3Kasutatavad instrumendid........................................................................................9 2.4GPS mõõtmised........................................................................................................9 2.5Tihendusvõrgu rajamisel tehtavate tööde ajakava ja eelarve..................................13 3Põhikaardistamine.........................................................................................................16 3.1Aeropildistamine ja aerofotode sidumine...............................................................16 3.1.1Kasutatav lennuk ja aerofotokaamera..............................................................16 3.1.2Arvutused maa-ala aeropildistamiseks mõõtkavas 1:30 000...........................18 3.1.3Aeropildistamise täiendavad tugipunktid........................................................20 3.1.4Geodeetiliste tugipunktide markeerimine....................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond FOTOGRAMM-MEETRIA JA KAUGSEIRE ALUSED Laboratoorne töö MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE Kasutatud töövahendid: Joonlaud, mall, snipping ja paint
Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1.2 Aerofotode pikikattuvus Pikkikatuvuse arvutamise valem: , kus on kattuva osa pikkus, l on aerofoto laius ja p on pikikattuvus. =61,3% 1.3 Aerofoto kaldenurk , siis aerofoto on horisontaalne; , siis aerofoto on plaaniline; , siis aerofoto on perspektiivne ehk kaldaerofoto; eelnevad aerofotod on tehtud lennukilt. , siis aerofoto on vertikaalne ja on tehtud maapealt kasutades fototeodoliiti või laserskännerit. Kaldenurga määramiseks kasutatakse ümarvesiloodi.
14. Maa-ala aeropildistamine Lennuk lendab pildistatava maa-ala kohal mööda paralleelseid marsruute edasi-tagasi ja maastikku pildistatakse kindlate ajavahemike tagant sellise arvestusega, et iga järgnev aerofoto kataks eelmist umbes 60% ulatuses. Iga järgnev marsruut rajatatakse nii et aerofotod kattuksid põikisuunas umbes 30-40% ulatuses. Sensoritel kasutatakse ümberpööratavat filmi, et saada positiivne kujutis filmil, lisaks tehakse ka paberkoopiad. Aerofotode mõõtmed on 23x23cm ja vanad fotod 18x18cm. Aerofoto ei ole maastiku plaaniks, sest fotokujutises on mõningaid moonutusi. Need moonutused on tingitud maastiku reljeefist, aerofoto kaldest, lennu kõrguse kõikumisest ja mõnest vähem olulisest tegurist. Aerofotode mõõtkava 1/m=f k/H Kus fk aerofotode fookuskaugus; H lennukõrgus. See valem on õige kui maastik on enam-vähem tasane.
e. Võib olla ilma ühegi lõppsündmuseta 2. Järgmine protsess on äriprotsess a*,b,c*,d*,f a. Brauseri abil veebiportaalist (näiteks Delfi.ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b. On võimalik vaid inimeste omavahelise vahetu suhtlemise abil c
Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga pikki varje, mis raskendaksid objektide määramist. Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, määratakse aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavad geodeetilise võrgu aerofototriangulatsiooni lähtepunktide asukohad. Maa-ala aeropildistamist planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel (pikikattumine) naabermarsruutide aerofotodel (põikikattumine). Maapinnale märgitakse tugipunktid, mis peavad olema hästi tunnetatavad nii aerofotodel kui looduses. Tavaliselt on need risti kujulised
füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel Annika Jürgenson Kaugseire Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: raadiolained (pikimad lained) infrapunane e. soojuskiirgus nähtav valgus ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire sensorite tüübid Passiivsed sensorid
