Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete.
1. Ökoloogilised faktorid Keskkonnategurid, ökoloogilised tegurid, ökotegurid, ökoloogilised faktorid, keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme (seal hulgas organisme). Keskkonnategurid loovad organismile ainelise keskkonna (meediumi) ja määravad selle elukõlblikkuse astme (toidu hulga ja laadi, sigimisolud, varjevõimalused jms, ka elukoosluse ning selles olevate vaenlaste, parasiitide ja sümbiontide hulga). Eristatakse abiootilisi ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on kosmiline kiirgus, klimaatilised (õhutemperatuur, -niiskus ja -liikumine, sademed), edaafilised ehk mullastikulised (mulla omadused),orograafilised (pinnamoe laad) ja hüdroloogilised (vee omadused). Biootilised tegurid on organismide elutegevusest põhjustatud protsessid ja mõjud ning avalduvad liigisiseste ja liikidevaheliste suhetena (koaktsioonidena). Liigisisestest suhetest on
Ökosüsteemid 1. Mis on ökosüsteemi ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. 2. Selgita, kuidas toimub ökosüsteemi iseregulatsioon. Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise lüli arvukust. Sellepärast ei saa ühegi lüli arvukus kontrollimatult kasvada. 3. Nimeta abiootilisi ja biootilisi tegureid, mis põhjustavad ökosüsteemi ökoloogilise tasakaalu muutusi. a) Abiootilised tegurid: paduvihmad, liiga madal või kõrge temperatuur, maavärinad. b) Biootilised tegurid: parasitism, kisklus, konkurents.
8. Ühe ökosüsteemi asendumist teisega (suktsessiooni) Pöörduv Kuusik raiesmik lehtpuuvõsa segamets kuusik (80 aastat) Pöördumatu laidudest saavad saared 9. Ökoloogilise püramiidi moodustumise põhimõtteid Iga järgmise troofilise taseme biomass on ca 10% eelmise taseme biomassist 10.Aine ja energia ülekandumist toiduahelates Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, kuid energia agaühesuunaliselt III Võrdle 1. Abiootilisi / biootilisi tegureid Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Kliimategurid(valgus temperatuur, Sama liigi isendite mõju vesi/niiskus) Teiste liikide mõju Elukeskkond(õhk, vesi, muld) 2. Sümbioosi / parasitismi, nende liike. Too näiteid. Sümbioos Parasitism Eri liiki organismide vastastikku Kahe eri liiki organismide suhe,
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem
Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega 1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast
KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust
* Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused. Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest
MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis
9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused o seenekooslused o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad:
teadaolev planeet, kus leidub elu. Tekkis 4,54 miljardit 7,8% heeliumi. Arvud muutuvad, kuna Päikeses aastat tagasi, arvatake et elu Maal kestab veel vähemalt toimuvad termotuumareaktsioonid muudavad vesiniku 500 miljonit aastat. Biosfäär on oluliselt muutnud Maa heeliumiks. Pinnatemperatuur on u. 5800K, kuid Päikese atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, kroonis on see u. 1,8 milj. K ja tuumas 15,7 milj. K. võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib Iga sekund muutub 700 miljonit tonni vesinikku 695 kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Maa miljoniks tonniks heeliumiks, millest eraldub veel 5 ainus teadaolev satelliit on Kuu. Umbes 71% pinnast on
............11 Sissejuhatus Üldiselt jaotatakse metsahäirigud kaheks biootilised ja abiootilised. Biootilisteks häiringuagentideks on: putukarünnakud, haigused, ulukikahjustused mõnikord ka invasiivsed liigid. Abiootilisteks häiringuagentideks on: tuli, üleujutused, tormid, samuti maavärinad ja vulkaanipursked. Samuti võib metsahäiringuid põhjustada inimene. Käesolevas referaadis räägitakse kõigepealt häiringutest üldisemalt, seejärel tutvustatakse suuremaid abiootilisi metsahäiringuid ning seejärel suuremaid biootilisi metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012). Veel on öeldud, et häiringud on sündmused mis häirivad ökosüsteemide toimimist ja kooslusi ning mis mõjutavad resursside kättesaadavust.
Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud
Vanaajal peeti maad üheks elementidest. Maa on mõiste elektrotehnikas, mis tähendab elektrit juhtivat Maa pinda, mille potentsiaal mistahes punktis on kokkulepeliselt loetud 0-iks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal.Maa geofüüsilised omadused ning selle geoloogiline ajalugu ja orbiit on võimaldanud elul säilida. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Mered,mandrid ja saared Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega, Nimi
2.3 MAA Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest (2). Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat (5). Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis
paikneb maastikus „laikudena“. Populatsioon – ehk asurkond on kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kes kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Kooslus - on ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, mis on sarnase liigilise koosseisu ja struktuuriga ning suhtelise stabiilsusega. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik (ka biotoop) taasasustamine (reintroduction) – liigi taasasustamine tema kunagisele asualale, kust liik on praeguseks välja surnud (kasutatakse tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendeid) tugiasustamine (reinforcement, augmentation) – olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks
Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tiheduse näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid
tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See
Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik. Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
Kunagi olid ka Maal dinosaurused, aga nad surid kahjuks välja. Mari-Liis Käär 4 Mina usun, et käis hästi suur pauk ja kosmoses lendas misngi meotriit õhku ja lendas tuhandekstükiks. Nendesttükkidesst tekkistuhandete aastate jooksul kogum, millest tekkkis meie plaanet maa. Elisa-Marie Kübarsepp Jumal? Suur Pauk? Meteoriit? 5 Maa teke Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa elukond on oluliselt muutnud Maa õhkkonda ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase veega, mis moodustab maailmamere. Selle keskmine sügavus on umbes 3,8 km. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on
kättesaadavusest. 10. Mis on varumise ja salvestamise erinevus, too näiteid.Varumine on aktiivne C produktide ümberjaotuse protsess, toimub kasvu arvel. Salvestamine on keskkonnatingimustest mõjutatud hetkel üleliigsete ainete kogumine nt :süsivesikud vilja vee puudumisel. 11. Loetle erinevaid biootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Bakterid,putukad,viirused, inimesed, taimed, muud loomad 12. Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid ,mis mõjutavad produktsiooni Tuul,pH,niiskus, temp,valgus,CO2 13. Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Liiga tug kiirgus,liiga vähene kiirgus 14. Loetle erinevaid mulla keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni N,P,K,Mg,piisav hapnik 15. Milline on FS produktide teoreetiline suunamisjärjekord .Pungad-uued juured... Pungad, uus lehestik Uued juured Varud lehestikus ja tüves Tüve juurdkekasvu Kaitseainete tootmine 16
• Varumine on aktiivne C-produktide ümberjaotuse protsess. Toimub kasvu arvel. Reguleeritakse taime kasvuhormoonide poolt. • Salvestamine on keskkonnatingimustest mõjutatud hetkel üleliigsete ainete kogumine (näit. Süsivesikud viljas veepuudusel) 10 Loetle erinevaid biootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Mikroorganismid (viirused,bakterid,seened), loomad (karjatamine,tallamine), inimmõju (tulekahjud, saaste, tallamine) 11 Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid ,mis mõjutavad produktsiooni Temperatuur, päikesekiirgus, tuul, vesi 12 Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Uv-kiirgus, 13 Loetle erinevaid mulla keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni K sisaldus, Mg sisaldus, mulla mehhaanilised omadused (sõmerus) 14 Milline on FS produktide teoreetiline suunamisjärjekord pungad ja uus lehestik uued juured varud lehestikus ja tüves tüve
Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam
PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid peab koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik (ka biotoop). Spetsialist - spetsiifilise nõudlusega liik. Nt saab mõni lehetäiliik toituda üksnes teatud liiki taimest ja mõni lepatriinuliik süüa ainult teatud liiki lehetäisid. Generalist - on suure tolerantsusega ja vähenõudlik liik. Vastandub spetsialistile. Killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. Killustumist põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus, maakasutus elamumaana.
vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia.
Mõlemal juhul toimub toitainete ümberpaigutumine. 10. Mis on varumise ja salvestamise erinevus, too näiteid Varumine on aktiivne C-produktide ümberjaotuse protsess. Toimub kasvu arvel. Reguleeritakse taime kasvuhormoonide poolt. Salvestamine on keskkonnatingimustest mõjutatud hetkel üleliigsete ainete kogumine 11. Loetle erinevaid biootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni. Bakterid, putukad, viirused, inimesed, taimed, jms. 12. Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Tuul, pH, niiskus, temp, valgus, CO2 tase 13. Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Liiga tugev kiirgus, liiga vähene kiirgus, tugev UV kiirgus 14. Loetle erinevaid mulla keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni N, P, K, Mg, O, H2O 15. Milline on FS produktide teoreetiline suunamisjärjekord 1)Pungad ja uus lehestik 2)Uued juured 3)Varud lehestikus ja tüves 4)Tüve juurdekasv
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia.
69. n aeg 69. Teatud aja jooksul saavutab populatsioon teatud arvukuse, millest kaugemale ei saa tingimuste tõttu areneda. Piiri saavutamine · 70. [1 p.] Mida kirjeldab ,,Tolerantsuse seadus"? · 70. *Shelfordi ehk tolerantsuse reegel kirjeldab isendite leviku piire mingi ühe teguri suhtes. Igal liigil on keskkonnatingimuste suhtes tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi isendid elada. · 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja paljunemist · 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja selle koostis, päikesevalguse hulk IX Inimpopulatsioon e. rahvastik · 72. [1 p.] Mille poolest erineb inimpopulatsiooni arvukuse kasv loomapopulatsioonide arvukuse kasvust? · 72. Inimpopulatsiooni kasv on tugevalt mõjutatud kunstlikest teguritest, populatsioon ise on võimeline oma kasvu reguleerima;
koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega.
