abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade varasuhtele varaühisus, mis on põhimõtteliselt sarnane senikehtivale abikaasade ühisvarareziimile. Varasuhte eelistust saab muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks esitatakse abielu sõlmijale ühine avaldus. Peale abiellumist saab varasuhet muuta notariaalse abieluvaralepinguga. Kolmandale isikule ei ole abieluvaralepingus sisalduvad seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduvad kokkulepped nähtavad ning see võib põhjustada talle tehingus ühe abikaasaga ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi. Selliste üllatuste vältimiseks või vähendamiseks ongi kasutusele võetud abieluvararegister Valitud varasuhte liik hakkab kehtima alates abielu sõlmimisest. Endiselt säilib võimalus sõlmida
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Abikaasade varasuhted Referaat õppeaines ,,Tsiviilõigus" MS.0107 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte
Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul
vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07
Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud 2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik 3)vähemalt üks pooltest ei ole avaldanud soovi abielluda Abielu varasuhted Abielus eksisteerivad kahte tüüpi varasuhteid: 1)ühisvara vara, mis on soetatud abielu kestel või mis on selleks selleks saanud abieluvaralepinguga. Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse. 2)lahusvara vara, mis on omandatud ennem abielu sõlmimist või abielu ajal saadud vara nagu kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel
et nad saaksid enda elu jaoks teha kõige õigemaid valikuid. Laste kasvatamisel on väga tähtsad eeskujud. Sellepärast on hea, kui kasvatamisel osalevad mõlemad vanemad. Laste jaoks on oluline vanemate armastus ja tuvalisus. Põhilised pereväärtused ellu astumisel tulenevad kodust. Abikaasadel tuleb otsustada oma varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: varaühisus, varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhe kinnitatakse abieluvaralepinguga. Abielu jääb enim kindlustunnet pakkuvaks kooseluvormiks. Abieluinimesel on alati keegi, kelle peale loota ning ka probleemidest ja takistusest on lihtsam kahekesi üle saada kui üksi. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku.
(2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel 1 kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel. Varalahusus Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või
kommunikatsioonisüsteeme nagu – vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, side-, küttevõrke ja süsteeme. 9. Abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud Abieluvaraleping Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Lepingu sõlmimiseks tuleb see osapooltel isiklikult allkirjastada. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, jõustub see abielu sõlmimise päeval. Abieluvaralepinguga on võimalik: - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes; - valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab
Abikaasade varasuhted Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad
nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada; · abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu
teovõimeline nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek. 5. Abielu loetakse sõlmituks pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist. 6. Abieluakt on dokument, kuhu abiellujad peavad alla kirjutama. See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 7. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Abieluvaraleping sätestab: o milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks o milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet?
voli kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks, mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest XII ASJAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Kinnisasja omandamie leping. Isiklikud servituudid. Reaalkoormatised. Hoonestusõigus. Pandiõiguslepingud. Vallaspant. Hüpoteek. XIII ABIELUVARALEPING Abikaasade varasuhted Abieluvaralepinguga on võimalik: - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes; - valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab
käsutuse, sh. kinke alusel või pärimise teel omandatud esemed, esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Lahusvara valitsemine: abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks/ lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte
- eri riikides elamise korral ühise kodakondsuse riigi õigusega; - viimase ühise elukoha riigi õigusega, kui ühe elukoht on selles riigis. • Kui eeltoodud alused ei ole rakendatavad, määratakse abielu õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, millega avaldub abikaasadel kõige tugevam seos ABIKAASADE VARALISED ÕIGUSED • Kui puudub abieluvaraleping, siis kohaldatakse varalistele õigustele abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust • Abieluvaralepinguga võib valida varalistele õigustele kohalduva õiguse, milleks võib olla ühe abikaasa elukoha või kodakondsuse riigi õigus • Kohalduva õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud või muu riigi puhul vastama selle riigi abieluvaralepingu vorminõuetele • Kui vähemalt üks abikaasa elab Eestis või tegutseb siin majandustegevusega, saab Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda 3. isiku suhtes vaid juhul, kui too oli sellest teadlik
PKS § 34 lg 2 ühisvara kasutamise hüvitamise eeldusteks on: 1. Kas varaühisuse varasuhe on lõpetatud? 2. Kas korter on poolte ühisvara? 3. Kas M kasutas oma lahusvara ühisvara huvides? PKS § 34 lg 2 eelduste kontroll: 1. Järgnevalt analüüsime, kas poolte vahel on lõpetatud varasuhe. Esiteks, tuleb defineerida poolte varasuhet. Kuna varasuhe polnud määratletud kokkuleppel ehk kas abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga, eeldame, et poolte vahel on tekkinud seadusjärgne varasuhe ehk varaühisus. PKS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et varasuhe lõpetatakse, kui abielu lahutatakse. Kuna kaasuse asjaoludest on teada, et pooled on lahutatud, saab järeldada, et varasuhe on lõpetatud ning esimene eeldus on täidetud. 2. Tuleb kindlaks määrata, kas omandatud korter on poolte ühisvaraks. Ühisvara