Satellidid kaugseire seadmed Kaugseire üheks liikumapanevamaks jõuks oli eeskätt sõjaline huvi, nagu seda on juhtunud paljude tehnikaalade puhul. Inimesi huvitas teada saada vaenlase sõjaväe paigutust tema territooriumil. Juba üleeelmisel sajandil tehti katseid pildistada vaenlase piirkonda fotoaparaatide abil, mis olid kinnitatud tuvide külge. Kaugseire seisis üle saja aasta peamiselt vaid aerofotode tegemises, aga see andis suure panuse kartograafiasse. Orbiidile on saadetud üle 100 kaugseiresatelliidi, millel on erinevaid sensoreid. Esialgu oli nende põhiülesandeks ilmastiku jälgimine. Esimene meteoroloogiasatelliit saadeti orbiidile 1966. aastal. Esimene spetsiaalselt Maad ressursse uuriv satelliidiseeria Landsat alustas tegevust 1972. aastal. Järgnesid Envisat, Terra jpt. Nendele lisandusid hiljem veekogude seirele pühendunud Seasat, Topex-Poseidon,
C) Tasandiline, koonuseline ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. ja silindriline abipind ehk siirdepind · Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto D) Tekkiv kaardivõrk · Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. a) http://commons.wikimedia.org/wiki/Earth
teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab teatud f-n. Soetamiskulud on suuremad. 4. Võrguhaldussüsteem, (Võrguhaldussüsteemi võimalused.) Üldjuhul kasut. tuletiskaarte, mis saadakse teiste kaartide töötlemisel. 5. Kliendiinfosüsteem
Tühistati kõik Nõukoguaegsed seadused ning kehtestati Eesti aegsed seadused uuesti. 3. Milline oli 1944 1947. a maareformi sisu? Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga ebapüsiv. Maareformi käigus muudeti talude suurusi ja piire. Põhiliseks tegevuseks oli uute aktide väljaandmine, alustati maade kollektiviseerimisplaanidega. Alusatai ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside
kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis. Suessi kriis 1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega
GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub
GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub
määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve.
kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks. Fotoplaan – maapinna terviklik fotograafiline kujutis etteantud mõõtkavas, mis on saadud trasformeeritud aerofotode pindade kokkumonteerimisel. Ortofoto – teisendatud plaaniline aerofoto, kus on kõrvaldatud reljeefist ja foto kaldenurgast tulenevad moonutused, maa-ala kujutis ortogonaalprojektsioonis. 7. Atlas, selle jagunemine. 3 GEOINFOSÜSTEEMID
vara (Sonti, 2015). 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 6 GIS on loodusvarade majandamisel leidlik tehnika mõõtmaks loodusvarasid. GIS määrab inimmõju lodusvaradele ja toetab nende kasutamist. Esmalt kogutakse andmed maapinna, taimkatte, mulla ja geoloogia kohta, mis on loodusvarade osadeks ning siis need kaardistatakse kasutades GISi tehnoloogiat. Need andmed kogutakse kasutades kaugmõõte tehnikat läbi aerofotode või satelliidipiltide. Peamine GIS rakendusvaldkond loodusvarade majandamisel on vastavuses keskkonnaalaste teemadega nagu üleujutused, maalihked, mullaerosioon, põuad, maavärinad jne. Lisaks sellele haldab GIS praeguseid probleeme maailmas nagu kliimamuutus, elupaikade kadumine, populatsiooni kasv, saastatud jne. Lahendus neile probleemidele leitakse GISi rakendusvaldkonnas loodusvarade majandamisel (UIZ, 2017). GIS tegeleb ohu ja riskide haldamisega loodusvarade valdkonnas
Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud. Kõige täpsem! Nõuab palju tööd ja vaeva. · Trigonomeetriline- kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud (künkliku maastiku reljeefi
