õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida. Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi,
Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali. Loetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks. Uusrealism:1960-ndatel Pariisis tekkinud liikumine. Kunsti loodi materjalidest ja objektidest, misolid saadaval. Enamasti jääkidest. Eesmärgiks reaalsuse neutraalne registreerimine ja individuaalsest eneseväljendamisest loobumine. Tõrjuv hoiak puhta abstaktsionalismi suhtes. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Abstraktsesse kunsti on võimalik peita kõikvõimalikke tähendusi ja emotsioone, mis ei pruukinud alluda totalitaarsete reziimidega riikide korraga. Mis on realismi eesmärk? Kunstnikud hakkasid maalima ainult seda, mida nägid enda ümber. Loodeti, et tõde aitab ühiskonda paremaks muuta. Lubati kujutada maastikke, olustikke, portreesid ja natüürmorte. Mis on abstraktsionalismi eesmärk? Luua teosed, kus pole võimalik ära tunda meid ümbritsevat reaalsust. Rõhutab tähendust ja emotsioone.
JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“ S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5
edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea
Informalism Euroopas 2007 New Yorgi abstrakne ekspressionism jõudis Euroopasse 1950.a. paiku ja tekitas väga vastuolulisi reageeringuid. Abstrakne ekspressionism tõstis esile muidugi abstraktsionismi, mis muutus Euroopas riiklikult tunnustud ja domineerivaks kunstiks.Uuest kunstivoolust olid eriti jahmunud pariislased, kelle arvates pidi kogu kunst alguse saama Pariisist, seekord tuli see aga hoopis Ameerikast. Prantsalased tundsid väljakutset. Seepärast suhtusid nad abstraktsesse ekspressionismi skeptiliselt, isegi vaenulikult. Prantslased leidsid, et ameeriklaste teoste formaat ja intensiivsus lämmatavd näitustel nende tööd. Teised jälle arvasid, et ameeriklased ei ole originaalsed. Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et prantsalsed saaksid oma iseseisvust ja tähtsust ikkagi tõestada, pandi talle nimeks ''informalism''. Tegelikult on see termin ainult ligikaudne tuletis 1950.aa. kasutusele
Eesti kirjakeeles on üsna palju laene (~ 200? tüve). Kaasa on aidanud ka muud ühiskondlikud-poliitilised muutused. Tänapäeval on olulisem suuline kõne, sotsiaalmeedia, veebisuhtlus, allkeeled (ehitus, meditsiin). Aavik soovitas paljusid laene, mis ka kasutusse läksid, nt harrastama, erinema, hajameelne, pädev, levima, mugav jne. Ülistas soome keelt. Soome sõnu ka murretes, eriti kirderanniku murdes (Jõelähtme, Kuusalu kihelkonnad). Enamik sõnu kuulub abstraktsesse sõnavarasse, mis ei ole väga igapäevakeel. Valdkondadest isikut märkivad sõnad, omadussõnad, abstraktset seisundit ja tegevust näitavad, kohta, rühma v asutust näitavad, verbid: näitleja, toimetaja, lauljatar; kogemus, nauding, vihje, väide; mugavus, salapärasus; maismaa, manner, põlvkond, ülikool; võrratu, adj: oivaline, tavaline, eriline, huvitav; ennustama, õnnitlema, säästma, tootma, harrastama. Soome keelest laenamine on loomulik ja lihtne, sõnadel
RETROAKTIIVSE INTERFERENTSIGA. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist PROAKTVIISE PIDURDUSEGA. SENSOORNE MÄLU – objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. LÜHIMÄLU – sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. PÜSIMÄLU – informatsioon võib säilida aastaid või aastakümneid, olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on 3peamist allsüsteemi: 1)protseduurimälu- oskused mingit toimingut ellu viia 2)semantiline mälu- see, mida suurel määral omandatakse üldhariduskoolis, kõrgkoolis(valemid, teooriad jne) 3)episoodiline mälu- talletab infot konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades.
suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? -- Kas riigil A on õigus enesekaitseks rünnata riiki B? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Kaks tingimust on mingi asja juures eraldiseisvatena tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad, et ,,see" oleks ,,see". Nt. miski on ,,printsess", kui ta on a. naine ja b. kuninglikku päritolu. ,,Naissus" ja
Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud usupügalatesse;( tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 9.Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Russell (1994). [Kas USAl on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?] konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.” [Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?]
