Kükloopilised e. kükloopsed müürid. Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 saht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas. Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine) Aigistose kuppelhaud (Klytaimnestra armuke) Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. (Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr. Üle 13 meetri kõrge. Agamemnoni surimask kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi. Asub Ateena Rahvusmuuseumis. 2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr. Trooja Tänapäeva Türgi, Väike-Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis
m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask Agamemnon oli Mükeene kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. Helena oli Agamemnoni vennanaine. Allikad: G. Kehnscherper, Kreeta.Mükeene.Santorin, Tln., 1989 Erinevad veebilehed
1. Miks ütles Agamemnon Achilleusele: `` Ajaligu mäletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale`` Kas oli õige? Agamemnon kutsus kuningad ja Achilleuse pärast õnnestunud sõdimist enda juurde esimest edu tähistama. Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :``
Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena. B) Homeros:Nii öelda rahva järgi arvatud "Llias "ja "Odüsseia" looja ehk pime laulik.Arvatekse , et need on tema eeposed. C) "Llias" ja "Odüsseia" Olevat eeposed mida lõi Homeros.(Eepos pikk jutustav teos , üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. "Llias":jutustab ühest vahejuhtumist Trooja sõja kümnendal aastal ahhailaste kõige võimsama kangelase Achilleus ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tülist.Nii sõja puhkemisest kui ka selle lõpust on juttu vaid vihjamisi.Achielleus oli Agamemnoni peale vihane ja keeldus seetõttu oma sõjameestega lahingusse minemast.Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma.Nende kahevõitlus lõppes Hektori surmaga
mõju ka kunstile. Ehitismälestistes on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosas asub Tyrinsi linnus. Seda ümbritses võimas ringmüür, luksuslike siseruumide paigutus oli vähe loogilisem kui Kreetas. Sealt leiame ka iseloomulike pikerguse saali megaroni. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. Tyrinsi lähedal asus Mükeene linn (see oli ka Homerose eepose "Ilias" kangelase Agamemnoni kodupaik). Mükeene oli samuti hiiglaslikest plokkidest tehtud müüridega kaitstud (kükloopide müürid). Kuulus Mükeene Lõvivärav koosneb vaid kolmest kivimürakast ja nendele toetuvast kolmnurksest plaadist, millele on tahutud reljeef kahest samba najale toetuvast elukast. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane, vaid sarnases Kreeta omaga. Kõrgel jäljel oli tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). Leitud on nn. Agamemnoni kuldmask. Peloponnesose valitsejad olid 12.-13. saj
Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus
mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid
mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele)
Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning
väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. Menelaos: Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. Kassandra: Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna
Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus-
kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased. Mükeene linnuse Atreuse varakamber Kullast surimask, nn. kükloopilised müürid Agamemnoni mask ja Lõvivärav Mükeene kunst Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.
kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis
Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse. Odüsseia ● Odüseus vihastas trooja sõja jooksul poseidonit kes ta koduteelt kõrvale viis. ● Teel Ithacasse sattus ta kontakti kükloopidega, nümfidega ja mere koletistega.
Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd pöördub Achilleuse viha sõbra surma tõttu troojalaste, eelkõige Hektori vastu, sest lisaks Patroklose tapmisele on Hektori käes ka tema lahinguvarustus. Thetise palvel sepistab jumal Hephaistos talle uued relvad. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käest vastu Briseisi ja hüvituskingid. Achilleus on valmis lahinguks, ehkki ta hobu Xanthos, kes saab äkitselt kõnevõime, ennustab tallegi peatset surma. Võitluses löövad kaasa ka jumalad, kuni Achilleus tapab Hektori. Patroklose auks peeti võistlusmänge ning ta maeti ära. Peagi tuleb Hektori isa Priamos Achilleuse juurde, kes kõigi nende päevade jooksul on teotanud Hektori laipa.
Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes
mees, kes seletas et hobune tehti Athena auks ja selleks nii suur et troojalased teda linna ei jaksaks vedada. Troojalased toimisid vastupidi, preester Laokon küll hoiatas neid kuid teda ei kuulatud, öösel tulid hobusest välja mehed kes avasid linna väravad teistele sõdalastele, trooja riisuti paljaks ning põletati maha, mehed tapeti ja naised viidi orjadeks. Ilias Eepose alguses tuleb Apolloni preester suurte lunaandidega Agamemnoni juurde oma tütart vabaks nõudma. Talle ei anta tütart, suures vihas paneb ta vangistajatele peale needuse. Sünnib palju halba, saades teada põhjuse, vihane Agamemnon omastab Achilleuse naisvangi, kellesse kangelane on sügavalt kiindunud. Sünnib Achilleuse suur viha ning algab sõda. Vägilaste taplusesse sekkuvad ka jumalad. Sõda kestab kaua, kuni lõpuks leiab aset Achilleuse ja Hektori ostustav võitlus, millest Achilleus väljub võitjana. Odüsseus
maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia
Kreeta-Mükeene egeuse kultuur egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr. välja egeuse kultuur. aladeks Kreeta saar ja mõned piirkonnad Kreeka mandril( Mükeene, Tiryns) õitseaeg 2000-1250 eKr. Tähtsaimateks ehituskunsti saavutusteks olid suured lossid nagu näiteks: Knossos Phaistos Hagia Triada Tiryns losside seinad kivist ning laotud ilma mördita ja lisaks sellele olid laed tehtud puust ka sambad olid tehtud puust, mis ahenesid allpool. sambad värviti nt. punase musta kollasega Arthur evans alustas 1900 kreeta saarel väljakaevamisi ehitas uuesti ülesse Knossose kasutas puu asemel puu imitatsiooniga be...
Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja Aphroditest Hephaistosele ning too valmistas lõksu. Kui Ares ja Aphrodite voodis olid,
peategelase ümber Peateemad Aenease eksirännakud Trooja sõda Odysseuse eksirännakud teel Itaaliasse, kus tal teel koju Ithakasse on ülesandeks luua uus riik ...ja Aenease ja Dido Achilleuse ja Odysseuse naise, kes kõrvalteemad armastuslugu; Agamemnoni tüli; end leseks peab, ja võitlusmängud; allilm; Patroklose surm ja kosilaste vaidlused võitlused Itaalia Achilleuse kättemaks hõimudega Karakterikujutus Karakterid on vähem Inimesi kujutatakse peamiselt nende sõnade ja reaalsed kui Homerosel, tegude kaudu. Kangelased on tugevad, ilusad ja
teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine
Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise.Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris, kangelased Helena, Achilleus, Manelaose Toetavad Zeus, Aphrodite Athena, jumalad hera
Menelaos peab minema mõnda aega kodust ära ning usaldab oma naise Parise hoolde. Paris "röövib" Helena. Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks. Tantalose piin üleloomulikult suur kannatus. Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa) Agamemnon Menelaose vend. Myckene kuningas. Kreeka vägede ülemjuhataja. Iphigenia(Agamemnoni tütar) ohverdamine Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber
talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu.Nestor jutustab ahhailaste kojusõidust.Ta jutustab ka Agamemnoni surmast ja soovitab külalisel sõita Spartasse Menelaose juurde.Telemachos jääb Nestori juurde ööbima.Järgmisel päeval tuuakse ohvreid.Siis sõidab Telemachos koos Nestori poja Peisistratosega Lakedaimoni poole. Telemachos Lakedaimonis. Noormehed jõuavad Spartasse,kus Menelaos peab oma poja ja tütre pulmi.Neid võetakse hästi vastu.Helena tunneb Telemachose ära,kõik nutavad.Mäletatakse Odysseuse vägitöid Troojas.Pärast ööpuhkust räägib Telemachos oma hädast
otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata. Tihti tehti ta täiesti lolliks .Üsna sageli pöördus ta abipalvetega ja halamisega oma isa võimsa Zeusi poole. Teada on näiteks lugu Trooja sõjast ja Arese ning tarkuse ja käsitööjumalanna Athena vastuseisu kohta. Käimas oli Trooja sõda ja Hera, Zeusi naine ja Arese ema, soovis aidata kreeklasi, kes olid parajasti väga raskes olukorras. Achilleuse ja Agamemnoni vahelist riidu ära kasutades tappis Ares valimatult ja julmalt kreeklasi, kuigi oli lubanud neid aidata. Arest saadeti peatama Athena. Täpselt sel hetkel, kui sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti tänu Athena abile võitjaks. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja
Vana-Kreeka kangelased Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b Õpetaja:Alina Deretsinskaja Trooja sõda Kõige ilusam naine Kreekas elas Spartas,ta oli nii ilus et kõik Kreeka tsaarid tahtsid võtma tema naiseks,aga Elena valis Menelaose,Agamemnoni venda Mikeni tsaari...Odüseusi nõuandel kõik eelnevad Elena peigimehed vandusid aitama Menelaosele kui kegi proovib varastama tal Elenad. Mõne aja pärast Paris kaubanduse asjadeks välja sõitis Spartase.Seal ta kohtas Elenat ja armub temase ja Aphrodite aitab temale ,,omastama kuninganna südame".Armunud jooksisid Troojase Parisi isa-tsaari Priami kaitsele. Meenutades vandest Mükeene kuningat Agamemnoone juhatamisega kogunesid sõja matkale neist julgem oli Ahill ja kavalam Odüseus
11. Kes olid Ilusa Helena vanemad? Kes oli tema õde? 12. Kas Helena käitumises on midagi taunitavat? 13. Mida tead Parisest? Kas selle noormehe käitumises on midagi taunitavat? 14. Millisest metallist olid valmistatud ahhailaste ja troojalaste relvad? 15. Vanakreeka ja -rooma usundis oli palju jumalaid. Mitu jumalat on kristluses? 16. Kas muistsete eestlaste usk oli polüteistlik või monoteistlik (kr. k. monos ainus; theos jumal; poly palju)? II ACHILLEUS VIHASTAB AGAMEMNONI PEALE Brad Pitt Achilleuse rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Kreeklaste vägesid asus juhtima Menelaose vend Agamemnon, ,,kuldse" Mükeene1 valitseja, ahhaia (kreeka) vürstidest kõige võimsam. Kuid kreeklaste hulgas oli veel mitmeid uljaid sangareid: Peleuse ja Thetise poeg väledajalgne Achilleus2, kelle ainus haavatav koht oli kand (siit ka mõiste Achilleuse kand ainus nõrk koht), nupukas ja kõneosav Ithaka saare valitseja Odysseus jt.
Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema. Achilleust hoidis tagasi tema ema, merenümf, kes teadis, et tema poega ootab Trooja all surm, kuulsusrikas surm. Achilleus valis lõpuks pika ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Ja nii olid kõik sõdalased koos. Juhtima asus Menelaose vend Agamemnon. Põhjatuul ei lasknud laevadel sadamast väljuda. Oli vaja tuua jumalannale ohver. Ohvriks tuuakse Agamemnoni tütar Iphigineia. Peale seda purjetasid Kreeka laevad pärituulega Troojasse.Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul. Kord saadab edu troojalasi kord ahhaialasi. Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine
Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30.aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik- Egiptus. Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost peeti pimedaks laulikuks. Kreeklaste arvates on nende parim ja kuulsaim poeet Homeros. Mõlemad eeposed jutustavad Trooja sõjast. ,,Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. ,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Peakangelane on kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid noormehi. Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu
vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Menelaos oli vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mtikas. Kassandra oli naisennustaja, kelle ennustusi kunagi kuulda ei võetud. Elektra oli Atlase tütar, plejaad. Elektra oli Mükeene kuninga Agamemnoni tütar. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk.