sageli sinivetikad, mille ainevahetuse ja laguproduktid on toksilised. Kiiresti reageerivad vesikeskkonna muutustele ka bakterid. Koos veekogu toitelisuse suurenemisega kasvab nende arvukus, kuid väheneb nende orgaanilist ainet lagundav aktiivsus. Olulisi muutusi täheldatakse kogu elustikus: ka zooplanktonis, zoobentoses ning kalastikus. Biogeense koormuse suurenemine toob seega kaasa muutusi veekogu troofilises ahelas. Biootilised muutused omakorda mõjustavad abiootilisi tingimusi veekogudes. Sellise vastastikku üksteist mõjustavate protsesside ahelikuna kulgebki eutrofeerumine, muutes kogu ökosüsteemi funktsioneerimist. 10.Elnõuded veekogude noorendamise läbiviimiseks. Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha. Alati tuleb kaasata limnoloogid või hüdrobioloogid. Tervendamise eesmärgid: Taastada järve kunagine ,,hea" seisund.
faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese
seotud võtmeliikidega. Varise langemise kiirus võib oleneda mõnest suurest selgrootust kui võtmeliigist. Mõnes süsteemid on tõestatud mükoriisa võtmeosa, mistõttu puude levik on vahel enam seotud mükoriisa mõjuga kui puude enda omadustega. Võtmeliigid ja abiootilised protsessid oluline osa koosseisu määraja (abiootilised tegurid) ja kui võtmekiskjad mõjub konkurentide arvukuse vähendajana. Paljudes kohtades on tulekahju üks tähtsamaid abiootilisi tegureid, mis põhjustab koosluste muutusi. Ka tugevad külmad. 43. Võtmeliikide kindlakstegemine. Määrata pikaealiste liikide suhteline konkurentsivõime, analüüsides näiteks naabruse mõju. Kui need liigid ei domineeri koosluses, siis kindlaks teha põhjus. Selleks võib olla iga võimalus (erinevad tegurid, mis mõjuvad loomadele haigused, rohusööjad loomad.
ka mitmesuguseid rasvkudesid, mille eesmärgiks on kaitsta erinevaid organeid (soolestiku siseseinu); mõõdukas rasva tarbimine hoiab tasakaalus hormoonide eraldumise meestel, eriti testosterooni. Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade- õhu, mulla ja vee- mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetse elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul jms. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust
biotsönoos. Selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, kellest mõni võib saavutada suure arvukuse. 3. Mida kestvam läbi aegade on olnud elutingimuste reziim, seda liigirohkem, ühtlasema koosseisuga ja püsivam on biotsönoos. Esimeses reeglis oli kasutatud mõistet biotoop. Mis see on? Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. Ühe väiksema ökosüsteemina võib vaadelda näiteks tiiki. Tiigi taimekooslus koosneb erinevate liikide populatsioonidest, millest enamus on veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja, hõljuvad vees või pinnal. Loomakooslusse kuuluvad liigid elabad vees, kaldapiirkonna pinnases, põhjamudas või lendavad vee kohal. Koosluste populatsioonid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ning reguleerivad sellega
1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud, orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud · tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!); · mitmekesistavad puurinde vanuselist ja liigilist struktuuri; · mitmekesistavad abiootilisi keskkonnatingimusi. on kasulikud ja loomulikud, vaadeldes metsa kui massiivset, monotoonset, segamatult arenevat metsamaastikku, kus mets läheneb ajas kliimakskooslusele; annavad orgaanilise aine kooslusesse tagasi (tuhk, surema ja kõdunema jääv puit); tekitavad kohati ja ajuti rohkelt elupaiku teatud kohastumustega liikidele (nt. söestunud või kõdunev puit). Metsaökoloogia seisukohalt on kõik looduslikud häiringud loomulikud ja nad ei tekita metsale mingeid
kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid nad peavad saama ja andma energiat. Erinevalt energiast võidakse aineringes osalevaid biogeenseid elemente (süsinik, lämmastik, fosfor jt.) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa
putukast. 16.4. Endofüütide toime taimele Osa endofüüte ei avalda taimedele silmnähtavalt mingit mõju. Nad elavad taimedes, kasutavad taimede metaboliite, kuid tavaliselt taimed kasu endofüütidest ei saa. Selliseid baktereid nimetatakse kommensantideks. Taimele kasulikud bakterid ehk mutualistid kaitsevad taime patogeenide ja herbivooride eest (herbivooride eest kaitsevad taimi peamiselt seened). Selleks produtseerivad bakterid mitmesuguseid abiootilisi aineid või kutsuvad taimes 142 esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid. Sellised endofüüdid võivad olla taimele tavatingimustes neutraalse või kohastust vähendava toimega, kuid
annaabi.ee 
