Agatha Cristie elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta sündis ameeriklasest isa ja inglasest ema perekonda. Aastal 1914 naitus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Abielu lõppes 1928. aastal ja Agatha
Agatha Christie (1890-1976) Agatha Christie(varjunimega Mary Wsetmacott) oli kuulus inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Agatha teoste kaks kuulsaimat tegelast on detektiiv Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on saanud ka kaks tunnustust: Grand Master Award(1955) – elutöö preemia(Edgar Allan Poe auhind) ja Grand Master(1972) – elutöö preemia(Rootsi kriminaalkirjanduse auhind). Agatha Mary Clarissa Christie(neiupõlvenimi Miller) on sündinud 15. septembril 1890. aastal Inglismaal Devonis Torquay linnas. Ta oli Frederick ja Clara Milleri kolmas laps. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all
Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4
Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas. Ma kirjutan kaks peatükki, kus ühes räägin tema eluloost ja teises tema loomingust. Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (15.09.1890-12.01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri silmapaistvamaid viljelejaid (ENE 1987: 18)
Agatha Christie Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.september 1890 ja suri 12.jaanuar 1976 Inglismaal. Ta oli väga tuntud inglise kirjanik, kes kirjutas kriminaalromaane ning teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaanide zanris. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Neist on tehtud filme ja seriaale. Kirjutas 6 armastusromaani ka varjunime Mary Westmacott all, kuid need ei saanud eriti tuntuks.Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada
Agatha Christie (15.sept.1890 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani.
Agatha Christie Agatha Mary Clarissa Christie on sündinud 1891. aastal Torquay`s, Inglismaal. Neiupõlves oli ta nimi Miller. Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis".
Lapsepõlv Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist. Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani
Kaiu Põhikool Referaat ,,Agatha Christie" Autor: Angelika Pung Juhendaja: Grisdi Hõbemäe 2013 1. Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Agatha Christie 3. Kokkuvõte 4. Allikad 1. Ma valisin oma referaadi teemaks kirjaniku Agatha Christie, sest ta on üsnagi kuulus ja tal on mitmeid häid teoseid. Hetkel ei tea ma temast väga palju, kuid loodan referaatti tehes, teda paremini tundma õppida. 2. Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Kagu- Inglismaal, ta oli peres kõige noorem laps. Agatha ema Clarissa oli hooliv ja väga loominguline inimene, kuid ta isa Frederick oli pigem laisk. Agatha isa suri, kui tüdruk oli alles 11
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt
Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks Agatha Christie 14.12.12 Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.septembril 1890 aastal, Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena Agatha Christie oli Inglise kirjanik, kes sa tuntuks kriminaalromaanidega. Ta omandas hariduse oma ema, isa ja hoidja abil. 1914 aastal abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christi`ga. Aastal 1923 nende kooselu lahutati, 1930 aastal ta kohtas arheoloogi Max Mallowaniga. Nad olid õnnelikult abielus 46 aastat. Max Mallowan suri 12 jaanuaril 1976. 14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis ``
Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks
Agatha Christie 1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller. Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15. septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru, tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende lapsepõlv. Click to edit Master text styles Second level Kui pere noorim lapsuke oli level Third umbes viie aastane,
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministl
