tulemüüris. NAT lubab kohtvõrgul masinatel kasutada võrgusiseselt ühte aadressblokki ning väliselt teist vi isegi ainult ühte IP aadressi. Seda vib nii turva- kui lihtsalt mugavuse kaalutlusel teha ning on olemas ka transparentne proxy. Ning ka see on suurema judluse nimel tuumas lahendatud. Kuid NAT-tehnoloogia kasutamisel on kaks olulist puudust: 1) See takistab seadmetevahelist otsesidet: era-aadressidega seadmed või infotooted vajavad avalikus Internetis suhtlemiseks vahesüsteemi; 2)See muudab süsteemi keerulisemaks, sest kaasatud on kahte eri liiki arvutid, millest ühel on era-aadressid ja teisel avalikud aadressid. Sageli suurendab see võrkude loomise ja hooldamise ning rakenduste väljatöötamise kulusid. Parim asi on see et NAT tõlgib ruuteri jaoks internetiaadresse ja see
see kaugemas võrgus võrk 10.0.0.0 maskiga 255.255.255.0 tähistab võrku, kus on arvutid ipdega 10.0.0.1 kuni 10.0.0.254 Default gateway Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Gateway - ruuter Ruuter ühendab omavahel kohtvõrke Gateway - ruuter Võrgunäide koos IP aadressidega Võrgunäide kahe ruuteriga . Võrgunäide kolme ruuteriga . Ruutingutabel Märgime ruuter2 külge ära interfaced (võrgukaardid) Ruutingutabel (ruuter2) Destination Gateway Interface 10.0.0.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.1.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.2.0/24 * IF1 10.0.3.0/24 * IF2 10.0.4.0/24 * IF3 10.0.5.0/24 * IF4 10.0.6.0/24 10.0.5.2 IF4 Lihtne, aga kas töökindel?
võtta ka järgnevat: · · Mobiilisetel seadmetel on suurem risk saada varastatud, kui seda on · statsionaarsetel seadmetel · · Ainuke asi, mida on vaja Bluetooth seadme kasutamiseks, on et seade · autendiks ennast, reeglina kasutaja ei pea end seadmele autentima. Kui · mobiilne juba paarunud seade läheb kaduma, siis mitteautoriseeritud · kolmandad osapooled saavad neid kasutada viivitamatult · · Sobiva varustusega saab Bluetooth seadmete aadressidega manipuleerida (nt. · flash mälu) · · Ad hoc võrkudes on arvutiviiruste ja "Trooja hobuste" leviku oht Bluetooth seadmete kasutamisega kaasnevad ohud: · 1. Bluesnarfing meetod, mille põhimõtteks on "häkkida" Bluetooth ühendust · lubavasse mobiiltelefoni ja siis selle kontaktide raamatu, kalendri või mingite teiste andmete telefoni mälust kopeerimine. · 2. "Man in the middle" rünnak ründaja otsib (autoriseerimata) ligipääsu
arvutusi. · Näiteks: =(400-300)*26 vastus tuleb 2600 =SUM(B2:F2) lahtrites B2, C2, D2, E2, F2 asuvate arvude summa =1650*33% 33% arvust 1650 Funktsioonid · Funktsioone (nagu SUM) on üsna palju. Nende otsimiseks valida Fx sisestusribalt või Insert/Function, Category-st valida teema, mille kohta funktsioone näidatakse (All näitab kõiki funktsioone). Edasi leida kuvatud funktsioonide hulgast vajalik, klõpsutada OK ja asendada sisestusribal funktsiooni argumendid lahtrite aadressidega. nagu ka teisi andmeid, nii saab ka valemeid kirjutada vaid aktiivsesse lahtrisse. Diagrammid Excelis Uue diagrammi tegemiseks tuleb valida käsk Insert/Chart. Enne seda aga oleks soovitatav see tabeli osa ära märgistada, mille kohta Te soovite diagrammi teha, sest nii on diagrammi tegemine veidi lihtsam. Menüüd Excelis · File - failidega seotud käsud · Edit - andmete parandamise-muutmisega seotud · käsud · View - ekraanipildi kujundamisega seotud käsud
teistes riikides, ka Eestis) , edu haridusasutust, gov valitsusasutust, net võrgu enda süsteemi, mil sõjandussfääri ning org muid organisatsioone, mis pole eelnevate alla liigitatavad. · Näiteks arvuti random.cc.ttu.ee tähistab arvutit nimega random , mis asub Eestis (ee), Tallinna Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). · Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. · Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed
teistes riikides, ka Eestis) , edu haridusasutust, gov valitsusasutust, net võrgu enda süsteemi, mil sõjandussfääri ning org muid organisatsioone, mis pole eelnevate alla liigitatavad. Näiteks arvuti random.cc.ttu.ee tähistab arvutit nimega random , mis asub Eestis (ee), Tallinna Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed
NAT ja PAT Mis on NAT? NAT ehk Network Address Translation ehk võrguaadresside teisendamine/transleerimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega. NAT annab organisatsioonidele suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ühtlasi raskemaks sisevõrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris Põhjused 1) IPv4 aadresside puudus
· Klassi vaikimisi võrgu mask ei tükelda võrku alamvõrgudeks 1. A- 255.0.0.0 2. B- 255.255.0.0 3. C- 255.255.255.0 · Subneti arvutamise koht http://www.subnet-calculator.com/ · Materjal http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/lanswitch/ Switch · Ülesandeks on suhtlevate osapoolte kokku lülitamine · HUB- Saadab siseneva signaali automaatselt kõigisse hubi portidesse · Switch suudab õpida milliste mäk - aadressidega seadmed on switchi portidega ühendatud NAT · Network Address Translation DNS · Do Main Name Service · Eesti DNS serverid ( 194.126.101.34 , 194. 126.115.18) 6
Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest. DNS SERVER DNS-server ehk nimeserveri roll pakub pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust, tänu millele on klient-arvutitel võimalik kasutada IP aadresside asmel nimesid. DNS- server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda. NETWORK POLICY AND ACCESS Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset
valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud vahemikus
Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud vahemikus
Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud vahemikus
tähistab firmat või muud kommertsasutust (see lühend on viimasel ajal levinud ka kõigis teistes riikides, ka Eestis) , edu haridusasutust, gov valitsus-asutust, net võrgu enda süsteemi, mil sõjandus- sfääri ning org muid organisatsioone, mis pole eelnevate alla liigitatavad. Näiteks arvuti random.cc .ttu.ee tähistab arvutit nimega random , mis asub Eestis (ee), Tallinna Tehnikaülikooli (ttu) arvutus-keskuses (cc, Computing Center). Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP- aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus
edastamisel kokkupõrkesse sattuda (põrkepiirkond). Kommutaatorid oskavad konfigureerida iga ühendatud võrguseadme personaalselt ja määrata selle tööle vastavalt seadme poolt toetatud tööreziimile. Infovahetusel ei saadeta andmepakette kõikidesse portidesse vaid ainult sellesse porti, kuhu on ühendatud andmeid vastu võttev seade. Kommutaatorid edastavad sõnumeid neid MAC-aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC- aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs. Seega suudavad kommutaatorid edastada ja vastu võtta sõnumeid samal ajal igalt oma liideselt. Nii hoitakse ära üleliigne võrgukoormus ja lõppseadmed ei pea töötlema pakette, mis pole neile määratud. Tavaliselt kasutatakse kommutaatoreid tähttopoloogiaga võrkudes, ühendades iga tööjaama otse ühe kommutaatori liidesega. Sellisel viisil on tööjaamal olemas täisdupleks
Laotatud skeemidel on põhinõudeks skeemi selgus ja loetavus. Järjestikku ühendatud osad näidatakse võimalikult ühel sirgel. Üksikelementide eraldamiseks ja nende kokkukuuluvuse näitamiseks kasutatakse tähtedest ja numbritest koosnevaid tähiseid. · montaaziskeem Seadmed või komponendid kujutatakse geomeetriliste kujunditena või tingmärkidena. Komponentide ja osade paigutus ning mõõtmed kujutatakse kas ligikaudu või mõõtkavas. Juhtmed nummerdatakse või varustatakse aadressidega (seadme ja klemmi numbritega, kuhu juhe suundub). Kaasajal on enam levinud trükimontaaziskeemid trükkplaadid. Trükkplaat Trükkplaat on isoleermaterjalist plaat, millele kinnitatakse komponendid ja nendevahelised ühendused. Trükkplaatide tüübid: Ühepoolsed Kahepoolsed Mitmekihilised Painduvad Plaadid kõrge temperatuuri jaoks Soojust juhtivad plaadid Kõrgsageduslikud plaadid. Materjal: klaasriie + EPO vaik. Plaadi paksus: 1,6 mm. Voolurajad: 35 m vasekiht.
viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Nimeserver ehk DNS-server (Domain Name System) on andmesidevõrgus töötav server, mis pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust. Ilma nimeserveriteta saaks võrgus olevatele ressurssidele ligi ainult nende IP-aadressi teades. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhid), salvestades
sisendjärjekorraks (input queue). Kui programm lõpetab, vabastatakse tema käes olnud mälupiirkonnad. Suurem osa süsteeme lubavad programme laadida enamvähem suvalisse mälupiirkonda. Osa mälupiirkondadest on OS käes (näiteks alumised aadressid alates 000000-st) ja sinna kasutaja- programme laadida ei tohi. Programmi loomisel tuleb moodustada side tema eri osade vahel (funktsioonid, moodulid jne). Kuna programmile antav mälupiirkond ei pruugi kattuda varem valmis genereeritud aadressidega, siis tuleb neid kuidagi modifitseerida ja siduda. Kui koodi kompileerimise ajal on teada tema tulevane asukoht mälus, võib genereerida absoluutse koodi (seda kasutasid MS-DOS .com programmid). Laadimise ajal saab siduda programmi ja reaalse mälu omavahel spetsiaalse tabeli kaudu (relocation table) ja saame nihutatava koodi. Sidumise võib jätta ka koodi täitmise etapile juhul, kui programmi võib töö ajal mälus ümber paigutada (seda moodust kasutavad enamus üldkasutatavaid OS-e)
eeldused: · ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid; · ühe toote virna tuleb paigutada ühesuguse aegumistähtajaga tooted; · toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakorruseliselt; · uued sissetulevad partiid peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmisi tingimusi: · virnade hoiukohad peaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega (analoogiliselt riiulikohtadega); · põrandale peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega; · ridade vahele peaksid olema jäetud vahekoridorid üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida ja jooksvalt kontrollida. Peamiseks puuduseks on FIFO (First In First Out) põhimõtte rakendamise võimatus. Joonis 4. Virnastamine.
Mälujaotuselt on näha, et kõik aadressid 000 kuni 3FF on mäluplkois 1. Kui aadressi vanim järk a10 = 1 siis vastab mäluplokk 2. 400 – 7FF asuvad mäluplkois 2. Mälu koosneb füüsiliselt kahest mäluplokist aga tarkvara jaoks on tegemist ühe tervikliku mäluga. 4 mäluplokiga on vaja 2 aadressi lisajärku ning dekodeerimisel saadakse mäluploki signaal. Vaheldamine: Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Suuremate mälude saamiseks lisatakse mäluplokke, aga järjestikuste aadressidega pesad jäävad endiselt ühe mäluploki sisse. Puuduseks on, et samast mäluplokist saab sõna hakata lugema alles siis kui eelneva sõna lugemine on lõpetatud. Ühes mäluplokis olevate sõnade dekodeerimiseks kasutatakse sama dekoodrit. Mäluplokk a4a3 sõna a2a1a0 Vaheldatud mälus paiknevad järjestikuste aadressidega sõnad eri mäluplokkides.
