Läbivas valguses paistab violetne. Metalse läikega. !!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO 3 = AgCl(valge sade) + NaNO3 Bromiidiooni puhul tekib kollane sade NaBr + AgNO3 = AgBr (kollane sade) + NaNO3 Jodiidiooni puhul tekib helekollane sade NaI + AgNO 3 = AgI (helekollane sade) + NaNO3 Vaba joodi tõestatakse tärklise lahusega. Tärklise lahuse värvus muutub joodi toimel siniseks.
4 4 2 NiSO + NaOH NaSO + Ni(OH) b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 H2O vesilahust. Roheline lahus muutus siniseks, sest tekkis ammooniumsulfaadi kompleks. 2 NH3 H2O [Ni(NH3)6](OH)2 + 6 H2O Ni(OH) + Atsiidokompleksid 3 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Hõbekloriidi sade lahustub selletõttu, et moodustub kompleks hõbedaga ning hõbekloriidi enam lahuses ei ole. 3 3 NaCl + AgNO NaNO + AgCl 2 AgCl + NaCl Na[AgCl ]- dikloroargentaat 3.2 b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht
3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti.Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on väga terava lõhnaga,värvusetu,õhus suitsev,sööbivate omadustega vedelik. NaCl + AgNO = AgCl + NaNO Cl + Ag = AgCl Hõbekloriid-on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib suhteliselt kergesti ammoniaagi vesilahusega.Sulamistemperatuur on -114,8 (Puhas Hcl).Vesinikkloriidhape seguneb veega.Vesinikkloriidhappega saab lahustada benseeni.Hcl on ärritava toimega.Vesinikkloriidiga saab ka küttepindadelt katlakivi kõrvaldada ja metallipindasi puhastada.
aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO 2 + H2O H2SO3 Lagunemine (ühe aine lagunemisel tekib 2 või enam uut ainet). Hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH) 2 CuO + H2O Asendus (lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall + hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H 2SO4 MgSO4 + H2 Vahetus (kahe liitaine esimesed pooled vahetavad koha). Näit: NaCl + AgNO 3 NaNO3 + AgCl Oksiidid Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (CaO, BaO), amfoteersed (Al2O3), neutraalsed (NO, N2O, CO). Reageerivad: a) aluselised oksiidid Hapetega, tekivad sool ja vesi (CuO + H2SO4 CuSO4 + H2O) Veega (ainult aktiivsete metallide oksiidid): CaO + H 2O Ca(OH)2 Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O)
+ a1 - Ag -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses. a1 arvutatakse ülalkirjeldatud galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõu põhjal. APARATUUR Uuritav galvaanielement. Elemendi elektromotoorjõud mõõdetakse numbrilise voltmeetri abil. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsioonielement. Elemendi valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsiooniga AgNO 3 lahus, teise - nõutava kontsentratsiooniga KBr lahus, mida järgnevalt küllastatakse AgBr-ga. Küllastatud AgBr lahuse saamiseks lisatakse KBr lahusesse intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud AgBr-ga. Vahelahusena kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO 3-ga), hoolikalt puhastatud hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustest arvutatakse
a) Esimesse katseklaasi lisasin 10 tilka 2 M NaOH lahust. b) Teise katseklaasi panin ühe Zn graanuli. 3. Valasin kahte katseklaasi 1mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimunud. b) Teise katseklaasi lisasin tilkhaaval ja loksutades 6 M NH3H2O vesilahust. Atsiidokompleksid 1. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisasin sellele 1 tilga AgNO 3 lahust. Loksutasin ning lisasin 3 mL küllastatud NaCl lahust. 2. a) Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)26H2O kristallid ja valasin peale 3 mL atsetooni. b) Lisasin eelmises katses saadud lahuse katseklaasi põhja 3 mm paksuse kihi NaCl kristalle. c) Loksutasin eelmist lahust kuni NaCl kristallid lahustusid ja lisasin katseklaasi 1 mL destilleeritud vett. 3
hoolikalt puhastatud hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ aktiivsustegurid võetakse tabelist. Katsetulemused Uuritav galvaanielement: Ag / AgI / KI // KNO3 // AgNO3 / Ag küllast. AgNO3 on 0,05m; KI on 0,1m kontsentratsioonid: mI- =0,1 m AgNO 3 =0,05 aktiivsustegurid: = 0.814 2 = 0.840 I- aktiivsused: aI- = mI- · I- = 0.1 * 0.814= 0.0814 a2 = m2 · 2 = 0.05 * 0.840=0.042 Mõõdetud: E = 0,746 V RT a2 a 2 EF a2 EF a2 E= ln ln = =e RT a1= EF F a1 a1 RT a1
