Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub ...
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta.
Leidke metafoor, mis väljendab kõige paremini lasteaiaõpetajaks olemist Lasteaiaõpetaja on nagu ... Miks just selline kujund? Kirjeldage kuidas on selles metafooris seotud õpetaja, laps, keskkond, õppimine ja arenemine? 1. Lasteaiaõpetaja on nagu raamat/aabits. 2. Selline kujund seetõttu, et lasteaiaõpetaja peab olema täis teadmisi ja uusi nippe. Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest küljest aabits just seepärast, et aabits on täis algteadmisi, teisalt aga on õpetaja natukene ka teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab
HARIDUSELU 17.18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G
tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. Vana aja koolikell Vana aja klassides oli 30-50 õpilast Esimsel koolipäeval said vana aja lapsed endale esimese õpetaja. Vana aja õpetajad olid peamiselt naised. Õpetajad oli vanasti kahte sorti: tavalised õpetaja ja klassijuhatajad. Esimeseks kooliraamatuks oli vana aja aabits. Aabitsa kaanel oli koolikleidis tüdruk ja pioneerivormis poisist, kes vaatasid samasuguse kaanepildiga aabitsat 1956. aasta aabits oli muutunud roheliseks Vana aja aabitsas olid alguses onude pildid. Vana aja ilus aabitsapilt Mašast ja kolmest karust. Vanasti kirjutati pisikesele tahvlile ja siis kustutati ära Koolis mängisid lapsed ragulkatega Ragulka Vana aja koolipingid nägid kõik ühesugused välja: laud
" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter – 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) "Okseoksjon" (2011) seinakalender "Contra luule" (2012) "Urvaplaaster" (2012)
ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale ,,Mõmmi ja aabits". Ka on ta on üks koolides kasutatud ,,Karu-aabitsa" autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt ,,Toomas Linnupoeg" ning noorte tundeelu lahkav ,,Miks sa vaikid?". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957) · ,,Vikerkaare all" (1965) · ,,Mere taga, metsa taga" (1969)
kinni laste- ja noortkekirjanduse mõistest (Kinder- und Jugendliteratur), rõhutamaks kummagi mõistepoole suhtelist iseseisvust ning samaaegset kokkukuuluvust. Soomes on aga kokku lepitud kasutada suurema hõlmavusega nimetust nuorisokirjallisuus (noortekirjandus), mis mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid - laste poolt tegelikult loetavad tekstid (õpik, aabits, aine kirjandus jne) - laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada: - muinasjutud (rahva- ja autoriseeritud) - fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned:
. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära jäi gümnaasiumi haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross · Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi · ,,sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vormtegudes, aga käitume vastupidiselt!" C.R. Jakobson · Pidas I isamaalise kõne · Sakala · Koostas õpikuid, Aabits · Edendas talupidamiskultuuri J.V.Jannsen · Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja: · 1857 Perno Postimees · 1864Eesti Postimees · Eesti hümni sõnade autor J.Hurt · Kirikuõpetaja, pooldas saksa haridust · Pani aluse laulude, juttude ja luule kogumisele Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sai arsti diplomi, töötas arstina 30.aastat võrus · Tegeles eesti rahva harimisega
- Eesti trükise punane raamat I, 1535-1850 [üle 500 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu] - Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Kultuuriloolised valikud [üle 700 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu] - Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Rariteedid [üle 900 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu]. Kasutasin igas kategoorias liitotsingut ning otsingu viisin läbi nii: ,,t:Eesti trükise punane raamat I, 1535-1850" ja ,,aabits" ning sain seal 12 vastet ,,t: Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Kultuuriloolised valikud" ja ,,aabits" ja sain 0 vastet ,,t: Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Rariteedid" ja ,,aabits" ning sain 39 vastet Seega vastuseks on 51