2. Talitlusskeemil (funktsionaalskeemil) näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, andurid, täiturid ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või mõõdetava suuruse tähis, seejärel sõlme ülesanne (andur, regulaator, täitur jne). Ringi alumises pooles näidatakse sõlme ja ahela järjekorranumbrid. Sõlmedevahelised seosed võivad olla näidatud joontega või aadressidega. 3. Põhimõtteskeem annab elementide ja seoste täieliku ülevaate. Annab detailse ülevaate seadme tööpõhimõttest. Põhimõtteskeemil näidatakse kõik elemendid ja seosed, aga samuti ka ühenduselemendid (pistikühendused). Tingmärgid paigutatakse nii, kuidas neid on sobivam joontega ühendada, arvestamata nende tegelikku asetust. 4. Ühendusskeem (montaaziskeem) näitab elementide vahelised ühendused nii, nagu nad on tegelikult seadmes. Sisemiste ühenduste skeemil näidatakse kõik
vaheldamine (Interleaving). Mälu on mõistlik koostada mitmest mäluplokist. See annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib soovi korral hankida lisa. Füüsiliselt on tegemist kahe mäluplokiga, aga tarkvara jaoks on tegemist tervikliku mäluga. Üleminek mäluplokkide vahel toimub riistvaras ja tarkvarale ei ole nähtav, millal kirjutamine/lugemine läheb ühest mäluplokist teise. Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Suuremate mälude saamiseks lisatakse mäluplokke, aga järjestikuste aadressidega pesad jäävad endiselt ühe mäluploki sisse. Puuduseks on see, et järgmist sõna saab samast mäluplokist hakata lugema alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Vaheldatud mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega sõnad eri mäluplokkides. See tähendab, et samaegselt saab pöörduda nii mitme sõna poole, kui on mäluplokke
· Esimese kahe kompileerimise ja laadimise ajal teostatava sidumise puhul on loogiline ja füüsiline aadress samad; töötamise ajal aga võivad need erineda. · Viimasel juhul nimetatakse loogilist aadressi tihti virtuaalseks (virtual address) MMU · Aadressi teisendamise korraldab mäluhaldur · MMU (Memory Management Unit) riistvaraline seade loogiliste aadresside füüsiliseks teisendamiseks. · Kasutajaprogramm tegeleb oma loogiliste aadressidega (0...max) ega näe otseselt füüsilisi aadresse. Lähtekood kompilaator või assembler objektmoodul Linker laademoodul Laadur Programmi mälukujutis Teised objektmoodulid Linker Süsteemsed teegid Laadur Dünamiliselt laetavad süsteemsed teegid Programmi mälukujutis Kompilaator · Compiler * Kompilaator · Kõrgkeele translator ehk program, mis transleerib programmi lähtekoodi objektkoodiks
kontrollitakse nende järjekorda. Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine. Kanalikiht Jagab saadud paketid kaadriteks, enne kui nad füüsilisse kihti saadab (fragmentation). Võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (pm ACK kaadrid et jou, miski ei põle kõik ok), teostab veakontrolli ja kui on mingi kala, siis saadab kaadri uuesti. PS. Töötab biti tasemel, lisab mingi kontrollbitte lõppu a la kas summa peaks tulema 1 või 0 jne. PPS. Kui saadetakse pakett mille MAC
sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes • 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes
Järjestikkuju paralleelkuju – info nihutatakse järjestiksisendist bitthaaval nihkeregistrisse ja saadakse paralleelkujul kätte nihkeregistri trigerite väärtusest 2.Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Kogu aadressiliinide abil adresseeritavat mälu mahtu on tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe mäluplokina (mikroskeemina). Seega tuleb koostada mälu mitmest mäluplokist. Vaheldamata mälu – järjestikuste aadressidega pesad paiknevad samas mäluplokis. Puuduseks on, et järgmist sõna saab lugema hakata alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Kahe sõna poole ühes plokis korraga pöörduda ei saa. Vaheldatud mälud – järjestikuste aadressidega sõnad paiknevad eri mäluplokkides, mis tähendab, et korraga saab lugeda nii palju järjestikuseid sõnu, kui palju on mäluplokke. 3.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT III piletit