Sellest loost on ka teine versioon. Teise versiooni järgi määris Thetis oma poja kokku ambroosiaga ning tahtis temast põletada surelikkuse. Kui Trooja sõda oli juba kümme aastat kestnud, siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis. Ta läks ja rääkis Zeusiga, et too aitaks. Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus,
"Bonaparte St. Bernard'is" · Hinnatud portretist 1816.a. sunniti David Prantsusmaalt lahkuma ja ta läks Belgiasse. Seal valminud teosed olid enamasti mütoloogilise sisuga. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) · Davidi õpilane · Tuntuks sai portretistina ,,Caroline Rivière" "Napoleon I imperaatoritoolil" · Ajaloomaal 1801. aastal võitis Ingres Rooma preemia (Prix de Rome) maali "Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud" eest. · hiljem tunnustatud aktimaalijana. ,,Suur odalisk" - Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar. Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad, et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. ,,Türgi saun" , "Suur supleja" · Ingres'i köitis renessansiaja kunst, eriti Raffaeli looming.
Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul
jäänused. Tänapäevaks on arheoloogid kindlaks teinud Troojas üheksa erinevat kihistust (alates III at eKr kuni ajani, kui linn oli Rooma ülemvõimu all). Mükeene perioodi ajal on Trooja kindlus ja linn hävinenud kahel korral. Neist esimest on seostatud ka võimaliku kreeklaste sõjakäiguga Trooja linna alla. a) Kangelaseepos ,,Ilias" räägib legendaarse Sparta kuninga Agamemnoni juhitud kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Rünnaku ajendiks oli Trooja kuningapoja Parise poolt Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena võrgutamine ja röövimine. Eepose tegevus keskendub Trooja kümneaastase piiramise viimasele aastale ja kreeklaste kangelase Achilleuse ning Agamemnoni tülile. Achilleus, kes tappis kahevõitluses Trooja teise kuningapoja Hectori, langes omakorda Parise noole läbi
Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem. ... tarbekunst oli kõrgel tasemel: kullasepatöö ja keraamika. Relvad olid kaetud kauni ornamentikaga. Kuldplekist maskid
Trooja-Ilion,Herakles- vägilane.Nemea lõvi tapmine,Lerna hüdra tapmine.Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja.Achilleus-müütiline vanakreeka kangelane,sureliku Tessaalia kuninga,Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg.Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane.Perikles-495 eKr 429 eKr oli Ateena riigimees, peetakse väga sageli Ateena kõige
Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käst vastu Briseisi ja hüvituskingid. Tema viha pöördub vaenlase vastu. ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse käe läbi ja Hektori matusetseeniga. Odüsseia Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil samuti üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest.
Aga leidlik Odysseus, kes kogus kreeklaste Trooja-sõjakäigu juhile Agamemnonile vägesid, meelitas Achilleuse kavalusega lahingusse: ta laskis niimoodi trompeteid puhuda, nagu tuleks tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale. Suur Trooja sõda oli juba kümme aastat möllanud ning tuhandeid ja tuhandeid oli langenud, kui tekkis tüli kreeklaste juhi Agamemnoni ning Achilleuse vahel. Agamemnon oli Achilleuse ilusale orjatarile Briseisele silma heitnud, ja vähe sellest ta oli naise lihtsalt ära võtnud. See oli Achilleusele teotuseks. Ta vihastas ja tõmbus võitlusest tagasi. Isegi siis, kui oli näha, et troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta
ette tegevusetust. Achilleus annab tema maailm aga paikneb igapäevaelu ja käsutusse oma väed ja turvised, kuid muinasjutu piirimail. hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Sündmused hakkasid arenema Patroklos jälitab lahingust haaratuna kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. valitseja oli juba kakskümmend aastat Nüüd nõustub Achilleus võtma tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli Agamemnoni käst vastu Briseisi ja lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. hüvituskingid. Tema viha pöördub Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole vaenlase vastu. oma isakodus peremees, sest seal ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse valitsevad kosilased, kes juba kolm käe läbi ja Hektori matusetseeniga. aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on