b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH 3 H2O vesilahust. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Lahus muutus rohelisest siniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6. NiSO4 + 6NH3∙H2O → [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O sinine (heksaamiinnikkel(II)sulfaat) Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO 3 lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub). Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Esialgu tekkis valge sade, pärast küllastatud NaCl lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Ag koordinatsiooniarv on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade)
Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 4 3 3 6 4 4 ; küllastatud Na SO ; etanool; 0,2 M ZnSO ; NiSO ; FeCl ; K [Fe(CN) ] ; FeSO ; CuSO ;
Tulemus – värvuse muutus: Piraat – hägune ja valkjas vesiekstrakt muutus vaid kergelt sinakaks. Estrella – vesiekstrakt muutus tugevalt tumesiniseks. Hiljem settis katseklaasi põhja tugev sinine sade. Lay’s – heledam sinine värvus. Hiljem settis katseklaasi põhja sinakas sade. KATSE 4: Soola sisalduse (kloriidioonide) määramine Lisasime 3 erinevasse vesiekstraktiga katseklaasi hõbenitraadi lahust. Kloriidioonide olemasolul peaks tekkima valge AgCl sade: AgNO₃ + NaCl → NaNO₃ + AgCl↓ Tulemus: Piraat; Estrella – vesiekstrakt võis olla liialt hägune ning muutust lahuses polnud märgata. Lay’s – vesiekstrakt oli väga selge, mistõttu hõbenitraadi lisamisel tekkis koheselt valge niitjas sade, mis hiljem muutus kollakaks ( põhjuseks võis olla algse lahuse kollane värvus). Sisaldas kindlasti kloriidioone ja seega oli krõpsude valmistamisel ka kindlasti kasutatud NaCl soola. KATSE 5: Krõpsude põlemine
Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks. Joonised: Maltoos Glükoos 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli. Metall (päris hõbeda ammoniakaalsest lahusest) sadestub klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1% AgNO 3 lahust + 0,5 ml konts. NH 4OH + 1 ml glükoosi lahust soojendasin segu ettevaatlikult. Tulemus: Esimene katse ebaõnnestus, tekkis tumepruun hägu. Teisel katsel sadestus soojendamisel aeglaselt peeglit meenutav metall. Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO 3 lahusest. Ag sadestus katseklaasi pinnale peeglina. 4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega
a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu; b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH 3 H2O vesilahust. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6. Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis
Visaya rühma kuuluvad suuremad saared Samar, Negros, Panay, Mindoro, Leyte, Bohol, Cebu ja Masbate lõunas; Mindanao ja sellega külgnevad saared ning läänes kõige tihedamalt asustatud Palawan. Need üksteist saart moodustavad 95% riigi pindalast. Kõik saared on mägised ja neil asub palju vulkaane. 2594 meetri kõrgune Apo tulemägi on riigi kõrgeim tipp. Jõed on lühikesed. Suurematel saartel voolavatest tuleks nimetada Cagayani, Agno ja Pampanga jõge Luzonil ning Agusani jõge Mindanaol. Filipiinidel valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27 plusskraadi. Vihmane aastaaeg kestab maist novembrini. Filipiinide taimestik on rikas ning koosneb rohkem kui 12 000 liigist, millest 3000 kuulub endeemsete ehk päriskoduste hulka. Loomastik Filipiinidel on kesine, kuid kohata võib selliseid imetajaid nagu arnid ehk vesipühvlid, hirved ja metssead. Maal elutseb umbes 760 linnuliiki, hulgaliselt
Reag. leelistega (tekib Sade) Happelised oksiidid: neutralisatgioonireaktsiaon CuO+H20 1. Reag. veega (mitte k0ik) S02+H20- Reag. sooladega (tugevam bape tôrjub 4. Reag. sooladega (tekib Sade) H2SO] . Reag. alustega . Reag. aluseliste oksiididega nargema soolast válja) KCl+AgNO;-AgC114KN03 NB! Vahetusreaktsioonid kulg•wad uni kui tekib: as vesi Sade.