Rauno Reinberg, projekti kaasati ka GISspetsialist Tiit Matson ja raamatupidaja Pille Kaljuste. Käivitati põhiprojekt, mille käigus inventeeriti vääriselupaiku kogu metsamaal, olenemata omandivormist. Inventuuris osales 63 inventeerijat, enamik neist metsandustöötajad. Lisaks keskkonnateenistuste töötajatele osalesid inventeerimisel ka taksaatorid. Vajalike oskuste omandamiseks korraldati inventeerijatele kursusi järgmistel teemadel: inventeerimise põhikursus, aerofotode tõlgendamine,loometsad, seened, putukad jne. Kogenud inventeerijatele võimaldati osalemist täiend- ja jätkukursustel, igal aastal kontrolliti inventeerimise usaldusväärsust. 2001. a. sügisel korraldati õppereis Rootsi, milles osalesid peaaegu kõik (57) inventeerijad, kellele tutvustati vääriselupaiku Rootsis. Projekti tööjõu ja -ajaressursid: inventeerimisele kulus kokku 14 800 päeva. Osa töötajaid võtsid
Hea kvaliteediga RAW on väga suured, ja seepärast salvestab digikaamera neid väga aeglaselt. TIFi plusspoolele kanda ühilduvus kõigi pilditöötlus- ja kujundusprogrammidega. 12.Kõrgusandmete kogumise võimalused (kirjeldada lühidalt vähemalt 4 erinevat võimalust). 1) topomõõdistusel – kaartidel anti kõrgus edasi kas punkti või isojoonena, väga täpne 2) fotogrammmeetriline – aerofotode abil saadakse koostada suure ala kohta üsna täpne mudel 3) laserskaneerimine(lidar) – ruumiandmed kogutakse kiiresti punktipilvena, täpseim meetod omalaadsete seas, saadakse ka taimestiku alt, päike ei mõjuta töö aega 4) töö digitaalses stereojaamas- fotogrammeetriline viis, kõrgusandmeid mudeli näol võib genereerida nii ühtlase vahega punktidena, või punktidena kõrguse muutumise kohal 13.Kõrgusmudelid – DEM, DTM ja DSM erinevused.
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused.
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse
Taani väinade kitsenedes meri magedamaks Vee alt osa Hiiumaast, Saaremaast, Muhumaast ja Lääne Eestist. Limneamere staadium (kestab preguseni) Limuse Lymneaea peregra baltica järgi Kujunenud saari ja poolsaari (eriti Lääne-ja Põhja- Eestis). 9. Maastike hindamise indikaatorid 1. KULTUURILIS-AJALOOLINE VÄÄRTUS 1) Traditsiooniline kultuurmaastik 1. Maastiku struktuuri indikaatorid: Maastiku struktuuri muutused punkt-, joonja pindelementides. Hinnatakse eelkõige aerofotode alusel. Maakattetüüpide muutus. Meetod: kaugseire. Väärtuslike pool-looduslike koosluste meetrika ja ruumiline konfiguratsioon Taastatud kiviaedade osakaal (%) põllumajandusmaal 2. Maastiku hooldatuse indikaatorid Majandatud väärtuslike maastike osakaal Hooldatatud pool-looduslike koosluste osakaal 3. Maastiku köitvus Taastatud vaadete arv ja osakaal, Talu üldine heakord. 2) Ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega paigad 2. ESTEETILINE VÄÄRTUS 3. LOODUSLIK VÄÄRTUS 4
o esimese tasandi üksused: Tehisalad, Põllumajanduslikud alad, Metsad ja pool- looduslikud alad, Märgalad, Vesi Termin “maakate” on tuletatud “taimkatte” ja “muldkatte” eeskujul ning on otsene tõlge inglise keelest on land cover. Maakatet esindavad looduslikud ja inimtekkelised kooslused, mis katavad teatud kohas maapinda (loodusobjekti olemasolu, nt. mets, veekogu jne.). Maakate kui üldistus käsitletavast alast on kogumaspopulaarsust, eriti seoses aerofotode ja satelliitkujutiste kasutamisel põhineva kaugseire arenemisega. 16. Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik. POOLIK Maastiku kompleksprofiil Maastikku kujundavad mitmed komponendid: ala geoloogiline ehitus, reljeef, muldkate, taimkate, kliima, loomastik, veerežiim, inimmõju. (Neid komponente on väga raske korraga konkreetses kohas ja kindlal ajahetkel uurida.) Maastike uurimisel kasutavad geograafid läbilõike e kompleksprofiili meetodit
Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia, mille objektiks on ehitis so hoone või rajatis, eesmärgiks on objekti geomeetrilise (plaanilise ja kõrgusliku) asendi tagamine. 2. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?