põlvnemissuhteid.Isikud on sugulased, kui üks põlvneb teisest või kui isikud põlvnevad samast isikust. Abielu instituut sugulust ei mõjuta.Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel. Hõimlus seevastu tekib abieluliste suhete kaudu: abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. 19. Abikaasade vastatikused õigused ja kohustused - Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt perekonnaseaduses toodud üldreeglist. Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel, kuid igal juhul tuleb see tõestada notariaalselt. Enne abiellumist sõlmitud lepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast. Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, s.h kinke alusel või pärimise teel. esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. 2. Vara juurdekasvu tasaarvestus · Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). 14 · Abikaasad valitsevad neile kuuluvat vara ühiselt, lähtudes perekonna vajadustest ja huvidest. Vara hulka kuuluvate üksikute esemete valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on abikaasal, kes on eseme omanik, st abikaasad on oma vara
Juurdekasvu ühisus Varalahusus (Varaühisus) Abieluvarasuhte üldküsimused Varasuhte tekkimine ja lõppemine Varasuhte tekkimine: Seadusjärgne: Abielu sõlmimine (PKS § 24 lg 2) Lepinguline: Varasuhte valik abielu sõlmimisel (PKS § 24 lg 1) Abieluvaralepingu sõlmimine (PKS § 59) Varasuhte lõppemine: Seadusjärgne: Abielu lõppemine (PKS § 35 p 1 ja 3, § 44 p 1 ja 3, § 62 p 1) Lepinguline: Teise varasuhte valimine abieluvaralepinguga (PKS § 35 p 2, § 44 p 2§ 62 p 2) Kohtulik: Varaühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 35 p 4, § 36) Vara juurdekasvuühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 44 p 4, § 45) Abieluvaraleping (PKS § 59) Abieluvaralepingu sõlmimine: Abielu eel, sõlmimisel, ajal Notariaalses vormis isiklik tahteavaldus / Perekonnaseisuameti kinnitatud isiklik tahteavaldus Abieluvaralepingu sisu: Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus
piirangud teise abikaasa huve silmas pidades, vastutus kolmandatest isikutest võlausaldajate ees, samuti eeskirjad, millest tuleb lähtuda vara jagamisel varavahekorra lõppemise ajal. Ühisvara (abielu kestel omandatud vara) valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus kuulub abikaasadele võrdselt. Lahusvara on enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara. Seadusega paika pandud varasuhete mudelist võivad abikaasad kõrvale kalduda abieluvaralepinguga. Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. 9) Eestkoste ja hooldus. Eestkoste instituut seondub piiratud teovõimega isikute huvide kaitsega. Perekonnaõiguse kohaselt kohtu otsusega määratud eestkostja on piiratud teovõimega isiku esindaja. Lapse üle seatakse eestkoste, kui ta vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või
Kolmas isik ei saa tulla ja määrata kindlaks nende vahelised varalised õigused ja kohustused. Abieluvaralepingu sisu · üksnes abikaasade vastastikused õigused ja kohustused.Kokkuleppeid ei saa sõlmida omavahelisi suhteid teiste perekonnaliikmetega. · üksnes varalised õigused ja kohustused · baseerub seadusjärgsel abieluvarareziimil · erinevalt seadusjärgsest abieluvarareziimist võib kokku leppida siis, kui seadusest ei tulene teisiti · abieluvaralepinguga on keelatud: lugeda ühisvaraks vara, mis on kingitud või pärandatud tingimusel, et see on abikaasa lahusvara; jätta abikaasa ilma seadusjärgsest ülalpidamisõigusest; loobuda abikaasade ühisvara jagamise õigusest, õigusomand peab saama lõpetatud. Abieluvaralepingu sõlmimine · nii enne abielu sõlmimist kui ka abielu kestel · võib kokkuleppel muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu (uus saab ka tagasiulatuvalt
korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-04 Kuna kinnistu kanti KR-sse abielu kestel, on see PerS kohaselt ühisvara, sõltumata sellest, et omanikuna on sisse kantud üks abikaasa. Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara on PkS § 14 lg 1 järgi abielu kestel omandatud vara. Ühisvara jagamise eelduseks pole teise abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmine.
pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka 249. Mis on sugulus? Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende
(10) Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et kinnistu, mille jagamist hageja taotleb, on kostja lahusvara. Seadusel ei põhine ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalune kinnistu tuleb lugeda kostja lahusvaraks, sest kostja tasus kinnistu eest enne abiellumist ja oli kinnistul asuva ehitise omanik (11) Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Vastavalt PkS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise
2008. a. pärimisseaduse kohaselt on oluline välja selgitada, milline abikaasadest konkreetselt nimele vara on registreeritud, vaid see, milline on vara päritolu. Kui abikaasad ei ole lahutada soovis. Nimelt kui peale abielulahutuse ametlikku alustamist sureb ära see abikaasadest, kes abieluvaralepinguga oma varalistele suhteid reguleerinud, siis kehtib nende varaliste suhete osas lahutust alustas või andis nõusoleku abielu lahutamiseks, siis tema järel ei saaks teine abikaasa enam seadusjärgne reziim (PkS § 8 lg 2). See tähendab abikaasade poolt abielu jooksul omandatud vara on seaduse järgi pärida. Kui aga vastupidi, siis tema järel säilitaks lahutusprotsessi algatanud abikaasa nende ühisvara (PkS § 14 lg 1). Abikaasale enne abiellumist kuulunud vara ning abielu jooksul
krooni. Lahutamise ajaks oli Matil vara 150 000 krooni ja Katil 100 000 krooni võrra rohkem. Seega oli Mati vara juurdekasv 50 000 krooni võrra suurem kui Katil, kel on nüüd õigus nõuda Matilt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 25 000 krooni. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju. Kui vara suureneb võrdselt või ei muutu, ei ole kummalgi vaja midagi nõuda. Varalahusus - tekib samuti poolte kokkuleppel abiellumisel või seatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse vararežiimiks abieluvaralepinguga. Varalahususe korral käsitletakse abikaasasid varalistes suhetes üksteisest eraldiseisvate isikutena, kes ei ole teineteisega abielus 382. Mis on sugulus? Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased
annaabi.ee 
