel on: A-U- A-C-C-C-U-C-A-A-G-A-U 28
Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G
8. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, millisel keemilisel asjaolul see põhineb? Komplemetaarsete ahelate(lämmastikaluste) vahel tekivad vesiniksidemed, mittekomplemetaarsete vahel ei teki. (komplementaarsed on nt A-T, C-G). 9. Mida tähendab, et DNA ahelad on molekulis antiparalleelsed, miks see nii on? Antiparalleelsus - 5' ots ja 3' ots on ühel ja teisel ahelal vastakuti, et lämmastikalused teineteise poole oleksid ja et vesiniksidemed tekkida saaksid.Antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5' , 10. Millises suunas toimub uute nukleiinhappe ahelate süntees? 5' -> 3' 11. Mis on replikatsioon, milliseid ensümaatilisi aktiivsusi on selle juures vaja? DNA molekuli "paljundamine" enne rakujagunemist. Ühest DNA molekulist saadakse 2, kusjuures mõlemas molekulis on üks ahel pärit vanast molekulist. Replikatsiooniks on vaja helikaasi, et lõhkuda ahelaid koos hoidvad vesiniksidemed. Polümeraasi, et lisada uusi nukleotiide. 12
universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument • Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. • Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad
korduvatest struktuuriühikutest. Kaksikside keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Üksikside - ühendis süsiniku aatomi ja teise süsiniku aatomi või muu elemendi vahel. Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. Naftasaadused: bensiin,diislikütus, petrooleum, majapidamisgaas. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid (4põhjust) -*Süsinikul on
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Hingamine/Glükoosi lagunemine. Glükoosivarud talletuvad taimedes tärklisena, loomades glükogeenina Glükoosi täielik lagundamine C6H12O6 + 6 O2 = 6 CO2 + 6 H20 eraldub kokku 38 ATP Glükoosi lagunemina koosneb kolmest etapist: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel Glükolüüs Tsitraaditsükk Hingamis el ahel Glükolü Tsitraaditsü Hingamis üs kkel ahel 2AT Aer 2ATP + 34 Koht tsütoplasmavõr maatriks Mitokond P gustik ri Tunnus Aeroobne Anaeroobne
Glükogeeni süntees 1. Glükoos + ATP (Heksokinaas) Glükoos-6-P + ADP 2. Glükoos -6-P (Isomeraas) Glükoos-1-P 3. Glükoos-1-P + UTP UDP-Glükoos + Ppi 2Pi UDP-aktiveeritud glükoos 4. (Glükoos)n + UDP-Glükoos (Glükoos)n+1 + UDP Glükogeeni Glükogeeni Ahel pikenenud ahel Glükogeeni ahel pikeneb UDP-aktiveeritud glükoosi molekuli jääkide liitumise teel. Oligosahhariidide süntees Sahharoos UDP-Glükoos + Fruktoos-6-P Sahharoos-6-P + UDP Sahharoos-6-P Sahharoos + Pi Laktoos UDP-galaktoos + Glükoos Laktoos + UDP GLÜKOOSI AKTIVEERITUD VORMID UDP-glükoos ADP-glükoos
sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit(P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid. Süsinik(C)- valents 4, valentsolekuid 3(4) Lämmastik(N) 3,3 Hapnik(O) 2,2 Vesinik(H) 1,1 Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus): 1. Hargnemata ahel 2. Hargnenud ahel 3. Kinnine ehk tsükliline ahel Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4 Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on seotud ainult C aatomitega, siis on C o.-a. 0 Iga side H’ga alandab süsiniku o.-a. Väärtust 1 ühiku võrra Iga side O’ga, N’ga või mõne muu elemendiga tõstab C o.-a. Väärtust 1 ühiku võrra Keskmine süsiniku(C) o.-a. – Liidad süsinike o.-a. Kokku ja jagad süsinike arvuga.
annaabi.ee 