juba 41 talurahva koolist, mis tegutses. Edasi nõudis kuningas iga kiriku juurde kooli ja kooli võeti lapsi, kel ei olnud võimalus kodus haridust saada. Samuti hakati esimesi gümnaasiume Eestise looma (esimene Tartu). Samuti loodi ka esimene ülikool Tartu J.Skytte poolt 1632, mis on tänani suurim ja tähtsaim ülikool Eestis. Rahvakoolide, gümnaasiumite ja ülikooli rajamine oli suur ja tähtis samm eesti rahva jaoks ja nende hariduse edendamiseks. Anti välja ka esimene eesti keelne aabits ja esimene eesti keelne gramamatika. Nende kõigi loomine on ilmselt kõige oluliseimad toimunud muudatustest Rootsi ajal Eestis. Karl XI hakkas 1680 mõisaid riigistama(mõisate reduktsioon), mis olid ennem erakättes. Kuna võimule tulles sai ta tühja riigikassa oli tal vaja tal raha riigi juhtimiseks. Mõisate riigistamine põhjustas küll mõisinike suurt viha, kes pidid renti riigile maksma,kuid mis täitis kenasti riigikassat
1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama koolmeistreid ja köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas Liivimaa Maapäev, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi
● seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga ● jumalasõna peab kirikus kõlama selles keeles, mida kõneleb kohalik rahvas ● igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles Vanim eesti keelt sisaldanud raamat ● pole säilinud ● 1525. aastal arestis Lübecki raad vaadi raamatutega ● Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. ● Raamatud kästi põletada kui „luterlik jõledus”. Esimene aabits ● 17. sajandi lõpul levis ● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits ● lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ● tema rakendatud kirjaviis sai üldkasutatavaks. Esimene eesti keelne piibel ● Täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal. ● Maailmakirjanduse tähtteos. ● Pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust,
tähtsust eriti just linnades. Aga ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. 1631. a
Founded Estonian Literary Society and was the honour member of it. She wrote poems in Germany at first, but them got inspiration to write poems in Estonian, working in newspaper ,,Teataja". She was the first writer in estonia to express emotions in erotic ways so her openminded poems were new to estonia. Her poems have been translated into many different languages. Heljo Mänd was born in 11.February, 1926 and writes bookes for children. Like magazine ,,Täheke" and book ,,Karu Aabits" that children have leart from. Karu aabits has also made into tv-serial. 3.Lydia Koidula is an importent poet and writer in Estonia. She was the most important public figure in Estonian National Awakening. She got her writer name ,,Koidula" from Carl Robert Jaksobson. She is also referder as ,,koidulaulik", ,,singer of the dawn". She was born in Vana-Vändra and died in Kroonlinn(Russia). She died in breastcancer. In
Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) ajakirjanduse algus, ilmaliku kirjanduse teke Luce, Manteuffel, Suve-Jaan 19.saj rahvusliku kirjanduse teke
Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 – vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) – ajakirjanduse algus, ilmaliku kirjanduse teke – Luce, Manteuffel, Suve-Jaan 19.saj rahvusliku kirjanduse teke
FORSELIUSE KOOL TÄNAPÄEVA KOOL Õpeained Lugemine Eesti keelt kirjutamine inglise keelt laulmine vene keelt rehkendamine muusikad matemaatikat puutööõpetus looduse õpetuus kehalistkasvatus Õppematerjalid Kriflit Õpikud Tahvlid Arvutid Paberit Kalkulaatorid Ipad...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil.
Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig. Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool. Sakslased domineerivad kaupmeestena, v.a.nrvs.