3)Pärast seda kui server on vastuse saatnud, saadab host DHCP request paketi, milles ütleb ta serverile, et on tema pakutud offer mesagge'i kätte saanud ja tema IP edukalt vastu võtnud. 4)Selle peale vastab server DHCP ACK'iga, millega ta näitab, et sai hosti sõnumi kätte ja tema parameetrid on edukalt kinnitatud. 33. NAT NAT (Network Address Translation) on sisuliselt võrguaadressi ümbernimetamine. Oletame, et meil on näiteks üks väike organisatsioon alamvõrgu IP aadressidega 10.0.0.0/24 ning oletame, et organisatsiooni arvutitel on ainult privaatsed IP'd s.t. et välismaailmale on need IP'd registreerimata või ei ole vähemalt registreeritud kui selle konkreetse organisatsiooni IP'd. NAT ruuter näib välismaailmale kui üks IP ja kõik liiklus, mis tuleb selle organisatsiooni alamvõrku käib läbi NAT ruuteri IP ja kõik organisatsiooni IP'd lähevad välja ühe ja sama NAT ruuteri IP'na. Üldiselt saab NAT
3)Pärast seda kui server on vastuse saatnud, saadab host DHCP request paketi, milles ütleb ta serverile, et on tema pakutud offer mesagge'i kätte saanud ja tema IP edukalt vastu võtnud. 4)Selle peale vastab server DHCP ACK'iga, millega ta näitab, et sai hosti sõnumi kätte ja tema parameetrid on edukalt kinnitatud. 33. NAT NAT (Network Address Translation) on sisuliselt võrguaadressi ümbernimetamine. Oletame, et meil on näiteks üks väike organisatsioon alamvõrgu IP aadressidega 10.0.0.0/24 ning oletame, et organisatsiooni arvutitel on ainult privaatsed IP'd s.t. et välismaailmale on need IP'd registreerimata või ei ole vähemalt registreeritud kui selle konkreetse organisatsiooni IP'd. NAT ruuter näib välismaailmale kui üks IP ja kõik liiklus, mis tuleb selle organisatsiooni alamvõrku käib läbi NAT ruuteri IP ja kõik organisatsiooni IP'd lähevad välja ühe ja sama NAT ruuteri IP'na. Üldiselt
Kasutusele on võetud uus "anycast" aadress, kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab kontrollimist, siis on ka see võrgukihi ülesanne. Pakettide mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed edastamisel on võrgukihil 2 võimalust: 1)luua virtuaalkanal võimalikest serveritest. ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma 2)kasutada datagrammvõrgu edastust. 41. Kanalikiht. (data link layer) – jagab datagrammid ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, 31. Marsruutimine, marsruutimisstrateegiad. pakettideks. Muudab saabunud pakettid datagrammideks. mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis
Ülikiire sildikoodi mälu (sildimälu); 3. Spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; 4. Loogikalülitused, mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje; 5. Juhtseade, mille abil ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse. Informatsiooni vahetatakse põhimälu ja vahemälu vahel plokkide //block// kaupa. Ühe ploki moodustab fikseeritud arv mälusõnu (baite), mis põhimälus paiknevad järjestikuliste aadressidega mälupesades.Vahemälus paigutatakse infoplokk kindlale mälualale, mis moodustab vahemälus ühe vahemälu rea //cache line// ehk kande //entry// Sõltuvalt vahemälu korraldusest, viimane määrab selle, kuidas toimub aadressisõna vanemate aadressijärkude interpreteerimine vahemälus, jaotatakse vahemälud kolme põhiliiki: 1. Otsevastendusvahemälu //direct mapped cache memory// 2. Moodul-assotsiatiivne vahemälu //set-associative cache memory// 3
saanud ja tema IP edukalt vastu võtnud. 4) Selle peale vastab server DHCP ACK’iga, millega ta näitab, et sai hosti sõnumi kätte ja tema parameetrid on edukalt kinnitatud. 33. NAT NAT (Network Address Translation) on sisuliselt võrguaadressi ümbernimetamine (privaatse või registreerimata IP aadressi asendamine ametliku IP- aadressiga). Oletame, et meil on näiteks üks väike organisatsioon alamvõrgu IP aadressidega ning oletame, et organisatsiooni arvutitel on ainult privaatsed IP’d s.t. et välismaailmale on need IP’d registreerimata või ei ole vähemalt registreeritud kui selle konkreetse organisatsiooni IP’d. NAT ruuter näib välismaailmale kui üks IP ja kõik liiklus, mis tuleb selle organisatsiooni alamvõrku käib läbi NAT ruuteri IP ja kõik organisatsiooni IP’d lähevad välja ühe ja sama NAT ruuteri IP’na.