of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned •Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi maastikuline tsoneering maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi. Ruumi ja ajaskaalad
mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha vigu. Plussiks on väga kiire ja kaasajal automatiseeritud välitööde ja kameraaltööde protsess. 2. Trigonomeetriline nivelleerimine d- horisontaalkaugus l B
nivelleerimislati. Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha abtiss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused sentimeetri täpsusega. · Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. · Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja
Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha abtiss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused sentimeetri täpsusega. Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast
Taimkatte uuringute eeesmärgiks oli kirjeldada veereziimi ja majandamisviisi mõju luhataimkatte eluvormilisele struktuurile, liigirikkusele ja maapealsele biomassile. 17 Joonis 1. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala paiknemine ja jaotus. 18 2.2. Materjal ja metoodika 2.2.1. Kaardianalüüsil kasutatud materjal ja metoodika Puisniitude ajalugu on uuritud erinevate ajalooliste kaartide, aerofotode ning hiljutiste taimkattekaartide põhjal. Maakasutuse ja taimestiku muutused on omavahel tihedalt seotud ning kaardiaanalüüsi meetod sobib nende seoste väljaselgitamiseks (Pärtel jt., 1999; Meier, 2001). Eesti maakasutuse ja maastiku muutuste uurimisel on kasutatud lisaks kaardimaterjalidele (Palang, Mander jt. 1998) maakatastri andmeid (Kasepalu, 1991; Mander jt. 1994). Halliste puisniidu keelualal hinnati sealseid taimkatte pindalalisi muutusi. Selleks kasutati
METSAKAITSE JA METSAUUENDUSKESKUSE TASULISED TEENUSED Ühiku hind kroonides (koos Teenuse nimetus Mõõtühik käibemaksuga) Metsandusalaste aerofotodega seotud teenused 1. Paberile trükitud aerofotode laenutus ööpäev 1.00 2. Aero või ortofoto digitaalkoopia tükk 40.00 (edaspidi tk) 3. Aero või ortofoto paberkoopia (värviline) ruutdetsimeeter (edaspidi
andmetüüpidele ligipääs ning ka importimisvõimalus. AutoCAD Civil 3D ühildub paljude CAD ja GIS platvormidega, nt. DWF, Google Earth, LandXML, DGN, SDF 3. Kokkuhoidu annab georuumilise info ühildamine olemasolevate aerofotode või muu rastergraafikaga 4. Kõrgema tasemega animatsioonide või simulatsioonide jaoks saab mudeli viia 3ds max tarkvarasse. Microsoft Office 1. On juba paigaldatud kõikides 1. Ei saa kasutada AutoCAD-i arvutites failid ja plaanid 2
Need moodustavad koos seinamärkidega (seinamärgi seletus on vastuse lõpus) riikliku nivelleerimisvõrgu ja on ajutiste reeperite ja muude maapinnapunktide kõrguste määramisel lähtepunktideks. Reeper peab olema paigaldatud sellisesse kohta, kus sellele saab paigutada püstloodis 3-4 meetri pikkuse lati. Püsireeperite paigaldamise tihedus riiklikel nivelleerimistöödel on nivelleerimise eeskirja kohaselt 4 km. Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta (tippu), kännu sisse löödud raudteeliiprinaela, betoonist valatud trepi nurka jm. Seinareeperid (kera- või kolmnurgakujulise peaga täpse kõrguse määramiseks) paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti (ligikaudu pool meetrit maapinnast) või silla tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170 mm, millest
süsteemist teise. GIS töötleb geograafiliste koordinaatidega varustatud andmeid ning on suuteline vastama küsimustele, mille sekka kuuluvad: • mingi paiga omadused, • mingi nähtuse levik, • muutused, mis on toimunud eelmisest vaatlusest -mõõtmisest – analüüsist saadik, mingi sündmuse mõju hinnang • mingis paigas toimivate suhete kirjeldus. 196. Aerofotod olemus ja liigitus. Aerofotode interpreteerimine. Erinevate aerofotode võrdlus Aerofoto lennukile või mõnele teisele lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinna foto, mille järgi on võimalik valmistada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane. • Aerofotomõõdistamine maapinna pildistamine õhust ning saadud aerofotode fotogramm-meetriline töötlemine kaardistatavate elementide määratlemiseks. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm-
annaabi.ee 