)- Zeus. c)Rikaste, paremate võim Vana-Kreekas- aristrokraatia. d)Kreeka tähtsamad jumalad elasid ...Olümpose... mäel. e)Antiikolümpiamängud toimusid (Kus? Märgi koht!)- Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. f)Savivaas kreeklaste nimetuses- amfora. g)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. h)Kauneim naisekuju hellenismiperioodist on- Milose Venus. i)Kreeka eepos "Ilias" jutustab (Millest?)- "Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Põhiliselt räägib Trooja sõjast. j)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. k)Sõjaväe- ja linnriigi juht Vana-Kreekas- strateeg. 9) Nimeta hellenismiajastu teadlasi ja märgi lühidalt nende saavutusi. Eukleides- matemaatik, tõestas geomeetria põhialused, arvuteooria rajaja. Archimedes- füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi,
hõbeehteid Tiryns Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile. Tirynsi plaan commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle.. MÜKEENE Mükeene periood hakkas 15.saj. e.m.a Kuningate ringhaud Atreuse varakamber. ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm KASUTATUD KIRJANDUS http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ egeuse/index.htm http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf www.google.com http://www.greeklandscapes.com/image- slides/mycenae/index.html
Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Olulisemad tegelased ·Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane ·Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht ·Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane ·Hektor Trooja prints ja troonipärija ·Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend ·Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest ·Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. ·Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
hõbeehteid Tiryns Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile. Tirynsi plaan commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle.. MÜKEENE Mükeene periood hakkas 15.saj. e.m.a Kuningate ringhaud Atreuse varakamber. ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm KASUTATUD KIRJANDUS http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ egeuse/index.htm http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf www.google.com http://www.greeklandscapes.com/image- slides/mycenae/index.html
14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus
Erandiks olid jumalannade kujud, mis olid terrakotast ning sisaldasid palju detaile. Kõik seinamaalid olid freskod ning illustreerisid inimesi, loomi ning abstraktseid ornamente. Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3. Lüüramangija 4. Jumalanna madudega 5. Kuningas Agamemnoni surimask Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur Arhitektuur Vana-Kreeka tähtsaim kunstiliik oli arhitektuur. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid ehituskivi, travertiin ja marmor. Kreeka arhitektuuri märkamisväärseim ala oli templiehitus. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli marmor. Kõik templite mõõdud ja sammaste arv olid kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Templite sambad koosnesid kolmest osast: baas (alumine osa), tüves (keskmine osa), kapiteel (ülemine osa)
VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni
Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse leevendamiseks. Saadi oma austatud jumalaga eriti lähedaseks ja peale surma võis loota paremat saatust. 3. Millised olid tähtsamad eeposed, millest jutustasid, keda peetakse autoriks? Tähtsaimad eeposed olid „Ilias“ ja „Odüsseia“, nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. "Ilias" on pühendatud sõjale ning on kangelaspoeem, see jutustab Trooja sõja kümnendal aastal juhtunud tülist Mükeene kuninga Agamemnoni ja ahhailaste kangelase Achilleuse vahel. "Odüsseia" aga kujutab rahulikku olukorda ja on täis muinasjutulisi sündmusi, on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakutest teel koju. 4. Millega on tuntuks saanud sireenid? Sireenid olid kreeka mütoloogias algselt kolm linnu keha ja naise peaga imeilusat, kuid ohtlikku kurja deemonit. Hilisemal ajal on lind-naised muutunud kauniteks võrgutajateks-ahvatlejateks. Nad võlusid ja hukutasid
Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Tappis koletise ja palus vanematelt tütre kätt. Iphigenia Ta oli Agamemnoni tütar. Agamemnon sai hakkama koleda looga, sest ohverdas Iphigenia, kui Trooja poole teeleasuval Kreeka laevastikul tuli kaua pärituult oodata. Seda ei suutnud ta naine kunagi andestada ja lasi Agamemnoni hiljem tappa. Tütre ohverdamisele saatmisel valetas ta tütrele, et saadab ta hoopis Achiellusega abielluma. Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Trooja sõjas riietas ta end Achilleuse soomusrüüsse ja viis tema sõdalased lahingusse
annaabi.ee 