Nikkelsulfaadiga reageerides tekib stabiilsem kompleks, mis avaldub helerohelise sademena: K4[Fe(CN)6] + 2NiSO4Ni2[Fe(CN)6]+2K2SO4 Ammoniaagi vesilahust lisades lahustub sade uue kompleksi tekke tõttu, vabade elektronpaaridega ammoniaagi molekulid seonduvad mõlema nikli vabade orbitaalide külge tekitades temast komplekskatiooni: K4[Fe(CN)6] + 2NiSO4+ 12NH3·H2O [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6 ]+ 2K2SO4 + 12H2O Anioonide tõestamine lahuses 7.4 Cl. NaCl lahusele (0,5 1,0 mL) lisada tilkhaaval AgNO 3 lahust. Tekib valge hõbekloriidi sade. Sademele lisada 6M NH3 ·H2O vesilahust. Soojendada ja loksutada. Sade lahustub hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu. Lahuse hapestamisel lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl. NaCl lisasin hõbenitraati ja kohe tõestusid kloriiioonid, mille tõttu tekkis valge AgCl sade: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ +Cl- AgCl Sademele lisades ammoniaagi 6M vesilahust ja soojendades hakkas kulgema reaktsioon, mille tulemusel
Kirjuta reaktsioonivõrrand. NiSO4 + 2NaOH = Ni(OH)2 + Na2SO4 b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 H2O vesilahust. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks. Kirjuta reaktsioonivõrrand NiSO4 + 6NH3 H2O = Ni(NH3)6 2+ + SO42- + 6H2O Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub). Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel? NaCl-le AgNO3 lisamisel tekib valge hõbekloriidi sade. Küllastunud NaCl lisamisel sade lahustub, sest tekib hõbeda kompleks klooriga. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (eeldusel, et Ag koordinatsiooniarb on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade
Palun kirjeldage /joonistage enda nähtud kristalle 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm (tsüklilistes molekulides poolatsetaalne hüdroksüülrühm) taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalses hübenitraadi lahuses (Tolleni reagent) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO 3 ja NH 3 +¿ baasil tekkiv diammiinhõbe [ ( NH 3 )2 ] . Ag ¿ Reakts skeem? Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO 3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis.
2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1. Mõõtsin büretist kolme katseklaasi 1 mL 0,05 M Pb(NO 3)2 lahust. Esimesse lisasin 6 tilka KI, teise samapalju K2CrO4 ja kolmandasse tõmbe all CH 3CSNH2 1 M lahust. Kolmanda katseklaasi asetasin veevanni ning kuumutasin kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Katse 2.2. Tasakaalu nihkumine vähemlahustuva ühendi tekke suunas Mõõtsin katseklaasi 0,5 mL K2CrO4 lahust ja lisasin sellele 2 tilka AgNO 3 lahust. Seejärel lisasin 0,5 mL NaCl lahust. Lõpuks lisasin katseklaasi veel 1 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin katseklaasi tõmbe all kuni same värvus muutus. 3. Heterogeense tasakaalu nihutamine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1. Rasklahustuva ühendi lahustumine kompleksühendi tekke tõttu Eraldasin tsentrifuugimisel katses 1.1. saadud lahusest sademe. Valasin tsentrifugaadi sademelt ära ning pesin sadet destilleeritud veega
tugevad haped NH · HO OH + NH HCl H + Cl - HCl + HO HOCl - hüdrooniumioonid KCO kaaliumkarbonaat ja lämmastikhape - KCO + HNO KNO + HCO KNO + H + CO Astmeline dissotsiatsioon Mitme prooton haped - HCO H + HCO ; HCO + HO HO + HCO - HCO H + CO²; HCO + HO HO + CO² Keemilised reaktsioonid elektrolüüsi lahustes AgCl + KNO KCl + AgNO Elektolüütide lahuste vahel kulgeb keemiline reaktsioon sademe saamise või kõrge elektrolüüdi suunas FeCl + Ga(OH) Fe(OH) + GaCl FeCl + 2KOH Fe(OH) + 2KCl Fe² + Cl + 2K + 2OH 2K + 2Cl + Fe(OH)(pikk ioonvõrrand) Fe² + 2OH Fe(OH) (lühike ioonvõrrand) HSO + LiOH HO + LiSO H + SO² + 2Li + OH 2HO + Li + SO H + OH 2HO Soolade hüdrolüüs
Pb(NO3)2+ K2CrO4=2KNO3+PbCrO4 Tibukollane sade Pb(NO3)2+H2S=PbS2+2HNO3 must sade Sool Värvus KS [Pb2+], mol/dm3 PbI2 kollane 1,1*10-9 6,5*10-4 PbCrO4 kollane 1,8*10-14 1,3*10-7 PbS2 must 8,4*10-28 2,8*10-14 Katse 2.2 Mõõtsin katseklaasi 0,5 ml K2CrO4 lahust ja lisasin sellele 0,1 ml (2 tilka) AgNO 3 lahust tekkis kollakas helepruunikas sade. Nüüd lisasin 0,5ml NaCl lahust. Lahus muutus helekollaseks. Lisasin lahusele veel 1ml TAA lahust ning soojendasin katseklaasi vesivannis kuni sade muutis värvi. Sool Värvus KS [Ag+], mol/dm3 Ag2CrO4 oranz 1,1*10-12 6,5*10-4 AgCl valge 1,8*10-10 1,3*10-5
