RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile
nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud. Adolf ise pidi aasta veetma vangistuses.
lihtsalt hävitama. "New Deal" e "Uus Kurss" - selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president Franklin Delanoe Roosevelti administratsioon. Need reformid hõlmasid nii rahandust, põllumajandust, tööstust kui ka sotsiaalpoliitikat ning tähendasid riikliku sekkumise suurendamist USA majandusse. Reformide eesmärgiks oli USA majanduse väljaviimine 1929-1932. a. majanduskriisist. neutraalsus - erapooletus NSDAP (Nationalsozialistische Deutche Arbeiterpartei) - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei SA (Sturmabteilung) - rünnakurühm, keda nende pruunide särkide tõttu hüüti ka pruunsärklasteks. SA loodi 1921. a., tema ülesandeks oli terroriseerida NSDAP poliitilisi vastaseid. "Pikkade nugade ööl", ööl vastu 30. juunit 1934. a. tapeti SA juhtkond eesotsas SA staabiülema Ernst Röhmiga, kuna Hitler kartis, et nad võiksid pakkuda talle konkurentsi võimuvõitluses.
Ühe esimesena nägi ta Hitlerit selle mehena ja oli talle nõu ja jõuga abiks. 1920. sai Eckartist ajalehe Völkischer Beobachter väljaandja. Kuna Hitler meelitas oma miitingutega üha enam kuulajaid kohale , muutus ta väikse partei jaoks asendamatuks. Esialgu oli ta agitaatorina tegev ja kevadel 1920 oli ta DAP 25-punkti- programmi väljatöötamises osaline. Hitleri eestvedamisel nimetas partei end ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP)). 31. märtsil 1920 vabastati ta armeeteenistusest. Ülestõus ja vangistus Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr, kes ei varjanud oma põlgust demokraatia ja punase riigivalitsuse suhtes. Hitler ja kindral Erich Ludendorff, kes kuulus NSDAP poolehoidjate sekka, nägid seega von Kahris liitlast teostamaks enda plaani
vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis.
veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 1. märts Saksa okupatsiooni algus Eestis 3. märts Brest-Litovski separaatrahu bol?evistliku Venemaa ja Saksamaa vahel 28. nov. Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda; Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun eesotsa Jaan Anveltiga Tööd alustas Tallinna Tehnikakõrgkool (praeguse Tehnikaülikooli eelkäija) -------------------------------------------------------------------------------- 1919 5. jaanuar NSDAP (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei loomine. 18. jaanuar Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus 21. jaanuar Iirimaa iseseisvumine Rahvasteliidu loomine Ungari kuulutamine Nõukogude Vabariigiks Moskvas luuakse Komintern eesmärgiga koordineerida kommunistlikku liikumist kogu maailmas 28. juuni Versailles' rahuleping Saksamaaga 23. apr. Tallinnas tuleb kokku Asutav Kogu Juuni- 3
ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946). SA allorganisatsioonina loodi 1923 Stabswache, mille eesmärk oli NSDAP juhtide kaitsmine. SA mõjukaks tegelaseks ja hiljem juhiks kujunes endine Freikorpsi (parempoolsed militaarsed grupid) liige Ernst Röhm (1887-1934). Veel loodi 1922
annaabi.ee 