.. ratsionaalsus? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine TEADMINE ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia 1.Iseloomustage vähemasti kolme epistemoloogia põhiprobleemi. religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on enesekaitseks rünnata B-d?) teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) teadmiste allikad
uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.” [Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?] 6. Selgitage, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod.
kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu "sotsiaalne kesksus" ehk erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejad (liminaarne ruum ehk koht, kus piirid erinevate gruppide vahel hägustuvad) Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus (kindel koht kus turg toimub) üleminek abstraktsesse ja kontseptuaalsesse ruumi Läbipaistvad vahetussuhted (tootjalt tarbijale, kaupmehelt ostjale) keerukad tootmis-ja tarbimisahelad (mitmekihilised, täpselt kunag ei tea, kus see toode täpselt on tulnud, kui palju usaldame neid kes kaupu kontrollivad) Vahetu vahendatud Reguleeritus (erinevad piirid ühiskonnagruppide vahel jäigemad) dereguleeritus "vaba turg" Turu eeltingimused ja omadused Turukultuur:
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1.1.Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte
esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2
VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti. Norm on abstraktsesse maailma kuuluv käsk, keeld või luba. Semantilise normimõiste järgi on norm normilause tähendus, mis sisaldab peandumist. Normilause on näiteks PS §1. Õigusakt on normilausete kogum. II Piiritlemiskriteeriumid Konkreetne/abstraktne- detaile kõrvale jättes liigutakse abstraktsust jälgides üksikult üldisemale. Sellele on lõpmata palju vaheastmeid. Selle alusel saab konkretiseerida. Seega võib üks lause olla abstraktsem või konkreetsem
12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). 13) Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik
filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reegline kahtluse ja kriitikaga. Reegline on kriitiline argimõtte nn''tava-arusaamade, iseenesest-mõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, eelduste suhtes. 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! B.Russell’i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel.Õpetab kõikide probleemide teisendamist konkreetsest vormist abstraktsesse. Nt.Kas USA-l on õigus rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes?
JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus" S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] 8.3 Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5
õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani? Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B? kriitilisus/argumentatiivsus – filosoofilise probleemi püstitamine ja lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmistõdesid, ta ei jutlusta, vaid argumenteerib. Filosoofia on kriitiline kahes mõttes: tavaarusaamade
Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? 4. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Üldisus Kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada? Mis on üldse olemas? Mis mõttes? Kas vaim on materiaalne? 2. Abstraktsus Probleemide teisendamine konkreetsest abstraktsesse. Iisraelil on õigus rünnata Iraani? Riigil A on õigus rünnata B? 3. Kriitilisus 1. iseenesestmõistetavuste suhtes; 2. teiste filosoofide mõtete, teooriate jms suhtes ;3. oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt
(philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus
arvatavasti Gert Kange. Ta kihutas ratturile otsa. Raigo ei jõudnud autost väljagi, kui tagant sõitis neile sisse treiler. Ta pea jäi Alfa Romeo ukse vahele. Surmapõhjus: Pea jäi autoukse vahele. 4.158. Martin Laiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiahuviline; enesehävitaja; riskija; hulljulge; ohu trotsija; Filosoofia: Juhus on võimas jõud. Juhus on tunnetamatu. Vahesein mõtlemise ja olemise vahel segab meil sulandumast abstraktsesse, kuid ainult abstraktne on süsteemne. Lugu: Tema sõber Raigo suri autoõnnetuses, aga tema jäi elama. Martin oli kuu aega koomas. Kevadel sai ta haiglast välja. Ta hakkas tegelema enesehävitamisega. Naudingut pakkus eelsõitjast mööda kihutamine. Ta pani end ikka ja jälle proovile. Ühel päeval juhtus õnnetus ja ta jäi käkras autokeresse. Surmapõhjus: autoõnnetus 4.159. Daisy Paatjärv Sünnikoht: Harala Olemus: helluse ja soojuse otsija;
Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J. Barbarus püüdis vahendada kaasaegset maailmapilti ja elutunnetust, oli kõige sotsiaalkriitilisema hoiakuga autoreid ning harrastas julgeid vormieksperimente. · J. Kärner võitis tunnustuse looduslüürikuna, ta värss omandas klassikalise selguse ja sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust.
Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J. Barbarus püüdis vahendada kaasaegset maailmapilti ja elutunnetust, oli kõige sotsiaalkriitilisema hoiakuga autoreid ning harrastas julgeid vormieksperimente. · J. Kärner võitis tunnustuse looduslüürikuna, ta värss omandas klassikalise selguse ja sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust.
annaabi.ee 
