Elektrotehnika 1 Kodutöö 3 v16 - Kolmefaasiline ahel (0)

5 VÄGA HEA

Plaatina
Cathreen Selgis
MO12
Plaatina
o
on keemiline element, mille aatomnumber
keemiliste elementide tabelis on 78, ta
kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6
isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194,
195, 196 ja 198.
o
leidub looduses ehedalt ja mineraalidena.
Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad
plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit,
bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid
on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale
raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning
vaske ja niklit.
o
Nimi: Plaatina
o
Sümbol: Pt
o
Aatomi number: 78
o
Aatomi mass: 195.078 amü
o
Sulamistemperatuur : 1770.0 °C (2045.15
°K, 3221.6 °F)
o
Keemistemperatuur .: 3827.0 °C (4100.15
°K, 6920.6 °F)
o
Elektronide/Prootonite arv: 78
o
Neutronite arv: 117
o
Kristallide struktuur: Kuupjas
o
Tihedus: 21.45 g/cm3
o
Värvus: Hõbedane
Avastamine
o
Ehe plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus.
Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes
on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja
Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a.
o
Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim ( Plumbum
candidum). 1557 . a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger
plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e.
kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest
maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika
reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja
plaatina.
o
1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William
Brownriggi kirjutis “Poolmetallist nimega plaatina del Pinto”.
Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast.
Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis
saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide
kuninga" seisusse.
o
Sajandeid asusid suuremad väljaspool Lõuna-Ameerikat olevad
plaatina leiukoht venemaal.
Teised plaatinametallid
o
Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli
avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe
metalli soolad olid sama värvikirevad kui
vikerkaar (kreeka k. iris – vikerkaar), millest
tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud
metalli sooladel on iseloomulik terav lõhn
( kreeka k. osme – lõhn), mistõttu metall sai
nimeks osmium . 1813 .a, leiti Uraalis
plaatinamineraale, sealhulgas ka üldse kõige
raskem senituntud looduslik mineraal –
iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800
kg/m³).
Kasutamine
o
1975.a andmeil oli kapitalistlikest riikidest suurim
plaatina tarbija Jaapan (64,1 t), järgnesid USA
(51,6 t), Saksamaa LV (22,2 t) ja Šveits (11,32 t).
Hinnatakse, et plaatina tarbimine kasvab aastas 5
% võrra.
o
Viimase poole sajandi vältel suurenes plaatina
tootmine umbes 30-kordseks, samal ajal kui
kullatoodang kasvas 2…3 korda.
Seitsmekümnendail-kaheksakümnendail aastail
oli kapitalistlike ja arengumaade plaatinatoodang
siiski veel üle 20 korra kullatoodangust väiksem,
ent plaatina oli kullast vaid 1,5 korda kallim.
1980.a maksis maailmaturul unts (31,1 g) kulda
500, unts plaatinat aga 700 dollarit. Aastaks 2000
prognoositi plaatinametallide vajaduseks
maailmas 400 tonni. Maakoores on ühe tonni
kohta vaid 5 mg plaatinat, raudmeteoriidis aga 30
g.
o
Ehetes kasutatav plaatina on tegelikult kuue
metalli - plaatina, pallaadiumi, roodiumi,
ruteeniumi, iriidiumi ja osmiumi - sulam .
Nimatatud metallid on plaatinale kaalult ja
koostiselt nii sarnased, et olid pea eristamatud
kuni 19. sajandini. Tänapäeval sulatatakse
plaatina sageli kokku vase ja titaaniga. See on
ainus väärismetall, mida kasutatakse 90-95-
protsendilise puhtusega ehetes, mis on
allergiat leevendava toimega ja ei määrdu.
Plaatinast ehted kannavad märget: 900Pt, 950
Plat või Plat.
Kasutusalad
o
Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud
suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust
tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei
olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega
töödelda.
o
1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse
plaatinaehted ja –tooted. Reklaam oli mõjuv.
Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld- kui ka
plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis
veenduda: plaatina tugevdas briljandi
värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses
suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid
peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei
näe siin hõbeda vulgaarset helki.
o
1828.- 1844 .a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12-
rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti
Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872.a
Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati.
NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti
Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid
plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja
Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel.
o
Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool
plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 %
toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks.
o
19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel
poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti
olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas
kuni Art Deco perioodini ning tema tähelend lõppes
Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks
metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati.
o
Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-,
lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe
suhtes teeb ta asendamatuks
laboratooriumiseadmete materjaliks . Juba
ülemöödunud sajandi algul hakati temast
valmistama happeanumaid ja seadmeid
keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma
plaatinanõude ja – tiigliteta oleks paljude
mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks.
Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud,
plaatinaserviisid on muutunud aga
muuseumieksponaatideks.
o
Keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega
tööstuses. Plaatina on oluline tooraine
autotööstuses, elektroonikas, naftakeemias, aga
ka meditsiinis. Igas auto katalüsaator sisaldab
plaatinat.
o
Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära
on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes
kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem
kui 14 karaadine kuld.
o
Plaatina on haruldane väärismetall. Praegu ongi
plaatina ehtemetallina kõige otsitum hinnaliste
vääriskivide (peamiselt briljantide) raamimisel
(peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast).
Juveelitööstus kulutab40% maailma
plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina
saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda vagunitäis
maaki . Õige oli käibeväljend: üks gramm toodangut
– üks aasta tööd.
o
Plaatina populaarsus on viimastel aastatel
kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel
kihlasõrmuste valmistamisel, kuna selle külm läige
toob briljandi ilu kullast paremini esile.
Tähelepanek, et eurooplaste kahvatu nahk sobib
rohkem kokku plaatina ning hõbeda, kui kullast
ehetega, leiab järjest ja järjest kõlapinda.
o
Kõige populaarsemad on plaatinast ehted hetkel
Jaapanis . Sealsed tarbijad ostavad igal aastal ligi
85 protsenti maailmas toodetavatest plaatina-
ehetest.
Kasvavale
populaarsusele
vaatamata on
plaatina üks
maailma
haruldasemates
t metallidest.
Tänan
tähelepanu
eest!

Document Outline

Slide 1
Slide 2
Slide 3
Slide 4
Slide 5
Slide 6
Slide 7
Slide 8
Slide 9
Slide 10
Slide 11
Slide 12
Slide 13
Slide 14
Slide 15
Slide 16
Slide 17

.RAR Laadi alla originaalfail 1 lk · .rar · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Taaviq144 Õppematerjali autor

Töö on hinnatud ning õige. Vaid mõned ühikud võivad puudu olla paarist kohast. Sisaldab wordi faili ning arvutusi mathcad failis. Lisaks 2 mathcad faili vektorite joonistamiseks.

Elektotehnika Kolmefaasiline ahel kodutöö 3 soojustehnika