Üksikutel juhtudel on tehtud ka nii, et sõna edastatakse osade kaupa. Oluline probleem on seotud mälu sõnade arvuga mäuls. nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadressliini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi korral lisa. Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Puuduseks on, et järgmist sõna saab samast mäluplokist hakata lugema alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Vaheldatud mäludes paiknevad aga järjestikuste aadressidega sõnad eri mäluplokkides. St, et samaaegselt saab pöörduda nii mitme sõna poole, kui palju on mäluplokke. Eri mäluplokkides on sõltumatu adresseerimise ja lugemise/kirjutamise riistvara. Vaheldatud mälu võimaldab käivitada konveieri analoogiliselt protsessoriga
Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks
määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 – Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks
· Üks-ühele põhitabeli ühele kirjele vastab täpselt üks kirje. See tähendab, et ühe tabeli sisu on jagatud kaheks. Sellisel jagamisel on mõtet, kui teist tabelipoolt kasutatakse harva või see sisaldab andmeid, mis peavad võõra silma eest varjatud olema. Selline jaotus on kasulik ka juhul, kui mitte igale põhitabeli kirjele ei ole teises tabelis vastavat kirjet. Näide. Tabel sugupuuliikmete aadressidega, me ei pruugi teada kõigi inimeste postiaadresse ning osa liikmeid võivad olla juba surnud. · Seos mitu-mitmele ei ole andmebaasisüsteemis Access võimalik, seda välditakse, luues vajaduse korral kolmanda abitabeli. Seosed võib luua ka päringute, vormide või aruannete koostamisel, kuid parem on seda siiski teha juba tabelite defineerimisel. Siis on võimalik kasutada andmete terviklikkuse kontrolli, mis ei lase sisestada tabelitevahelise seostega vastuolus andmeid
Peale seda on jälle reserveerimispaketikord jne. 42. DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri
kaupa edastamine. Peale seda on jälle reserveerimispaketikord jne. 42. DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel- kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri
eelduseid: · Ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid · Ühe toote virna tuleb paigutada ühesuguseid aegumistähtajaga tooteid · Toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakordselt · Uued sissetulevad partied peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmiseid tingimusi: · Virnade hoiukohad oeaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega · Põrandal peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega · Ridade vahel peaksid olema jäetud vahekoridoride üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida ja jooksvalt kontrollida. 56. Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused? Eelised: 1) Tõstukite liikumine vahekoridorides on kiire.
Tuleb kaaluda kohtus, milline on antud isiku tõenäosus, et ta saab hakkama vabaduses ilma kuritegude toimepanemiseta. Selge on, et kui tal kindel elukoht on olemas, siis normikuuleka jätku tõenäosus on suurem. Hariduse puhul samamoodi sanktsioonide puhul on näha, et parema haridusega isikutel on karistused leebemad. Samamoodi on põhjust arvata, et kohtunik prognoosi tegemisel näeb, et haridus annab kaasa parema prognoosi. Elukohaga Eestis ei ole keegi uurinud, et kas ka konkreetsete aadressidega annaks võrrelda, millised keskmised karistused tulevad. Välisriikides on teatud piirkonnad, kus karistused erinevad. Seal, kus nad erinevad, on võimalik seletada, et sotsiaalsed tingimused on halvemad või paremad. 8. Õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast kui madala moraaliga isikust ja isikust, kes soovib teistele paha ja isikust, kes ka väärib hukkamõistu Ettekujutus on selgelt süsteemile etteheide ja mille vastu tuleb võidelda. 9
kihis -- tark sild ekraneerib (screening) Paketifilter · Paketifiltrite probleemid UDP kui ühenduseta protokolli on raske filtreerida TCP puhul on võimalikud poolavatud ühendused Kas fragmendid läbivad alati filtri? Mõned protokollid ei filtreeru Hea paketifiltri kokkuseadmine on keeruline · Dünaamilised paketifiltrid Muudavad oma filtreid vastavalt läbivatele pakettidele Ühenduste jälgimine (connection tracking) Võrguaadresside tõlkimine -- NAT · IPv4 aadressidega on kitsas käes, vaja on aadresside kasutamist optimeerida · Tahame sisevõrgu struktuuri teiste eest ära peita · Tahame, et sisevõrgu masinad ei oleks väljast otse nähtavad · Lahendus(?): kasutame sisevõrgus privaataadresse, mis Internetis ei esine · Vahel on siiski vaja pakette sise- ja välisvõrgu vahet liigutada · Lahenduseks on aadresside tõlkimine ruuteris. Tõlkimist on kolme moodi: Staatiline: n n -- tõlgitakse terve aadressiplokk
See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid. Eraldiseisvad marsruuterid on võrgust konfigureeritavad tavaliselt veebi, telnet- või ssh-protokolli kaudu. Marsruuter töötab IP-aadressidega, seega võrgukihis. Modem (modulaator-demodulaator) on seade, mis teisendab digitaalse signaali analoog- signaaliks ja vastupidi. Analoogsignaali kasutatakse telefoniliinis, TV-kaablis jm. andmete edastamiseks. Telefoniliinis edastatakse andmeid tänapäeval kahel meetodil. · Sageduspiirkonnas 04 kHz töötab kommuteeritav telefonivõrk. Sellesse piirkonda mo- duleerib ka analoogmodem oma signaali. (Telefonitorus on analoogmodemi signaal kuuldav ühtlase kahinana
on käsus valesti). Kliendi poolt edastatavad käsud: list, retr, dele ja quit. Uuendamise faas läheb käiku siis, kui klient on otsustanud lõpetada POP3 sessiooni. Sellel korral mailiserver kustutab märgitud sõnumid. Näide: 10 19. DNS Hostide identifitseerimiseks on kas hostinimed (www.yahoo.com, www.neti.ee) või IP- aadressid. Ruuteritele on lihtsam toimetada IP-aadressidega, kuna need annavad paremat informatsiooni hosti asukohast, inimestele jäävad nimed parenimi meelde, kui numbrite jadad. DNS-i (Domain Name System) ülesandeks ongi muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS on 1) nimeserverite hierarhiline hajutatud andmebaas, 2) rakenduskihi protokoll, mille abil arvutid suhtlevad nimeserveritega. DNS kasutab UDP’d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-aadressideks.