(s.1959) Haridustee Põhiharidus Tallinna 7.keskkool 1983 Eesti Riiklik Instituut(maalikunst) Epp Maria perekond Vanemad: Lapsed: Ema-Imbi Lind Liisu Arro-maalikunstnik Isa-Luulik Kokamägi Anni Arro- Abikaasa:Jaak Arro kokk&saatejuht Johannes Arro- fotokunstnik Õde-Ilo Kokamägi Saavutused 1988-Balti akvarellitriennaali* medal 1992-EHM medal "Meie aabits ja lugemik" illustratsioonide eest. "Ilus lind" "Kartulikorv" *Iga kolme aasta tagant toimuv kunstiülevaatus Veel teoseid... 2010.aastast: Tüdruk salatikorviga Valgus maastikul Peegeldus Allikal Inglid põllul Muudest aegadest: Taltsutaja(2009) Liblikas(2008) Ruuduline korsett ja granaatõun(2011) Ilus kott(2011)
Noor Forselius alustas kõigepealt aabitsa kirjutamisest, sest sellest sõltus lugemaõpetamise edukus. Aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi laiem levik ja võidulepääs. Koolmeistritöö oli temale selgeks teinud, et enne õpetamist tuleb luua kirjaviis, alles siis saab seda õpetada. Tähtede tundmine üksi ei tähendanud veel lugemisoskust. FORSELIUE AABITS Selleks ajaks oli olemas ka juba tema aabits (1684). Forseliuse eluajal välja antud aabits pole kahjuks meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult), oli usulise sisuga, nt. Põhjaeestiline aabitsatekst:
Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki kujul c mis asi on küll see 32 salmi tähestiku kohta koos kas on rohkem kaa või tsee võõrtähtedega caesar, circa, cappucino Sündis tellimustööna (tseesar, tsirka, kaputsiino) kes nüüd ütleks, kas cacao on kakao või on tsaotsao "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000)
Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki kujul c mis asi on küll see 32 salmi tähestiku kohta koos kas on rohkem kaa või tsee võõrtähtedega caesar, circa, cappucino Sündis tellimustööna (tseesar, tsirka, kaputsiino) kes nüüd ütleks, kas cacao on kakao või on tsaotsao "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000)
Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba möödunud sajandi teisest poolest Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on mõju avaldanud karjala kultuur Huvitav info
Soome keel Soome keelonlnemeresoome keeltephjarhma kuuluvkeel, mida kneleb umbes 6 miljonit inimestSoomes,Rootsisja teistes riikides. Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre.
· "Tuul kägistab ust" Väike Mati sõrme pistis pepu auku · "Contrarünnak Pärast seda kuulsid teised hirmsat · "Liivatee imepeen seeme" pauku · "Minu jonn" · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" Väike Mati pani sõrme ninna · "Tahaksin olla autobuss" Pärast jäi see hoopis kinni sinna · "Contra aastahing 2010" · "Poiste aabits" Kasutatudkirjanuds · http://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Loomingust · http://roland.pri.ee/roland/HTML/Luulet.ht m
rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu
Võru keel on regionaal keel, mis kuultub läänemeresoome keelte hulka. Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu...
isegi öeldud, et koledad. • Kirjutanud on ka lasteraamatuid. Veel Contrast • Postiülem, postiljon, inglise keele õpetaja,eelkõige tuntakse luuletajana • Üks väheseid luuletajaid kes sai ennast ülal pidada ainult tänu kirjaniku tööle • On võitnud Bernard Kangro kirjanduspreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia Teosed • Luuleraamatud: „Ohoh!“ „Kesmasolin“ „Okseoksjon“ „Ei ole mina su raadio“ „Poiste aabits“ „Minu jonn“ „Üüratu üürlane“ „Contramutter“ • Näidendid:„Kõrts“ • Proosa: „Presidendi suur saladus“ „Tugitoolitšempioni eined“ tulõ puuti miis ja küsüs süämetsilku tunda vastusess saa minu sekäst pilku olõ-õi tan miis sul rohuküük taa mii tan teemi mootoreid tüükõrda kae no imet – võttki mootorsae ta tuu tuu haigõ kiäd om vaja üle kaeda timä tervüsest ka väega tulõ huuli timä süä taht tsilku – Addinuuli
Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks. (Reumatoloogia, 2000) Epidemioloogia.
Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik
(meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Kultuur 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Soome hõimuliikumine Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadelastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991
poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul 1715 põhjaeestikeelne " Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" 1732 Eesti maarahva kalender 1739 A.Th. Helle toimetuselt ilmunud täielik piiblitõlge "Piibli Ramat, se on keik se Jummala sanna..." 1766-67 esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus..." ilmus Põltsamaal 1778-79 7 eesti rahvalaulu 1782 Fr. W. V. Villmanni "Juttud ja Teggud" 1836-63 ajakiri " Das Inland"
mõnevõrra soikus. Paranesid haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara. Taastati vennastekogudused. Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits. Friedrich Robert Faehlmann kõneles Kalevipoja müütidest, kavandas tulevase rahvuseepose piirjooned. Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas rahvavalgustuslikku kuukirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“, mis oli esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri. Otto Wilhelm Masing Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Tänan kuulamast!
Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst
Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H
silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi
,,Luulet 19621974" 1977 ,,Leopold" 1974 ,,Rängast rõõmust" 1982 ,,Vaatame, mis Leopold veel räägib" 1974 ,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas
Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal 1879. Elatusalad Tegeleti kalapüügi, jahi ja metsakorilusega ning põhjapool ka põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Usk
muudab nende sadestumine pidevalt Kollase jõe sängi. Samuti võivad need luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste. Juba kolmandast sajandist alates on sellega tegelenud veeinsenerid, kuid ka tänalpäeval nurjab jõgi paemaidki püüdluseid. Kasutatud lingid: http://www.damninteresting.com/chinas-sorrow/ Andrea Ani 8.a http://www.hkhk.edu.ee/vanker/looduskatastroofid/hiina_leujutus.html http://kes-kus.ee/looduskatastroofide-aabits-geoloogist-akadeemik-anto-raukas-haarab- kirkale-sarnaneva-sule-inimene-on-looduse-ees-pilbas-vaidab-raukas-ning-kui-emake- loodus-astub-ei-jaa-meist-midagi-jarele-nii-e/ Andrea Ani 8.a
Maailmakirjandus selle moodustavad universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juurest teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Vastav mõiste tekkis LääneEuroopa rahvuskirjanduste järjest elavnevas suhtlemises 19.saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega.
· "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) · "Päike ja lamp" (1998) · "Naine on mees" (1999) · "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) · "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) 4 · ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) · "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) · "Tuul kägistab ust" (2002) · "Contrarünnak" (2004) · "Liivatee imepeen seeme" (2005) · "Minu jonn" (2006) · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) · "Tahaksin olla autobuss" (2008) · "Contra aastahing 2010" (2009) · "Poiste aabits" (2010) · "Okseoksjon" (2011) · seinakalender "Contra luule" (2012) · "Urvaplaaster" (2012) · "Kondas kohtab Contrat" (kunsti- ja luuleraamat) (2013)
läheb halvasti siis saab andestust paluda D. Oi kui ilus raamat Kuhu sa lähed Mine ruttu sest muidu jääd hiljaks Mida sa teed Ma laulan tantsin võimlen ja tegelen spordiga Tõuse püsti 2. Paranda vead. A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D
19961999 oli Urvaste postiülem. · Vabakutseline kirjanik ja stsenarist. · Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. · Tartu Noorte Autorite Koondises liige aastast 1997. · Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra looming · "Ohoh!" (1995) · "Kesmasolin" (1996) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) ·"Naine on mees" (1999) · "Contrarünnak" (2004) · "Poiste aabits" (2010) · "Okseoksjon" (2011) · "Urvaplaaster" (2012) Vedrumehike jah korvpall on ohtlik mäng kuid ei karda mina murda luid sest mul on luud elastikud kõik kukkumised vastikud ma lõpule viin naeruga teen vettehüppeid aeruga ja benjihüppeid sooritan perfektselt ilma nöörita Meeldib, kuna selles luuletuses on kasutatud paarisriimi. Meeldis ka sellepärast, et luuletuse mõte ja luuletuse pealkiri läheb kokku, ilma et
16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat on Tallinnas kasvanud Heinrich Stahli koostatud saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga kirikliku käsiraamatu "Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal". Esimene eestikeelne aabits trükiti 1641. aastal, aga see ei ole säilinud. S.P.
Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits (ei ole küll säilinud, isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust ilmselt ilmus selline aabits 1685 või 1686. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt
Käis ka meil koolis!!! keegi ei saa kätte kedagi ei mätte medagi ei taba isegi teist otsa plärul sest meie elu on üks film suur märul ja selles suurejoonelises mendifilmis kõik on võmmid iseendi silmis ja kuna pole üleüldse pätte ei ole saadagi ju keskit-miskit kätte Ta luulekogudel huvitavad nimed: Üüratu üürlane, minu jonn, naine on mees ja viimane 2010 ilmunud luulekogu Poiste aabits. On kirjutanud ka Proosat, kogumikke, laulutekste, näidendeid...ja on ka tõlkinud... Jaan Pehk kirjutas muinasjutu. Loll muinasjutt. Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid. "Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid!", nukrutses ta. Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada. Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus: "Maa tuleb täita lastega!"
"Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine;
annaabi.ee 