kokkuvõtteks. Sai selle teose eest Nobeli kirjandusauhinna(1954). Ta on ka luuletusi kirjutanud, reisikirju, mälestusi ja novelle. Härjavõitluste muljeid kajastab ,,surm pärastlõunal", Aafrika jahipidamisel kogetud ,,Aafrika haljad künkad" ja ,,Kilimanjaro lumi". Mälestusteraamat ,,Pidu sinus eneses" (1964) räägib Pariisist, kirjaniku lemmiklinnast.Hemingwayl oli võrratu oskus valida täpseid detaile ja jätta kõrvale kõik, mis pole vajalik. Arthut Miller (1915-2005)-Kriitiline moralist , psüh. Peredraamad, Inimene on seotud omastega ja kannab vastutust nende eest! ,,Müügimehe surm"-Pulitzeri preemia teostes teemaks sots. Ebaõiglus. Märksõnaks isiklik vastutus, süü ja vastutuse probleemid. ,,pärast pattulangemist"- omaabielus Merilyn Monroega. Vladimir Majakovski(1893-1930)-Sündis Gruusias metsniku peres ja õppis Kutaisi gümnaasiumis, kus avaldus ka ta kunstihuvi.Pärast isa surma kolis Moskvasse
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud te
aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma
naise. Nende vahel kujunes sõprus, ja nad abiellusid 12. septembril 1908. aastal Westminsteris, kuu aega pärast nende kihluse väljakuulutamist. Tseremoonia toimus ST. Margareti kirikus ning mesinädalad veedeti Itaalias. Clementine oli kaunitar ning tark kindla iseloomuga naine, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Winstonil koduseks türanniks. Nii et kodu oli koht kus Winston ei saanud ainu valitseda. Neil oli viis last: Diana, Randolph, Sarah, Marigold ja Mary. (Nende elusid varjas alati ebaõnn. 25. oktoober 1963 võtab Diana Churchill endalt elu, olles 54-aastane. Tütar Sarah matab oma kolmanda abikaasa. Randolph lahutab oma teise abikaasa. Ainus, kelle abielu on 1961 veel õnnelikult püsima jäänud on Mary.) Ka Clementine jätkab poliitilise tegevusega ja toetab oma abikaasat igati. 7 Poliitiline karjäär · 14. märtsil 1901
Suur skandaal kodus. Kasuisa võtab ta kaasa reisile Hispaaniasse ja Portugali 1839. Saab sealt inspiratsiooni ja kirjutab luuletusi jms. Baudelaire lahkub kodust ning kohtub teiste loomeinimestega ja vaimustub Balzackist. Temast kujuneb omamoodi kuulsus, tema seltskonda otsitakse jne. Lütseumis oli ta otsustanud et hakkab kirjanikuks. Baudelaire meeldis inimesi sokeerida oma juttudega. Ta oli nn dändi. Tohutu tähelepanuvajadus. Saab tuntuks ja temast räägitakse. Ta vanematele ei meeldi seee. 1841 annab kasuisa talle 5000 franki ja paneb ta Indiasse sõitva laeva peale. Ta tahab, et Baudelairest saaks diplomaat. 10 kuu pärast on Baudelaire tagasi Pariisis. Kui ta sai täisealiseks, siis sellega kaasnes isa pärandus (75000 franki). Ta ostis omale saarele suure maja, palju raamatuid ja hunniku kasse. On seal uhkes üksinduses. Aastakese pärast jätab saare maha ja asub elama hotelli
· Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 · Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 · Tartu Ülikooli audoktor, 1998 · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 · Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 · Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 · Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 · Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 · Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 · Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 · Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy. · Balti Tähe autasu (Sankt-Peterburg, Venemaa), 2007
kujutatud oli tööd, igapäevast eluolu, külainimeste mõttemaailma. Tema proosateosed ilmusid ka Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad. Tema tähtsaimad teosed on ,,Küla", ,,Tume inimeselaps" ja ,,Vaevademaa". Oskar Luts (1887-1953) Oli sõltumatu kirjanik. Kuulsuse saavutas realistlike komöödiatega(,,Paunvere", ,,Kapsapea", ,,Kevade"). Tema teostes põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Kevade nn Tootsi-lood on teinud tema tuntuks läbi aegade. Tema tuntuim sümbolistlik teos on ,,Soo", armastust käsitlev jutustus ,,Kirjad Maariale", draamad ,,Sinihallik" ja ,,Sootuluke". 20-30ndatel naasis ta realistliku proosa juurde ning kirjutas hulga jutte noormehe elluastumisest, linna ahatlustest ja argielu pahedest. Ta on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. ,,Kevade" ja ,,Nukitsamees". Viimane on ilmekas lastele kirjutatud kunstmuinasjutt ning see on seotud uusromantilise loomejärguga. Eesti kirjandus 1922-1940
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vahelepõim
