Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Varased eluaastad
Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate
Referaat Abraham Lincoln Sisukord · Sissejuhatus · Abraham lincoln : Varasem elu Poliitilise tegevuse algus Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincolni surm · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma teile Abraham Lincolnist, kes oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president aastast 1861- aasta 1865.Ma räägin veel kust ta oli pärit, kes olid ta vanemad kuidas ta suri ja kas ta elu möödus nende aastate jooksul. Abraham Lincoln Varasem elu Abraham Lincoln sündis 12.veebruaril 1809. aastal Hardin County-s ja suri 15.aprillil 1865.aastal Washington, D.C. Tema isa nimi Thomas Lincoln ja ema nimi oli Nancy Hacks. Ta sündis perre teise lapsena. Nende pere oli usutunnistuselt baptistid. Nad kolisid 1816.
Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline:
...............................................20 LISA.....................................................................................................................................22 Ameerika Ühendriikide hümn..............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia)
1649. aastal Charles I hukati. Cromwelli diktatuur. 19.mail 1649 kuulutati inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis armee toel. Inglismaal kehtis sõjaväeline diktatuur. Cromwell ise nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Keelatud oli tantsimine, teatris käimine ja tärgeldatud krae kandmine. Kui Cromwell märtsi 1658 aastal ootamatult suri, tuli rahvas Londoni tänavatele tantsima. 2) Usa 19 saj Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus. Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19. Sajandi keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavassse sisepoliitilisse kriisi, mille keskmeks oli endiselt orjanduse küsimus. Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei. Vabariiklaste populaarsus kasvas ning 1860.aasta valimstel valiti presidendiks nende kandidaat advokaat Abraham Lincoln. Lincolni presidendiks valimine oli
· Puhvertsoon Hispaania vastu · Põhiseaduse üks autor J.Locke · usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik: inglased, waleskased, sotlased, sakslased, prantslased · Riisiistandused · USA neegerorjuse häll: 1720: 6000 valget ja 12 000 musta 13. Georgia 1732 · Rajati Hispaania alade piirimaile: esialgu olid seal katsetatud hispaanlased ja prantsuse hugenotid · Esialgu taotleti ideaalühiskonna rajamist (mh. orjus ja alkohol olid keelatud): nt võlavanglast vabanenute pelgupaik · Hernhuutlased,metodistid · Istandused PA kolooniate haldus kolmel tasemel · Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees) · Vallad, linnad II Koloonia keskvalitsus (Kolooniate tase) A. Seadusandlus: alamkoda (assembly), valimised B. Haldus: Ülemkoda ehk koloonia nõukogu (council), kuningas nimetas C
Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei
Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga
pühad õigused. Deklaratsioon on tänini Prantsusmaa põhiseaduse lahutamatu koostisosa. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi (,,naiste marss Versailles'sse"). Näljamarss, naiste marss Versaillesse, kus toodakse rahva nõudmisel Louis XIV koos õukonnaga Pariisi, kuna seal on põhisündmused ja kuningas peaks olema rahva silme ja kontrolli all. Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 10
esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus. Kolmandalt seisuselt tuli nõue, et hääled loetak isikute, mitte seisuste kaupa. Rahvuskogu- 17.juuni 1289 3.seisus kuulutas välja oma rahva esinduskogu. Ütlesid, et nende sõna on kõrgem, kui kuninga oma. Louis XVI saatis nad laiali. RK liikmed kogunesid ballimängussali Versaille’s lubaduseks kokkujääda nii kauaks, kui põhiseadus on vastuvõetud. Hakkas pöörama tähelepanu abi andmisele vaestele, annetamist peeti patriootiliseks tegevuseks. Necker- finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga sõjavägi koondub Pariisi ümber(alusetu); Bastille' vallutamine- 14.juuli 1789, Bastille oli kui despotismi sümbol, mida rünnati ja purustati tormijooksuga. Peetakse