3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga ja lisatakse 1-2 tilka lahjendatud KMnO4 lahust. KMnO4 violetse värvuse kadumine (valastumine) võib toimuda toatemperatuuril või alles lahuse soojendamisel. b) teha kindlaks, millise rühma aniooniga on tegemist; Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Antud soola lahuse ja AgNO 3 lahuse omavahelisel reageerimisel tekkis valge sade, mis HNO 3- ga ei reageeri ning BaCl2 sadet ei tekki, seega lahuses on 1. rühma anioonid. c) tõestada lahuses olemasolev anioon. Analüüsi tulemust põhjendada. Kuna ainus esimese rühma anioon, millel puuduvad nii tugevad oksüdeerivad kui ka tugevad redutseerivad omadused on Cl-, siis ma kontrollisin ning tõestasin selle olemasolu soolas.
peareaktsioonis). Tärklist lisatakse lahusele, et näha kas reaktsioon toimub (värvis lahuse üna tumemustaks). Kõrvalreaktsioon võimaldas peareaktsioonil toimuda. Töö nr 15 : Galvaanielement. Elektrokeemiline pingerida. Katse 1 : Metallidse pingerida Töö eesmärk : Uurida metallide pingerea seaduspärasusi Reaktiivid: 0,5 M vask(II)sulfaat [CuSO4] ; Raudnael [Fe] ; 0,5 M pliietanaat [Pb(CH3COO)2] ; tsingi tükk [Zn] ; 0,1 M hõbenitraat [AgNO 3] ; Vasktükike [Cu] ; 6 M vesinikkloriid [HCl]] Töö käik: a) Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sellesse puhastatud raudtnael. Korrakse katset, asenades raud tsingiga CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu Raudnael roostetas CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu Zn tükike oksüdeerus b) Porstselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5 M pliietanaadi lahust ja asetada sellesse tükike tsinki. Mis toimub ?
2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu. Lisades muutus helerohkeas lahus ning tekkis sade. b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 H2O vesilahust. Lahus muutus rohelisest siniseks. heksaamiinnikkel Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Lahuses tekkis hõbekloriidi sade, seejärel lisaed küllastunud NaCl, sade lahustus.Tekkis kompleksühend Esimene ühend on dikloroargendaat ja teine on tetrakloroargendaat. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Lahus muutus vaarikapunaseks, kristallid lahustusid. heksaakvakobaltaat(II)
Galaktoosi kristallid on ühtlasema suurusega ja piklikud (kiirelised). Laktoosi kristallide hulgas on nii piklikke kui ka väiksemaid ümaramaid kristalle. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO 3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht. ' 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi
4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus tähelda m e , et hõb elu sikad tume n e v a d eriti kiiresti värsk e sibula, tomatimahla või munad e mõjul, tingituna neis toiduainet e s e sin e v at e s väävliüh e ndite st, mille m õjul tekib hõb e s ulfiid. Tähtsai m hõb e d a s o ol on HÕBENITRAAT AgNO 3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebap ü siv ühend, mis lagun e b 2AgOH koh e s e lt: = Ag2O + H2O
teravatipulised. Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga). 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Tolleni reaktiivis (komponentideks AgNO3 ja NH3) sadestub hõbe aldehüüdrühmade toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegelkihi. Töö käik: valasin äärmiselt puhtasse katseklaasi 1ml 1%-list AgNO 3 lahust, lisasin 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutasin. Edasi lisasin 1ml glükoosi lahust ning kuumutasin saadud lahust veevannis. Tekkis hallikas hägu, mis sadenemisel moodustas katseklaasi põhjale nn peegli. Järelikult on glükoos taandav suhkur. Aldehüüdrühma süsinikul olev oksüdatsiooniaste +1 muutus reaktsioonil diammiinhõbedaga +3-ks, järelikult on süsinik selles reaktsioonis redutseerija, ise sealjuures oksüdeerudes. Hõbedal oli kompeksis algselt o-a +1, pärast
a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu; b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 H2O vesilahust. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6. Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks.
tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. (49,5%, 50,5%) 31. Mitmes g KCrO on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? (200,4g) 32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO-ga, kui kaod on 20%? 34. Mitme %-line KNO lahus saadakse 200 grammi 1,7%-lise AgNO lahuse ja 100 g 8,45%-lise KCl lahuse kokku valamisel? 35. Mitu grammi tehnilist KClO on vaja 1,12 liitri hapniku saamiseks, kui saagis on 80% ja tehniline kaaliumkloraat sisaldab 10% niiskust ja 5% kaaliumkloriidi? 36. Arvutage propaani tihedus (g/dm3) normaaltingimustel. 37. Keeduklaasi valati 5 mooli vett. Vastake küsimustele! a) Mitu vee molekuli on 5 moolis vees? Mitu vesiniku aatomit on samas koguses? b) Kui suur on keeduklaasis oleva veekoguse mass?
peaksid koonduma liblikakujulistesse kompleksidesse. 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalline hõbe aldehüüdide toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Reaktsioon toimub taandavate suhkrutega. Sadestamiseks kasutatakse Tolleni reaktiivi, mille aktiivseks komponendiks on AgNO 3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I). Töö käik: valasin puhtasse katseklaasi 1 ml 1 %-list AgNO3 lahust, lisasin 0,5 ml konsentreeritud NH4OH lahust ja loksutasin. Lisasin 1 ml glükoosi lahust, loksutasin, soojendasin veevannis. Taandunud hõbe sadestus mingil määral katseklaasi seintele. Järeldus: ilmselt liigutati katseklaasi veevannis, sest osa hõbedast oli seintelt maha kukkunud. Kuna
kuju. Kristallide kuju oli sarnane (nagu hein), kuid kui glükoosi puhul oli pilt tihedam, siis fruktoosi puhul oli pildil olevad osakesed hõredamalt. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Aldehüüdrühm (taandavate suhkrute molekulides) taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdile, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Töö käik: Katseklaasi valada 1 ml 1%-list AgNO 3 lahust ning lisada 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust, loksutada. Lisada 1 ml glükoosi lahust, loksutada ning soojendada vesivannis. Positiivse reaktsiooni korral sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Selles katses on väga oluline, et katseklaas oleks puhas ja soojendataks ettevaatlikult ning ei liialdataks reaktiivide kogustega. Tulemus: Katse kulges plaanipäraselt ning katseklaasi pinnale moodustus peegel. Reaktsiooni
a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu; b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3H2O vesilahust. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6. Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht
moodustumine ebaõnnestus. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest ehk Tolleni reagendist sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel, välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO 3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendatakse veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina.
moodustumine ebaõnnestus. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest ehk Tolleni reagendist sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel, välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO 3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendatakse veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina.
võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 7. Millise reaktiiviga viiakse läbi hõbepeegli reaktsiooni ja millised tegurid võivad segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest (Tolleni regent) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO 3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+. Määrdunud katseklaasi kasutamisel, ettevaatamatul soojendamisel või reaktiivide kogustega liialdamisel tekib tumehall või must sade ja peeglit ei teki. 8.Valige välja reaktsioonid, millised võimaldavad eristada taandavaid ja mittetaand-avaid suhkruid. -Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega (annavad taandavad suhkrud) - Hõbepeegli reaktsioon (annavad taandavad suhkrud) 9
annaabi.ee 