lõpetamist. Suurel osal inimestel on elus vähemalt üks väga raske aeg. Nüüd, kui King ei suutnud kohe pärast lõpetamist tööd leida, pidi ta töötama kohalikus pesulas. Paar esimest kooselu aastat elasid Tabitha ja Stephen pesulatöölise kehvast palgast (1.60$/tund) ja naise õppelaenudest. Vahepeal said nad ka väheke raha Stepheni luhijutustuste eest, mida kohalikes meesteajakirjades avaldati. Nendest juttudest koostas ta hiljem kogumiku nimega "Night Shift". 1971. aasta sügisel sai ta Hemdeni Keskkoolis inglise keele õpetajana tööd. Siis alustas Stephen oma esimese romaani "Carrie" kirjutamist. Ta kirjutas õhtuti ja nädalalõppudel. "Carrie" valmis 1973ndal aastal. Ta sai selle romaani eest 400000 dollarit, mis tundus talle sellel hetkel tohutu summana. Pärast "Carrie" läbilööki ammerika raamatulettidel lahkus ta õpetaja ametist ja keskendus kirjutamisele. Sellest
stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Oli abielus Heiti Talvikuga. Oli liige Arbujates 4 Tänulikkus: Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks
september 1908 aastal Westminsteris. Pärast seda kui nende kihlus kuu aega enne välja kuulutati. Tseremoonia toimus ST, Margareti kirikus. Mesinädalad veedeti Itaalias. Winstoni abikaasa oli see, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Churchillil koduseks türanniks. Nii et kodu oli koht kus Winston ei saanud ainuvalitseda, sest ta abikaasa oli kindla iseloomuda naine. Nendel oli viis last Diana, Randolph,Sarah, Marigold ja Mary. (Nende elusid varjas alati ebaõnn. 25 oktoober1963 võtab Diana Churchill endalt elu, olles 54 aastane.millistel põhjustel ta endalt elu võttis on siiani saladuseks jäänud. Põhjus on arvatavasti pikka aega kestnud depressioonis. Tütar Sarah matab oma kolmanda abikaasa. Rndolph lahutab oma teise abikaasa. Ainus, kelle abielu on 1961 veel õnnelikult püsima jäänud on Mary.) Ka Clementine jätkab poliitilise tegevusega ja toetab oma abikaasat igati.
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
teatrid üpris vähestele fundusdekoratsioonidele. Vene teatripublik oli haaratud kergetest komöödiatest, muusikalistest etendustest ja meelierutavatest melodraamadest nagu publik kustahes Euroopas ja et niisugused näidendid moodustasid repertuaari põhiosa. 15) Teatri areng ja erinevad teatrimudelid Inglismaal repertuaariteater, kindlale repertuaarile orienteeritud teatrimudel (Gaiety Theatre Manchesteris, liikus edasi: Glasgow, Liverpool, Birmingham mõne aastaga sai tuntuks kogu Suurbritannias. See oli preili Hornimani teene). Repertuaariteatri kõrval samaväärne nähtus Independent Theatre'i otsene järglane Stage Society. Inglismaa modernism, teatrimudelid olid teistelt riikidelt üle võetud. Kultuurielu mõjutatud Iirimaast. 19. sajandi lõpus Iirimaal rahvuslik ärkamisaeg. Kui London kehastas moodsust, siis Iirimaa kehastas ajaloo ülistamist, spiritism, rahvuslikkus. Inglise teatrimudelid:
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võt
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1
maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur. Peterburis hakkas suhtlema mitme põrandaaluse ringiga, olulisim neist oli Petrasevski ring (sotsialistid, pooldasid pärisorjuse kaotamist). Lugesid, arutasid, noored ideeinimesed. 1848 Euros rahvaülestõusude laine. Nikolai I tugevdas politseireziimi ja tsensuuri. Petrasevskilaste tegevus päevavalgele,
Ta on sündinud Varblas teenijatüdruku vallaslapsena. Kui ema otsis endale kohta, siis oli laps tal kaasas. Ristikivi õppis kohalikus koolis 6 klassi, hiljem läks Tallinna. 1927 1930 (15 18 aastat) oli Tallinna Kaubanduskoolis, seal oli võimalus palju lugeda ja kinos käia. 1932 (20 aastat) lõpetas kolledzi humanitaarharu, samas töötas õpingute kõrvalt. 1933 1934 oli Haapsalus sõjaväes. Õppimise ajal tegeles kirjandusega kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Samas sai tuntuks lastekirjanikuna. Kirjastus Loodus korraldaslasteraamatute konkursse, kus Ristikivi osales. ,,Lendav maailm" - I koht. ,,Semud" ja ,,Sellid" 1936 I koht. ,,Sinine liblikas" 1936 II koht. Preemiarahade eest läks Tartu Ülikooli geograafiat õppima, mille 1938 lõpetas cum laude. Ülikoolis käis ka filosoofialoengutes ja astus üliõpilasseltsi Veljesto. 1938 romaan ,,Tuli ja Raud", mis sai romaanikonkursil I auhinna ja tegi Ristikivi täiskasvanutele tuntuks.