prantsuse valitsuse alla saada. Puhkes kodusõda Versaille(+ülejäänud Prantsusmaa) ja Pariisi vahel. Pariiisi kommuuni murdmine oli väga verine. 21.05 tungiti Pariisi ,,verine nädal", mis lõppes 28.mail Pere Lachaise kalmistul, kus viimased kommunaaride toetajad alistati. Kasutati väga suurt julmust + suur propaganda. Kogu tapeti nädala jooksul u 25 000 kommuuni toetajat, ka hiljem järgnesid hukkamised. Mai lõpuks oli võim läinud taaskord Thiers'i kätte, kellest sai ka ametlik president 1871. Alanud oli Kolmas vabariik, mis kestist Teise maailmasõjani(1871 1940). Põhiseadus võeti vastu 1875, ent ei juletud kasutada sõna ,,vabariik". Seetõttu esimestes versioonides põhiseadusaktides oli seda sõna välditud. Hiljem võeti ikkagi kasutusse. Prantsumaa oli palju parlamentaarsem kui Sksamaa, samas valimisõigus jäi palju piiratumaks. Parlament jagunes 1) Saadikute koda 4 aastat 2)ülemkoda ehk senat(9 aastaks) kolmandik senatist valiti uuesti iga 3 aasta tagant
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu
Siiski ei kujunenud suurema osa odavate rahvaväljaannete elukäik kuigi pikaks. Soti päritolu immigrant J. G. Bennett lõi 1835 esimese nüüdisaegse ajalehe (New York Herald) selles mõttes, et ta lõi uudistekogumise süsteemi: saatis välja reportereid kindla ülesandega kindlasse kohta, võttis tööle esimesed väliskorrespondendid ja oli hiljem agar telegraafi kasutaja. Ungari-juudi päritolu Pulitzer* oli mees, kes pääses Missouri osariigi senatisse, kajastas selle tegevust ja asus võitlema poliitilise korruptsiooni vastu algul kohalikul tasandil, seejärel üleriigiliselt. Üsna vaesena alustanud, kogus osav reporter kapitali ja ostis oksjonil ajalehe, mille ta selle konkurendiga kohe liitis ja töötajad vallandas. Tema ajakirjanikud pidid hakkama üksteisega konkureerima, mistõttu osa hakkas jooma, teine osa kaotas närvid. Pulitzeri ajalehtedes oli sensatsioon kõrvuti tõsiste teemadega. Tema loosungiks oli täpsus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Paremäärmuslikel Vene parteidel oli Eestis vähe toetajaid. Peaaegu kõik Eesti parteid ja liikumised olid valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvusliku enesemääramise õigust, autonoomiat ja omavalitsust. Vene riigi liitriigiks muutmise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse nõudmise esitas 1905. aasta kevadel esimesena sotsiaaldemokraatide (föderalistide) juht P. Speek. 1905. aasta lõpul moodustati esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
eelkõige sotsialistlikult poolt. Eesti ühiskond sattus poliitilises mõttes kreeni kaldus 13 vasakule. Lisaks tekkis ületamatu lõhe eestlaste ja baltisakslaste vahel. Positiivne pool esimesed poliitilised erakonnad, legaalse poliitilise tegevuse kogemus, arenes poliitiline mõte, eestlastele hakkasid selgeks saama demokraatia, põhiseadus, vabariiklik riigikord, rahvuslik autonoomia jms mõisted). Revolutsioonist ilmasõjani 1906-1914 Poliitilised olud Eestis pärast 1905. aasta revolutsiooni: väga must per eesti rahva ajaloos, piirangud kõikvõimalike ühiskondlike tegevusalade üle, sõjaseisukord koos kõikide omapiirangutega püsis kuni 1908 augustini. Ka pärast likvideerimist jäi Balti riikides kehtima nn kõvendatud valvekord, mis oli küll sõjaseisukorrast leebem, kuid siiski mitte normaalne seisukord
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel ning ja kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu- tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud
Tallinnas alustas taas tegevust juudi kool. 1991 – Taastati Eesti iseseisvus. Taastusid kõik enne sõda Eesti juutidele kehtinud õigused. 1992 – Juudi kultuuriselts reorganiseeriti Eesti Juudi Kogukonnaks, mis koondab kõiki Eestis elavaid juute. 2000 – Rahvaloenduse andmeil elas Eesti Vabariigis 2 145 juuti. 2005 – Tallinnas hakati ehitama uut sünagoogi, sellele tõi Jeruusalemmast sümboolse nurgakivi Iisraeli president Moshe Katzav. 16 HOLOKAUST Ruth Bettina Birn Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal. Natsiideoloogia heitis kõrvale valgustusajastu ja võrdsuse põhimõtted, asendades need rassiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