- ühest mälu osast teise. Sageli on andmeid vaja edastada sõltuvalt nende sisust, massiivi nimetusest või mingist koodist. Seepärast on enamikus DMA-kontrollerites otsinguvõimalus, s.t võimalus andmeid ükshaaval läbi vaadata, kuni on leitud mingi tunnus. Võimalikud töömoodused on järgmised: - ainult andmeedastus, - ainult tunnuse järgi otsing, - otsing ja edastus. Andmete liikumise suund määratakse andmete algusaadressidega, sest aadressidega on nii mäluosad kui ka välisseadmed üheselt määratud. Kontrolleri ülesandeks on peale andmeedastuse ka vajalike aadresside formeerimine. Andmeallika jooksvat aadressi nimetatakse allika-aadressiks, vastuvõtja vastavat aadressi aga sihtaadressiks. Seadme lihtsustatud struktuuriskeem on joonisel 2.39. See koosneb kõigepealt allika- ja sihtaadressi registritest, kuhu töötsükli alguses laaditakse algaadressid. Mõlema registri
13 selgeks, millist hoiukohtade süsteemi antud toodete puhul kasutatakse ja kirjeldada vastav informatsioon hoiukohtadele paigutamise lehel. Pärast hoiukohtadele paigutamist tehakse vajalik arvutitöö. Selle käigus seotakse laoarvestusprogrammis toodete artiklinimetused ja kogused kindlate hoiukohtade aadressidega. Toiming on eriti vastutusrikas, kuna vähemagi vea puhul võivad tekkida probleemid komplekteerimisel. Arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt ei leita tooteid üldse, või ei leita neid märgitud kogustes. Komplekteerimistöö saab häiritud ja muutub toodete otsimise tõttu muudelt hoiukohtadelt ebaefektiivseks. Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad.
laoprogrammis määratud hoiukohtadele. Juhul kui arvutiprogramm sobivaid hoiukohti ei paku, on vaja enne paigutamise alustamist teha selgeks, millist hoiukohtade süsteemi antud toodete puhul kasutatakse ja kirjeldada vastav informatsioon hoiukohtadele paigutamise lehel. Pärast hoiukohtadele paigutamist tehakse vajalik arvutitöö. Selle käigus seotakse laoarvestusprogrammis toodete artiklinimetused ja kogused kindlate hoiukohtade aadressidega. Toiming on eriti vastutusrikas, kuna vähemagi vea puhul võivad tekkida probleemid komplekteerimisel. Arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt ei leita tooteid üldse, või ei leita neid märgitud kogustes. Komplekteerimistöö saab häiritud ja muutub toodete otsimise tõttu muudelt hoiukohtadelt ebaefektiivseks. Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad.
Eesti 9 090 Vene 5 507 Inglise 12 685 Soome 12 718 Summa 40 000 () kasutades loodud) ikogu valimiste kohta. Tabelit tuleb täiendada ja kirja) analüüs. ed grupid jaotatakse nende põhilise suhtluskeele järgi. ida mõlemale tabelile nii ridade kui veergude summa. eergude summa. Töölehele: Leida valemit Sumproduct . Sumproducti tuleb kasutada $ aadressidega, nii et da sumproductiga leitud suurused tähendavad, mida on kõik võrdsed? utube.com/watch?v=6xzYO6HyE4U Rahvaarv Sotsiaaldemokraadid Keskerakond IRL 100,00% 1 100 000 506493 462577 613109 100,00% 330 000 100,00% 400 000 100,00% 150 000 1 980 000 97,4% 56,0% 122,3% 124,2%
annaabi.ee 
